Obsah (5)
§ 184§ 418§ 64§ 68§ 871Kriminaalasi nr 1-12-12155 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. september 2016 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 22.08.2016) Kriminaalasja number 1-12-121
§ 184
lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõistetud 3 aastat 6 kuud vangistust;
§ 418
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel suurendati mõistetud raskemat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 07.09.2012. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 07.09.2012 ja lõpeb 07.09.2016. 1
(3)14.06.2016 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule Aleksandr Magarita isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta Aleksandr Magaritale käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 22.08.2016. Aleksandr Magarita avaldas, et ta ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli vastu kui kohus peab vajalikuks seda talle kohaldada. Aleksandr Magarita selgitas, et ta on invaliid, pärast vabanemist võtab ta ennast arvele Töötukassas, kuid edaspidi plaanib asuda tööle elektrikuna. Pärast karistuse ärakandmist soovib ta esmalt puhata, käia metsas seenel ja elada hästi. Lisaks on tal plaanis külastada anonüümsete narkomaanide gruppi. Prokuröri hinnangul on käesoleval juhul täidetud formaalsed eeldused Aleksandr Magarita suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Samas leidis prokurör, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole mõistlik. Aleksandr Magarita on osalenud vangistuse ajal tööhõives, tervislikel põhjustel tema tööleping lõpetati. Vabaduses on isik alati töötanud ja tal on olnud sissetulek. Isikul on olemas lähivõrgustik vanamate näol. Vanemad on nõus teda majanduslikult toetama ja võtma enda juurde elama. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 23%. Samas esineb teatav retsidiivsuse risk enamikel isikutel, kes on kuriteo toime pannud, kuid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks peavad olema erandlikud asjaolud. Prokurör leidis, et selliseid erandlikke asjaolusid Aleksandr Magarita puhul ei esine ja oli arvamusel, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Aleksandr Magarita ja prokuröri, leiab, et Aleksandr Magarita suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
§ 871
lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Aleksandr Magarita kannab praegu Harju Maakohtu 28.12.
- a kohtuotsusega mõistetud 4 aasta pikkust vanglakaristust. Enne seda on teda karistatud 25.03.
- a Harju Maakohtu otsusega rahalise karistusega. Enne seda aga 19.03.2008 Harju Maakohtu otsusega 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, millest 8 kuu vangistust tuli ära kanda kohe ja 1 aasta 10 kuud jäeti 2 aasta 3 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, kuid mis pöörati siiski 10.09.
- a täitmisele. Seega on täidetud formaalsed alused Aleksandr Magarita suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
§ 871
lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Aleksandr Magaritat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas viibib ta samuti kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab Aleksandr Magarita suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on teda samuti karistatud narkootilise aine suures koguses 2
(3)ebaseadusliku käitlemise eest (Harju Maakohtu 19.03.
- a kohtuotsus nr 1-08-2458) vangistusega, millest osa tuli koheselt reaalselt ära kanda ja osa vangistusest jäi täitmisele pööramata katseajaga. Karistus pöörati hiljem siiski täitmisele. Enne käesolevat otsust karistati Aleksandr Magaritat varguse eest (Harju Maakohtu 25.03.
- a kohtuotsus nr 1-09-2397) rahalise karistusega. Kuritegude toimepanemist soodustanud teguriks on valdavalt olnud sõltuvus narkootilistest ainetest ning eesmärgiks materiaalse kasu saamine. Aleksandr Magarita on uimasteid tarvitanud pikka aega ning tema motivatsioon sõltuvustest vabaneda on olnud kõikuv. Käesoleva vangistuse ajal on Aleksandr Magarita võtnud osa rehabilitatsiooniprogrammidest. Kinnipeetav on osalenud sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, õppinud riigikeelt, osalenud „12 sammu“ tugigrupi töös, ning tagasilanguse ennetamise grupitöös. Lisaks on ta töötanud majandusabitöödel. Risk uute kuritegude toimepanemiseks siiski püsib, sest ka varasema vangistuse ajal on isik läbinud mitmeid sõltuvust käsitlevaid programme, kuid ei ole suutnud narkootikumide tarvitamisest loobuda. Korduvad karistused distsipliini rikkumiste eest annavad samuti põhjust kahelda kinnipeetava soovis oma elukorraldust muuta. Pärast karistuse ärakandmist on Aleksandr Magaritale tagatud elukoht vanemate juures ning vanemate igakülgne toetus. Kuigi töökoht Aleksandr Magarital hetkel puudub, on ta vanemate sõnul vaatamata sõltuvusele alati töötanud. Istungil antud ütluste kohaselt soovib Aleksandr Magarita ka ise pärast väikest puhkust taas tööle asuda. Kohus on arvamusel, et kuigi Aleksandr Magarita puhul esineb asjaolusid, mille tõttu võiks talle kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, ei ole see siiski piisavalt põhjendatud ja vältimatult vajalik. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Kohtu hinnangul ei ole Aleksandr Magarita näol tegemist sellise kurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ning keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Vanglas läbitud kuriteoriske maandavad rehabiliteerivad tegevused ja narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine võiksid aidata Aleksandr Magarital edasiselt jätkata õiguskuulekalt. Ka esmane nii pikk reaalne vangistus võiks olla piisavalt mõjus, et hoida ära uute kuritegude toimepanemine Aleksandr Magarita poolt. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et Aleksandr Magarita suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)