← Eesti

1-07-1566/35

Obsah (7)§ 209§ 201§ 349§ 114§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-07-1566 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. september 2016 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 18.08.2016) Kriminaalasja number 1-07-1566

§ 209

lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust;

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;

§ 349

järgi ja karistuseks mõistetud 9 kuud vangistust;

§ 114

p 1, 5 järgi ja karistuseks mõistetud 16 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti 16 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 25.05.2006- 1

(4)26.05.2006 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 15 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Viru Ringkonnakohtu 17.06.2008. a kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 13.03.2008 kohtuotsus Raido Puusepa süüdistuses sisuliselt muutmata, kuid tehti sellesse täpsustus. Kohtuotsuse resolutsioonist jäeti välja Raido Puusepa süüditunnistamine

§ 114p 1 järgi.

Kohtuotsus jõustus 03.09.2008 Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.08.2006 ja lõpeb 10.08.2022.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 10.08.2014. 25.05.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Raido Puusepa ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Raido Puusepa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalvega. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid ta esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates on Raido Puusepa puhul tegemist kõrgohtliku kurjategijaga. Tema ohtlikkus väljendub raske isikuvastase kuriteo toimepanemises materiaalse kasu saamise eesmärgil. Reeglina peaks raske isikuvastase kuriteo toime pannud isik karistusaja lõpuni kandma. Prokuröri hinnangul ei oleks Raido Puusepa ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Toetava lähisuhtevõrgustiku olemasolu ei takistanud teda toimepanemast I astme kuritegu. Teo toimepanemise tehioludest nähtuvalt tegutses kinnipeetav sihikindlalt ja külmavereliselt. Eeltoodust tulenevalt ei toeta prokuratuur Raido Puusepa vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Raido Puusepp avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Raido Puusepp leidis, et ühiskonna liikme seisukohast vaadatuna ei ole praeguseks ärakantud karistus toimepandud teo eest piisav, kuid enda seisukohast vaadatuna leiab kinnipeetav, et ehk on kantud karistus siiski piisav. Asjaolu, et ta on 10 aastat ühiskonnalt ainult võtnud mitte midagi tagasi andmata, on kasvatanud temas võlatunnet ühiskonna ees. Kinnipeetava arvates saaks ta vabanemise korral tõestada, et tema soov ennast ühiskonna ees rehabiliteerida on siiras. Samas mõistab ta, et ei ole ainult ühiskonnale kahju tekitanud, vaid kannatanule ja kõigile lähedastele. Vanglas on Raido Puusepp töötanud ligi 6 aastat metallierialal, ta lõpetas keevitaja kutse ja seetõttu arvab, et vabaduses töökoha leidmisega probleemi ei teki. Kinnipeetav selgitas, et tema vastu on nõudeid üle 11000 euro, kuid kuna sissetulek vanglas on väike, ei saa ta tekitatud kahju vähendada nii kiiresti kui vabaduses. Kõik programmid, mis vangla on ette näinud, on tal praeguseks läbitud. Peale töötamise vangla karistuse lõpuni midagi rohkem ette ei näe. Kaitsja märkis, et iseloomustuse järgi on Raido Puusepa puhul uue kuriteo toimepanemise riskid madalad, tal ei ole 10 aasta jooksul ühtegi karistust vanglas olnud. Vaatamata sellele on märgitud, et tegemist on kõrgohtliku isikuga. Kaitsja hinnangul on vanglal viimasel ajal komme panna kõrgohtlikuks kõik isikud, kes on varem toime pannud raske kuriteo, kuid arusaamatuks jääb, mille järgi see arvestatakse. Vaatamata sellele, et Raido Puusepal on karistust veel väga palju kanda, leidis kaitsja, et mõistetud karistus oligi väga range. Kaitsja leidis, et kui Raido Puusepp 6 aasta pärast vabaneb, siis on ta ligi 40-aastane ja tal on raskem elu alustada kui praegu. Vanglas on Raido Puusepp kogu aeg töötanud. Raido Puusepal on kõrge kvalifikatsioon ja ta kindlasti leiab tööd. Raido Puusepp pani kuriteo toime 10 aastat tagasi, praeguseks on kadunud kõik eelnevad sõbrad, kes teda edaspidi ohustaks. Kaitsja juhtis tähelepanu kahele lahendile kohtupraktikas, kus ühes asjas isik vabastati 6 aastat ja 6 kuud enne tähtaega ja tal ei ole siiani mingeid probleeme olnud. Teises asjas, kus isik oli 10 aastat karistust kandnud (nr 1-05-552), peeti samuti võimalikuks isik vabastada ja 2

