← Eesti

2-15-18615/32

Obsah (6)§ 116§ 124§ 118§ 143§ 123§ 137

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Seping Määruse avalikult teatavaks 08. aprill 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-18615 Tsiviilasi XXXavaldus

) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjas on tõendamist leidnud, et avaldajal XXX ja puudutatud isikul XXX on ühine alaealine laps XXX(tl 4; 5).

§ 116

lg-st 1 ja § 214 lg-st 1 tulenevalt on laste vanematel laste suhtes ühine hooldusõigus. 9.

§ 116

lõike 2 teise lause kohaselt hõlmab vanema hooldusõigus õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikukooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhooldus on

§ 124

lg-st 1 lähtudes kohustus last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Ühise hooldusõiguse korral peavad vanemad

§ 118

lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

§ 143

lg-st 2 tuleneb, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu parimal viisil.

§ 123

kohaselt peab kohus vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevate asjade läbivaatamisel tegema lahendi, mis esmajoones lähtub lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 10. Avaldaja XXX palub anda talle hooldusõigus osaliselt üle lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha) määramise, reisimise, hariduse ja tervisega seotud küsimuste üle otsustamisel. Kohus selgitas 05.04.2016 ärakuulamisel, et lahendab vaidluse

§ 137alusel.

3 11. Vastavalt

§ 137

lg 1 on kummalgi vanemal õigus juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Vastavalt § 137 lg 3 ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale üleandmisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

  1. Eestkosteasutused Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu), Viljandi linn (Viljandi Linnavalitsuse kaudu) ja lapse esindaja toetavad XXX avaldust (tl 35; 40-41; 66-67). Puudutatud isik XXXon eestkosteasutusele Viljandi linn (Viljandi Linnavalitsuse kaudu) avaldanud, et nõustub avaldusega, kuna XXX ema XXX on temaga kogu aeg koos ja tal on nii lihtsam igapäevaasju ajada (tl 36). Asja materjalidest nähtuvalt elab XXX käesoleval ajal koos oma emaga, kes korraldab tema igapäevaelu ning välismaal elav isa lapse kasvatamisest osa ei võta. XXX oma isa ei mäleta ja teab ainult tema nime (tl 66-67).
  2. Lähtudes eeltoodust on kohtu hinnangul põhjendatud lõpetada lapse ema XXX ja lapse isa XXX hooldusõigus osaliselt nende lapse XXXsuhtes tulenevalt

§ 137

lg 1 ning anda hooldusõigus osaliselt, s.o lapse viibimiskohta (sh elukoha), reisimist, haridust ja tervist puudutavates küsimuste üle otsustamisel, üle avaldajale lapse emale XXX. Arvestades, et lapse isa XXX ei toeta oma last, ei tunne tema vastu huvi ega suhtle oma lapsega, siis leiab kohus, et avalduse rahuldamine on lapse huvides. 14. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud ja tasu jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus neid kandnud isikute kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.