Kaebaja palub tasutud riigilõivu 30,72 euro ja õigusabikulude 500 euro hüvitamist. 5. 15.08.2016 kohtule esitatud seisukohas ei vaidle Viimsi vald vastu õigusabikulude suurusele, kuid ei nõustu riigilõivu vastustajalt väljamõistmisega, arvestades, et see kuulub kohtu poolt kaebajale tagastamisele. KOHTU PÕHJENDUSED 1
) § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on kaebuses nõutud kahju 1024 eurot kaebajale hüvitatud (tl 45). Kaebaja on nimetatud asjaolu kinnitanud ja menetluse lõpetamisega nõustunud. Seega on kaebuse eesmärk saavutatud. Kuna kaebaja ei ole avaldanud soovi menetluse jätkamiseks, lõpetab kohus haldusasja menetluse ka kahju hüvitamise nõudes
7.
lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 8.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda, arvestades, et vastustaja hüvitas kahju alles peale kohtule kaebuse esitamist. Seejuures nähtub asja materjalidest, et kaebaja pöördus enne kohtule kaebuse esitamist kahju nõudega ka vastustaja poole (tl 31) ning vastustaja keeldus kahju hüvitamisest 28.10.2015 kirjaga nr 16-1/6049.1 (tl 36). Seetõttu on ilmne, et kahju hüvitamine oli tingitud antud juhul otseselt kaebuse esitamisest. 9.
lg 12 esimese lause kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut.
lg-st 1 ja § 103 lg 1 p-st 1 nähtuvalt kuuluvad menetluskulude hulka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 12 teise lause kohaselt kontrollib kohus volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet. 10. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kogusummas 530,72 eurot, sh õigusabikulud kogusummas 500 eurot ning kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 30,72 eurot. Kaebaja on esitanud menetluskulude suuruse ja kandmise tõendamiseks asjakohased õigusabikulude arve ning maksekorraldused (tl 48-50). Kohus leiab, et esindaja kulu kandmine ja seotus antud asjaga on tõendatud (maksekorraldused menetluskulude kandmise kohta tl 49-50). Arvestades kaebuse mahtu ja tõendite mahtu, on kohtu hinnangul õigusabikulud summas 500 eurot seoses kohtule kaebuse esitamise ja koostamise toimingu ja sellega seotud õigusnõustamisega põhjendatud tervikuna. Küll aga ei ole põhjendatud kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu vastustajalt väljamõistmine summas 30,72 eurot, kuivõrd kaebuselt tasutud riigilõiv kuulub käesoleva määruse alusel tagastamisele (p 11). Seetõttu on menetluskulude vastustajalt väljamõistmine põhjendatud kaebaja kantud õigusabikulude ulatuses, so summas 500 eurot (sh käibemaks). 11.
lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse
Seega kuulub kaebaja eest ja A.K.i (K.) poolt 2.06.2016 tasutud riigilõiv summas 30,72 eurot kaebajale tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.