Obsah (7)
§ 100§ 101§ 107§ 140§ 108§ 128§ 144Kriminaalasi nr 1-15-3867 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. september 2016 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 22.08.2016) Kriminaalasja number 1-15-3867
§ 100
järgi ja karistuseks mõistetud 7 aastat vangistust;
§ 101
p 5, 7, 8 järgi ja karistuseks mõistetud 15 aastat vangistust;
§ 107
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust;
§ 140
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;
§ 108
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;
§ 128
kg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust.
§ 144lg 1 järgi menetlus lõpetati seoses dekriminaliseerimisega. Kar
S § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 20 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates kinnipidamise päevast, s.o alates 11.01.2002. 1
(3)Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.12.
- a kohtuotsusega nr 2-1/1109 Harju Maakohtu 23.10.
- a otsuse sisuliselt muutmata, kuid täpsustas, et Konstantin Vainula karistuse alguse kuupäevaks on 09.01.
- Kinnipeetava karistusaeg algas 09.01.2002 ja lõpeb 08.01.
- KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 26.06.
- 20.06.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Konstantin Vainula ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Konstantin Vainula vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märgib, et Konstantin Vainula poolt toimepandud kuriteod näitavad kinnipeetava jõhkrust ja ääretut ükskõiksust inimelusse, aga ka tõsiasja, et kinnipeetav võib käituda ettearvamatult, teisi ohustavalt ning üksnes enda huvidest lähtuvalt. Positiivseks peab prokurör kinnipeetava töötamist vangistuse ajal, osalemist sotsiaalprogrammides, riigikeele õppimist ja keskhariduse omandamist ning distsiplinaarkaristuste puudumist. Negatiivseks peab prokurör töö- ja elukoha puudumist. Prokuröri arvates ei esine Konstantin Vainula puhul erandlikke põhjuseid, mis isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks esinema peaksid. Kuriteod, mille eest vangistus on mõistetud, on väga rasked ja taunitavad, mistõttu sellise isiku vabastamine karistuse kandmiselt enam kui viis aastat enne karistusaja lõppu ei ole ühiskonna ootustele vastav. Sooritatud kuriteo laadi ja raskust arvestades ei ole kantud karistus piisav, et täita üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Arvestades varasemat elukäiku, kuritegude toimepanemise asjaolusid, kuritegude raskusastet, karistuse pikkust, seda, et isik ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, ei toeta prokurör Konstantin Vainula ennetähtaegset vabastamist. Konstantin Vainula avaldas, et ta ei soovi enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ta tunnetab väga hästi oma kuriteo raskust ja tahab istuda oma karistusaja lõpuni. Seejärel soovib ta minna elama rehabilitatsioonikeskusesse xxxxxxx KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Konstantin Vainula temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Konstantin Vainulal on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Konstantin Vainula tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Konstantin Vainula kannab karistust tahtlike tapmiste eest, võõra vara tahtliku hävitamise eest üldohtlikul viisil, üliraskete kehavigastuste tahtliku tekitamise ja raskete kehavigastuste tekitamise 2
(3)eest, mis ei olnud eluohtlikud, samuti võõra vara avaliku varguse eest isikute grupis ning tapmisega ähvardamise eest. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud enamjaolt korrektne, pikka aega ei ole talle ühtegi distsiplinaarkaristust määratud. Konstantin Vainula on läbinud sotsiaalprogramme, õppinud riigikeelt, omandanud keskhariduse ja osalenud majandustöödel. Vangla hinnangul näitab isik üles initsiatiivi enda muutmiseks. Kinnipeetav on võimeline oma tegusid analüüsima ja saab aru probleemide olemusest. Istungil avaldatu kohaselt mõistab kinnipeetav toimepandud kuritegude raskust ning soovib seetõttu talle mõistetud karistuse lõpuni kanda. Kuivõrd tegemist on äärmiselt raskete kuritegudega, leiab ka kohus, et isiku vabastamine rohkem kui viis aastat enne karistusaja lõppu ei ole põhjendatud. See ei vastaks toimepandu raskusele ega oleks kooskõlas ka karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega. Lisaks ei ole ennetähtaegne vangistusest vabastamine võimalik, kuna süüdimõistetul puudub vabanemisjärgne elukoht. Ennetähtaegse vabanemisega kaasneb käitumiskontroll ja kohustus elada kohtu poolt kindlaksmääratud elukohas. Kohus ei kahtle, et Konstantin Vainula suudab vabanemisfondi kogunenud rahaga endale korteri üürida, kuid käesoleval hetkel elukoht siiski puudub. Olukorras, kus isikul elukoht puudub, ei ole võimalik teostada tema üle kontrolli ja puudub võimalus isiku vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Konstantin Vainula tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)