← Eesti

2-16-10007/7

2-16-10007 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-10007 Määruse tegemise aeg ja koht 02. september 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi D. I. ja D. I.´i avaldus I. I. pärandvara

§ 29lg 4.

  1. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele resolutsiooni p. 5 märgitud väljamakse teostamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu menetluses on D. I. ja D. I.´i avaldus I. I. pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes. Kohtu
  2. juuli 20146.a määrusega võeti avaldus menetlusse ning ajutiseks pankrotihalduriks määrati pankrotihaldur Tiia Kalaus.
  3. augustil 2016.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule 10.08.2016 aruande, mille kohaselt palus lõpetada I. I. pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud aruandest nähtub, et võlgniku varad moodustavad ca 91 eurot, võlad moodustavad vähemalt 1 149,96 eurot, seega ületavad võlgniku kohustused varasid. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetluse läbiviimiseks puudub vara ning seega tuleks menetluse läbiviimiseks tasuda kohtu deposiiti rahalisi vahendeid. Samas puudub edasises menetluses vara suurendamise perspektiiv, mistõttu kohtu deposiiti rahaliste vahendite kandmine suurendaks veelgi võlausaldajate või muude huvitatud isikute nõudeid. Ajutine haldur leiab, et mõistlik ning otstarbekohane on lõpetada I. I. pärandvara pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu. Ajutisel halduril on võimalik realiseerida pärandajale kuulunud pensionifondi osakud ning saadud rahaliste vahendite arvelt tasuda ajutise halduri tasu ja kulud ning ülejäänud summa jagatakse proportsionaalselt teadaolevate võlausaldajate vahel. Ajutine haldur on seisukohal, et selline menetlus tagab ilmselt mingis 2 ulatuses võlausaldajatele nõude rahuldamise, kuid täismahus pankrotimenetluse läbiviimisel ei jätku antud vahenditest isegi kõikide menetluskulude rahuldamiseks. Esitatud aruande kohaselt: I Võlgniku üldandmed: I. I., isikukood 48307122219, surnud 31.12.2011.a. Rahvastikuregistri kohaselt oli pärandaja perekonnaseisult vallaline ja tal on kaks alaealist järeltulijat, kelle suhtes on kohus määranud eestkostja: D. I., elukoht xxx D. I., elukoht xxx Pärimistunnistuse kohaselt tunnistati I. I. pärijateks ½ suuruses mõttelises osas tütar D. I. ja ½ mõttelises osas poeg D. I.. Pärijad võtsid pärandi vastu inventuuriga. II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste, kohtutäituri, notari poolt esitatud materjalidest ja antud selgitustest. Pärimismenetluses on kohtutäitur Natalja Malahhova teostanud I. I. pärandvara inventuuri. 2.
  4. Kinnisvara: Kinnistusregistri andmetel pärandajal kinnisvara surma hetkel puudus. Pärandajale on kuulunud korteriomand asukohaga xxx perioodil 2001–2005 ja korteriomand asukohaga xxx, perioodil 07.02.2005–13.05.
  5. Nimetatud vara suhtes on isegi võimalike aluste olemasolu korral tagasivõitmise tähtajad möödunud. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur tuvastanud, et pärandajal puudus kinnisvara. 2.
  6. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: 2.2.
  7. Maanteeameti andmetel ei kuulu ega ole kuulunud pärandajale sõidukeid. 2.2.
  8. Muu vallasvara: Muud vallasvara pärandajal tuvastatud ei ole. Pärandaja isiklikel esemetel eelduslikult puudub realiseerimisväärtus ning neid pole pankrotivarasse võimalik arvata. 2.2.
  9. Rahalised vahendid : Pärandajale kuulusid arvelduskontod nr EE382200221016406723 Swedbank, jääk 0,00 eurot. Tehinguid pärast pärandaja surma kontol teostatud ei ole. SEB Pank konto nr EE201010010364413012, mille saldo oli 31.12.2011.a. 0,00 eurot. Surmajärgsed tehingud puuduvad. Kontol oli surma hetkel arest kohtutäituri kasuks. Ülejäänud krediidiasutustes pärandajal lepingulised suhted puudusid. Pärandajale nimele on avatud pensionikonto nr 99804787624, saldoga 71,764 Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 50 osakut. Fondi kodulehe andmetel on osaku väärtus seisuga 10.08.2016 1,27566 eurot. Seega on eeldatav osakute väärtus pärast nende tagastamist 91,55 eurot. Osakute väärtus võib muutuda sõltudes konkreetselt osakute tagastamise päeval kehtivast hinnast ning samuti tagastamisega seotud kuludest. 2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud pärandajal nõudeid kolmandate isikute vastu. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et pärandaja vara väärtuseks võib olla ca 91 eurot. Muud vara ei ole tuvastanud ka pärandvara inventuuri koostaja. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: 3 Ajutisele haldurile on teatanud pärandaja kohustustest Swedbank, kelle kinnitusel oli pärandajal sõlmitud tagatiseta väikelaenuleping nr 10-083540-VV, millest tulenevalt moodustab nõue pärandaja vastu koos kõrval nõuetega 1130,79 eurot. Kohtutäitur on teatanud, et Natalja Malahhova menetluses on Ida Politseiprefektuuri nõue summas 19,17 eurot. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel maksunõuded pärandaja vastu puuduvad. Pärandvara inventuuris kajastatud võlgnevustes on märgitud kohtutäitur Raigo Pärs’i menetluses oleva võlgnevus Reval Credit AS-le summas 1334,86 eurot. Ajutisel halduril olevate andmete kohaselt on täitemenetlus antud asjas lõpetatud. Ajutine haldur märgib, et Reval Credit AS on pankrotistunud ning halduri kinnitusel ostis pankrotimenetluses kõik nõuded Swedbank. Seega on eelduslikult Reval Credit AS-l olev nõue üle läinud Swedbank’ile, kuid võlausaldaja ise ei ole kohustust oma vastuses ajutisele haldurile nimetanud. Seega, ajutine haldur nimetatud võlgnevust pärandvara kohustusena ei arvesta. Muudest täitmata kohustustest ei ole teatatud ajutisele haldurile ega ka pärandvara inventuuri teostanud kohtutäiturile. Ajutisele halduri hinnangul võib olla pärandvara vastu esitatavaid nõudeid vähemalt summas 1149,96 eurot. Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et pärandvara arvelt ei jätku tekkinud kohustuse tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. IV Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Ajutise halduri hinnangul on pärandvara maksejõuetuks muutumise põhjuseks pärandaja surm. V Ajutise halduri arvamus edasise pankrotimenetluse kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et pärandvara pankrotimenetluses on võimalik tagastada pärandaja nimele avatud pensionifondi osakud, mille väärtus on käesoleval ajal täpselt prognoosimatu, kuid eelduslikult võib see olla ca 91 eurot (kui osaku väärtus on tehingu tegemise päeval väiksem või suurem, siis sõltuvalt sellest muutub ka lõplik hind). Samas ajutine haldur ei prognoosi, et osaku väärtus võiks muutuda mahus, mis tagaks väärtuse ulatuses, mis kataks kõikide võlausaldajate nõuded. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud võimalikke tagasivõitmise aluseid pankrotivara suurendamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetluse läbiviimiseks puudub vara ning seega tuleks menetluse läbiviimiseks tasuda kohtu deposiiti rahalisi vahendeid. Samas puudub edasises menetluses vara suurendamise perspektiiv, mistõttu kohtu deposiiti rahaliste vahendite kandmine suurendaks veelgi võlausaldajate või muude huvitatud isikute nõudeid. Ajutine haldur leiab, et mõistlik ning otstarbekohane on lõpetada I. I. pärandvara pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu. Ajutisel halduril on võimalik realiseerida pärandajale kuulunud pensionifondi osakud ning saadud rahaliste vahendite arvelt tasuda ajutise halduri tasu ja kulud ning ülejäänud summa jagatakse proportsionaalselt teadaolevate võlausaldajate vahel. Ajutine haldur on seisukohal, et selline menetlus tagab ilmselt mingis ulatuses võlausaldajatele nõude rahuldamise, kuid täismahus pankrotimenetluse läbiviimisel ei jätku antud vahenditest isegi kõikide menetluskulude rahuldamiseks. VI Juhul, kui kohtu deposiiti rahalisi vahendeid ei tasuta, siis võttes aluseks