(4)kaitsja teada ka temal mingeid probleeme ei ole. Kaitsja selgitas, et kõrgema astme kohus on leidnud korduvalt, et ainult toimepandud kuriteo raskus ei saa olla põhjuseks mitte vabastada isikut enne tähtaega. Kaitsja hinnangul ei ole ka aasta pärast midagi muutnud, ainult Raido Puusepp saab järjest vanemaks ja tal on raskem ühiskonnas resotsialiseeruda. Raido Puusepp on endaga palju tööd teinud ja seda eesmärgil, et ta ühel päeval vabaneb ja hakkab inimväärset elu elama. Kaitsja palus vabastada Raido Puusepp enne tähtaega elektroonilise valvega maksimaalseks tähtajaks. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Raido Puusepp temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Raido Puusepa vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava ema endisele abikaasale xxxxxxxxxxx. xxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Raido Puusepa tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus hindab positiivseks Raido Puusepa tegevust ja käitumist karistuse kandmise ajal. Kinnipeetav on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes, sh keevituse 2 aastases õppes ning sotsiaalprogrammides „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Õige hetk“. Varem on Raido Puusepp osalenud majandusabitöödel, kuid alates 2011 töötab AS Eesti Vanglatööstuses lukksepp-keevitajana. Lisaks eelnevale toimuvad temaga üldist muutust toetavad vestlused. Raido Puusepa käitumine karistuse kandmise ajal on olnud enamjaolt korrektne, distsiplinaarkaristusi ei ole määratud. Vangla hinnangul on Raido Puusepa käitumises märgata märkimisväärseid hoiakute muutusi positiivses suunas. Ka Raido Puusepa vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada pigem positiivseteks. Vabanemise korral on Raido Puusepal võimalik asuda elama oma ema endisele abikaasale kuuluvasse korterisse. Raido Puusepal puudub küll garanteeritud töökoht, kuid ta omab varasemat töökogemust ning omandatud haridus ehituse ja keevituse erialal võimaldavad töökoha leida. Raido Puusepa lähivõrgustiku moodustavad ema, ema endine abikaasa, õde ja lapsepõlvesõber, kellega on säilinud toetavad suhted. Haginõuete tasumist peab Raido Puusepp samuti oluliseks. Vanglas omab ta kindlat sissetulekut, mis võimaldab nõuete tasumist, kuid sellegipoolest on 23.05.2016. a seisuga tasumata nõudeid summas 11530,55 eurot. Eelnevalt välja toodud positiivsete asjaoludele vaatamata ei saa jätta tähelepanuta Raido Puusepa poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ning tema isikut, mis kohtu arvates paraku ei võimalda vabastada süüdimõistetut selleks esimese võimaluse avanemisel. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ei saa tugineda üksnes kinnipeetavat heast küljest iseloomustavale materjalile, vaid tuleb arvestada kõiki

§ 76lg 4 toodud asjaolusid nende kogumis.

Seaduses loetletud asjaolud ei ole tingimata ühe kaaluga ja kaitsjast erinevalt leiab kohus, et süüdlase ennetähtaega vangistusest vabastamisest saab keelduda ka vaid kuriteo raskuse, isiku süü suuruse ja/või tema varasema karistatuse motiivil. Jätmata tähelepanuta kõike positiivset, on kohus 3

(4)seisukohal, et Raido Puusepa vabastamine ei ole võimalik just tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest ja tema süü suurusest. Raido Puusepp kannab karistust mõrva, kelmuse, omastamise ning tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Nimetatud kuritegude toimepanemise eesmärgiks oli materiaalse kasu saamine. Praeguseks on Raido Puusepal 16 aasta pikkusest karistusest kantud 10 aastat, kandmata karistuse pikkus on veel ligi 6 aastat. Kaitsja on kohtuistungil küll leidnud, et Raido Puusepale mõistetud karistus oligi liialt range, kuid kohus ei saa sellega nõustuda. Raido Puusepal oli võimalus mõistetud karistust vaidlustada süüditunnistamise järel ja seda võimalust on ta ka kasutanud, kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega. Kaitsja viited kohtute varasematele lahenditele jätab kohus aga tähelepanuta, sest süüdimõistetute vangistusest ennetähtaegne vabastamine on kohtu kaalutlusotsus ning iga kinnipeetava puhul tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohus seisukohal, et karistus, mille Raido Puusepp on tänaseks päevaks ära kandnud, ei ole piisav arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja süü suurust. Oluline on ka, et karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et Raido Puusepp tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.