Obsah (8)

§ 175§ 442§ 441§ 663§ 657§ 651§ 217§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 02.09.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-15787 Tsiviilasi TKE Grupp aktsi

§ 175lg 1 mõttes.

Ka Tallinna Ringkonnakohus asus 15.01.2016 kohtumääruses seisukohale, et tunnitasumäär 115-130 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga (IV kd, tl 178 pöördel). Esindamisele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik kokku 41,32 tunni ulatuses. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks kokku 5109,30 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt II tuleb välja mõista menetluskulud summas 5233,21 eurot, s.o riigilõiv summas 123,91 eurot ning esindaja tasu 5109,30 eurot. Määruskaebus 8. Borgino Consulting Ltd esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes tühistada määruse. Samuti palus kostja II kohustada pankrotivõlgnikku ja kostjat I esitama kohtule tõendid 31.05.2015 kohtumääruse kostja II poolt täitmise kohta. Antud tõendid on vajalikud, et määruskaebuse esitaja saaks tõendada oma väidet

§ 442lg 1 rikkumisest.

Määruskaebuse 6 esitaja ei saa tõendeid ise esitada, kuna temal ei ole juurdepääsu teiste menetlusosaliste pangakontodele. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 175lg 1.

Vaidlustatava kohtumääruse p 9 luges kohus põhjendatud ajakuluks 41,32 tundi. Määruskaebuse esitaja liitis kokku kõik ajad, mida maakohus luges põhjendatuks, ja sai tulemuseks 35,8 tundi. Määruskaebuse esitaja palub kontrollida võimalikku arvutusviga. Lisaks on kostja II seisukohal, et esindajatasu suurendamine ei ole põhjendatud, sest kohtuasi ei läinud keerukamaks. Seetõttu saab olla põhjendatud algne tunnitasu 115 eurot. Kooskõlas kohtupraktikaga ei saa istungiks ettevalmistamise aeg olla pikem kui istungi faktiline aeg. Seega on väljamõistetud menetluskulude summa ebaõige. Kostja II on seisukohal, et maakohus on rikkunud

§ 441

lg 5, sest vaidlustatavas määruses mõistis maakohus kostjalt II pankrotivõlgniku kasuks välja 5109,30 eurot, viitamata kohtumääruse resolutsioonis kostjale II. See tähendab, et vastustaja sai kaks iseseisvalt kehtivat täitedokumenti: 6672,83 euro väljamõistmiseks kostjalt I ja vaidlustatava määruse 5109,30 euro väljamõistmiseks kostjalt II. Sellisena ei vasta vaidlustatav kohtumäärus

§ 442lg 5.

Kostjale II teadaolevalt on hageja esitanud menetluskulude määruse sundtäitmiseks ja täitmisteade on kostjale II kätte toimetatud rohkem kui kuu aega tagasi. Arvestades vabatahtliku sundtäitmise tähtaega, on loogiline järeldada, et menetluskulu on hagejale juba hüvitatud ja seda suuremas summas, kui näeb ette vaidlustatud kohtumäärus. Kuna nõue on juba rahuldatud, peab kostja II põhjendatuks, et kohus määrab menetluskulud küll kindlaks, kuid ei mõista neid kostjalt II välja. Toodud põhjustel tuleb kohtumääruse resolutsioonis teha muudatus ka siis, kui ringkonnakohus muude määruskaebuse põhjendustega ei nõustu. Menetluse edasine käik

1. 09.05.2016 kirjaga jättis maakohus määruskaebuse käiguta, paludes tasuda riigilõivu määruskaebuselt. Samuti maakohus vastas määruskaebuses esitatud väidetele ning andis kaebajale tähtaja määruskaebuse täpsustamiseks.
2. Kostja II oma 17.05.2016 vastuses nõustus maakohtuga, et määruses ei ole arvutusviga tehtud. Ülejäänud osas jäi kostja II oma määruskaebuses toodud põhjenduste juurde. Kostja II leiab, et menetluskulude rahaline suurus tuleb küll kindlaks määrata, kuid seda ei saa välja mõista, kuna see nõue on juba lõppenud täitmisega teise kostja poolt.
3. Hageja vaidles kostja II määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 13. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täpsustada(

§ 657lg 1 p 1).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 14. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. Määruskaebuses on määrust vaidlustatud üksnes osas, milles 1) maakohus on lugenud põhjendatuks esindaja tunnitasuks 115-130 eurot; 2) maakohus on rahuldanud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse istungiks ettevalmistamise kulude osas istungi kestusest suuremas ulatuses; 3) maakohus on kostjalt II menetluskulud välja mõistnud. Määruskaebuse väitest, et maakohtu määruses on arvutusviga, on kostja II 7 17.05.2016 vastuses (kd V tl 8) loobunud, nõustudes maakohtu 09.05.2016 seisukohaga, et määruses ei ole arvutusviga (kd V tl 4 pöördel). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. 15. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-119-14, p 19). Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on vaidlustatud määruses piisavalt analüüsinud ja hinnanud asja kostja lepingulise esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning määranud kindlaks menetluskulud. Maakohus on selgitanud, miks peab kohus põhjendatuks istungiks ettevalmistamise ajakuluks istungi kestusest suuremat ajakulu. Kui ka üldiselt ei loeta

