← Eesti

3-16-945/19

KO HTUM ÄÄ RU S Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, T

) § 51 lg 1 ja 3 kohaselt peetakse „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu“, lühendatult vangiregister. Vangiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus on

§ 51

lg 1 varasema redaktsiooni alusel kehtestanud „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri“ pidamise põhimääruse, põhimääruses nimetatakse registrit lühendatult kinnipeeturegistriks. Põhimääruse § 28 p 1 kohaselt kantakse registrisse muuhulgas kinnipeetava poolt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamine enne kinnipidamist. Põhimääruse § 4 lg 2 kohaselt ei ole registri andmetel õiguslikku tähendust. See tähendab, et vangiregistri kanne selle kohta, kas määruskaebuse esitaja tarvitas enne kinnipidamist narkootikume, ei saa rikkuda tema õigusi. Halduskohus selgitab, et kui vangla annab välja haldusakti või teeb toimingu, milles ta registriandmete põhjal väidab, et määruskaebuse esitaja on tarvitanud narkootikume, siis on tal õigus vaidlustada see akt või toiming. Vangla ei saa selles vaidluses siis tugineda registriandmetele, vaid peab oma väiteid tõendama. Seetõttu ei jää määruskaebuse esitaja õigused kaitseta. Ka ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetluses on määruskaebuse esitajal võimalus juhtida kohtu tähelepanu sellele, et vangla väide, nagu oleks ta kunagi tarvitanud narkootikume, on tõendamata. Nagu nähtub Tartu Ringkonnakohtu 26.01.

  1. a määrusest kohtuasjas 110-5652 (tl 3536), on määruskaebuse esitaja sellest võimalusest teadlik ja on seda kasutanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSMENETLUSES
  2. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada 31.05.
  3. a määruse ja teha uue määruse, millega võtta määruskaebuse esitaja kaebus menetlusse. Määruskaebuse esitaja leiab, et tal on kaebeõigus. Kuna vangiregistris on valeandmed ja vangla keeldub nende kustutamisest, siis saab lahenduse luua ainult kohus. Määruskaebuse esitaja sõnul on tegemist tema õiguste kaitsega ja tähtsust ei oma asjaolu, et registri andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Määruskaebuse esitaja leiab, et on mõeldamatu, et ta peab hakkama iga iseloomustust vaidlustama ja igas ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetluses tõestama ja selgitama, et ta ei ole kunagi narkootikume tarvitanud.
  4. Ringkonnakohus esitas Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus selgitada, et millise määrusega on vangiregister asutatud ja mis on kinnipeeturegistri kehtiv volitusnorm. Tallinna Vangla märgib kohtunõudele esitatud vastuses järgmist.

§ 51

annab aluse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (lühendatult vangiregister) asutamiseks ja pidamiseks. Kehtiva

§ 5

1 lg 3 kohaselt vangiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kuigi seadus küll sätestab sellise andmekogu asutamise, ei ole Vabariigi Valitsus hetkel

§ 51

alusel määrusega vangiregistrit asutanud ega vangiregistri põhimäärust kehtestanud. Käesoleval hetkel peetakse vanglates jätkuvalt Vabariigi Valituse 07.01.2011. a määrusega nr 246 asutatud riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrit (lühendatult kinnipeeturegister). Volitusnorm Vabariigi Valitsusele kinnipeeturegistri asutamiseks tulenes varasemast

§ 51redaktsioonist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2 2

  1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 31.05.
  2. a määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata halduskohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 7.

§ 51

lg 1 kohaselt on kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (lühendatult vangiregister) riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu.

§ 5

1 lg 3 kohaselt vangiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Tallinna Vangla vastusele tuginedes saab öelda, et vanglates peetakse jätkuvalt Vabariigi Valitsuse 07.01.

  1. a määrusega nr 246 asutatud riiklikku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrit (lühendatult kinnipeeturegister), mitte aga vangiregistrit, nagu sätestab kehtiv vangistusseadus. Kuna vangiregistrit ei ole veel asutatud ja põhimäärust kehtestatud, siis järelikult soovib määruskaebuse esitaja enda kohta käivate andmete muutmist olemasolevas kinnipeeturegistris.
  2. Ringkonnakohus märgib, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 93 lg 1 kohaselt kehtib määrus kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Vastustajalt saadud teabe põhjal peetakse vanglates endiselt kinnipeeturegistrit, mille volitusnorm tulenes varasemast, st kuni 31.05.2015 kehtinud

§ 51 redaktsioonist.

Nimetatud normi redaktsioon on alates 01.06.2015 kehtetu. Sellest tulenevalt on tegelikult eksisteeriva kinnipeeturegistri puhul tegemist andmekoguga, millel puudub olemasoleval kujul õiguslik alus. Ringkonnakohus leiab, et kui riik töötleb isikuandmeid ilma seadusliku aluseta, siis riivab juba see eraldivõetuna isiku põhiõigusi. Seetõttu ei saa kaebust tagastada põhjendusega, et vangiregistri kanne, et määruskaebuse esitaja tarvitas enne kinnipidamist narkootikume, ei saa rikkuda tema õigusi.

  1. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu valguses võib olla vajalik täpsustada kaebuse eset. Samuti võib kaebuse menetlusse võtmise korral osutuda vajalikuks algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Vabariigi Valitsuse 07.01.
  2. a määruse nr 246 suhtes.
  3. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada, Tartu Halduskohtu 31.05.
  4. a määrus tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.