§ 29lg 1 ja lg 2 teeb ajutine haldur Viru Maakohtule ettepaneku: lõpetada I.

I. pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade väljaandes Ametlikud Teadaanded; anda ajutisele haldurile õigus realiseerida pärandaja nimele registreeritud pensionifondi osakud, mille arvelt tasuda ajutise halduri kulutused; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele. 4 KOHTUISTUNG 31. augusti 2016 kohtuistungil jäi ajutine haldur 11.08.2016 esitatud aruande juurde. Ajutine haldur palus ajutise pankrotihalduri kulud rahuldada pärandvara arvelt osakute võõrandamisel saadud rahast. Tasu osas palub riigilt menetlusabi 396 eurot, mis sisaldab kõiki makse. Avaldajate esindaja toetas esitatud avaldust, samuti nõustus ajutise halduri aruandega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 29lg 1 alusel.

Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (

§ 23

).

§ 23

lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palus ajutise halduri tasu summas 396 eurot välja mõista riigilt

§ 23lg 4 alusel.

Vastavalt

§ 23

lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu täies ulatuses, so summas 396 eurot (sisaldab kõiki makse) Eesti Vabariigi kanda. Nimetatud summa kuulub kandmisele Tiia Kalaus`e kontole nr EE741700017002031183. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri kulud I. I. nimele registreeritud kohustusliku kogumispensioni kontol nr 99804787624 olevate 71,764 Kohustuslik Pensionifond Danske Pension osakute arvelt. Ajutine haldur palus ajutise halduri kulude tasumiseks anda kohustusliku kogumispensioni konto osakute realiseerimise õigus ajutisele haldurile. Kohus annab ajutisele pankrotihaldurile Tiia Kalaus`ele I. I. kohustusliku kogumispensioni konto osakute realiseerimise õiguse. 5 Kohus mõistab pankrotivarast, so I. I. nimele registreeritud kohustusliku kogumispensioni kontol nr 99804787624 olevate 71,764 Kohustuslik Pensionifond Danske Pension osakute arvelt, Tiia Kalaus`e kasuks ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e kulud summas 89,33 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa kanda OÜ Civilex arvelduskontole nr. EE312200221055387366 AS-s Swedbank.

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 29lg 1,2 lõpetab kohus I.

I. pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.