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatuks istungiks valmistumise ajakuluks istungi kestusest pikemat aega, siis igakordse menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontroll toimub arvestades konkreetse asja sisu, keerukust ja mahtu. Käesoleval juhul on istungid, millele kulunud aja osas on kostja II maakohtu määrust vaidlustanud, olnud kestusega 16 minutit, 41 minutit ja 30 minutit (maakohtu põhjenduste punktid 7.7., 7.10. ja 7.15.). Arvestades asja materjalide mahtu ja vaidluse keerukust, ei saa lugeda põhjendatuks ajakuluks istungiks valmistumisel istungi kestusega võrdväärset ajakulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja esindaja tunnitasu suuruse põhjendatusest ja vajalikkusest

§ 175lg 1 mõttes.

Ka selles osas ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ning puudub alus maakohtu määruse muutmiseks. 16. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel menetluskulude jaotusest. Kui õigustatud isikul on menetluses lepinguline esindaja

§ 217

lg 1 ja § 218 lg 1 p 1 mõttes, siis lähtub kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatusest ja vajalikkusest (

§ 175lg 1).

Seega oleks menetluskulude välja mõistmata jätmine võimalik olukorras, kus esindamist ei oleks menetluses toimunud või kui lepingulise esindaja kulud oleksid täies ulatuses põhjendamatud. Kostja II taotlus jätta menetluskulud välja mõistmata põhjusel, et kostja I võib olla menetluskulude tasumise nõude juba täitnud, ei ole kooskõlas käesolevas asjas määratud menetluskulude jaotuse, menetluskulude kindlaksmääramise ega solidaarvõlgnike vastu täitmisnõude esitamise regulatsiooniga.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Harju Maakohtu 20.06.2014 otsusest tulenevalt on maakohtu menetlusega seonduvad kulud jäetud solidaarselt kostjate kanda. See tähendab, et hagejal kui võlausaldajal oli õigus nõuda maakohtu menetlusega seonduvate menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist mõlemalt kostjalt. Kui üks solidaarvõlgnikest täidab võlausaldaja nõude, siis lõpeb kohustuse täitmise nõue ülejäänud solidaarvõlgnike suhtes. See tähendab, et kui kostja I on täitnud nõude hageja ees, nagu määruskaebuse esitaja väidab, siis lõpeb kohustuse täitmise nõue solidaarvõlgniku kostja II vastu. Eeltoodu puudutab aga nõuete täitmise etappi, milles tehtud toimingute vaidlustamine on võimalik TMS-i alusel. Eeltoodust ei tulene takistust käesolevas menetluses välja mõista menetluskulud kostjalt II. Seetõttu puudub ka alus rahuldada kostja II taotlust kohustada pankrotivõlgnikku ja kostjat I esitama kohtule tõendid 31.05.2015 kohtumääruse kostja I poolt täitmise kohta. 8
2. Nõustuda tuleb määruskaebuse esitaja seisukohaga, et määruse resolutsioon vajab täpsustamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole vaidlustatud määruse resolutsioonis eristatav, millised menetluskulud seonduvad maakohtu menetlusega ja millised ringkonnakohtu menetlusega. Nende menetluskulude eristamine on oluline, sest maakohtu menetlusega seonduvad menetluskulud on Harju Maakohtu 20.06.2014 otsusega jäetud solidaarselt kostjate kanda, ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud on aga jäetud kostja II kanda vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2014 otsusele. Maakohtu menetlusega seonduvad menetluskulud seonduvad perioodil 29.03.2010-20.05.2014 tehtud toimingutega, mis on loetud põhjendatuks ja vajalikuks. Nende kulude suurus on 33,32 tundi (arvutuskäik: 4,32+0,5+1+5+7+0,75+1+3+2,75+2+1+1,25+1+0,25+2,5) ehk 4069,30 eurot (496,80+60+120+575+840+90+130+360+357,50+260+130+162,50+130+32,50+325). Ka riigilõivude (123,91 euro) osas on kostjate vastutus solidaarne (Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2013 otsus, Harju Maakohtu 20.06.2014 otsus). Seega kostjad vastutavad solidaarselt 4 193,21 euro tasumise osas. Ringkonnakohtu menetlusega seonduvad toimingud on tehtud 22.07.2014-21.08.2014, 30.10.2014 ja 14.11.
3. Need toimingud on loetud põhjendatuks ja vajalikuks 8 tunni ulatuses (6,25+1,5+0,25) ehk summas 1040 eurot. Seega tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täpsustada, et kostjalt II tuleb välja mõista hageja menetluskulud 4193,21 eurot, sh maakohtu menetlusega seotud lepingulise esindaja kulu 4069,30 eurot ja riigilõivud 123,91 eurot. Nende kulude osas vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I. Samuti tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetlusega seonduvad lepingulise esindaja kulud 1040 eurot. Selguse huvides esitab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni täpsustatud kujul. 19.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 20. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots