Sama otsusega tunnistati ta süüdi
järgi ja mõisteti temale karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja kuritegude kogumi eest mõisteti 1 temale liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 14 päeva karistusaja hulka ja mõisteti temale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 3 kuud 16 päeva vangistust karistusaja algusega alates 08.12.
Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta Ervin Kurmi tingimisi ennetähtaegset vabastamist kinnipeetavaga seotud kõrge riskitaseme tõttu. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas Ervin Kurmi tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles palub kohtul jätta Ervin Kurm vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ervin Kurmi on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanekut. Vangistuses on tal kokku 46 kehtivat distsiplinaarkaristust. Nii suurel hulgal distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et ka seekordne vangistuses viibitud aeg ei ole mõjutanud tema käitumist paremuse suunas. Ervin Kurm oma probleeme ei tunnista (narko- ja alkoholisõltuvus), tema suhtumine mistahes kohustuste täitmisesse on negatiivne. Lisaks puudub Ervin Kurmil vabanemisjärgselt alaline elukoht. Kindla elukoha puudumine ei võimalda teostada järelevalvet süüdlase käitumise üle. Need asjaolud suurendavad omakorda uute süütegude toimepanemise tõenäosust. On positiivne, et Ervin Kurm õppis puidupingitöölise kutseõppes, läbis programmi „Õige hetk“, kuid andud asjaolud ei kaalu üle seda negatiivset, millel prokurör eelnevalt peatus. Ervin Kurm keeldus Tartu Vanglas istungist osa võtmast, selle kohta esitas Tartu Vangla teate. Kohtuniku seisukoht Ervin Kurm kannab liitkaristust, mis on talle mõistetud muuhulgas
lg 2 p 2 järgi, mis on tahtlik esimese astme kuritegu.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on Ervin Kurm temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Möödunud on ka vangistusseaduse § 76 lg-s 4 sätestatud tähtaeg. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Ervin Kurmi on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste, sh ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Ka reaalset vangistust kannab ta 2 mitmendat korda. Lisaks on ta kinnipidamisasutuses viibimise aja jooksul süstemaatiliselt pannud toime distsiplinaarrikkumisi. Enamasti on tegu olnud vanglateenistuse ametnike korraldustele mitteallumise ning nende suhtes solvavate väljendite kasutamise eest. Tulenevalt sellest, et Ervin Kurm on süstemaatiline distsipliinirikkuja, olles selliselt ohuks vangla ning seal viibivate isikute üldisele julgeolekule, on tema suhtes alates 18.01.2015. a rakendatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kuriteoriskide maandamisega ei ole Ervin Kurm vangistuse jooksul piisavalt tegelenud. Ta on mõne päeva jooksul osalenud küll tööhõives, kuid hiljem on ta töö tegemisest keeldunud. Ta on ka õppinud puidupingitöölise kutseõppes ja läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, kuid puidupingitöölise eriala omandas ta pigem meeldiva ajaviitena kui sooviga omandada sissetulekut tagav elukutse ning ka sotsiaalprogrammis osaledes olid tal kodutööd valdavalt tegemata, ehkki suulistel kohtumistel oli ta nõus teemasid siiski analüüsima. Sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ keeldus ta osalemast. Eelnev viitab üheselt sellele, et karistuste kohaldamine ei avalda Ervin Kurmile soovitud eripreventiivset mõju. Lisaks puudub Ervin Kurmil igasugune tahe ja motivatsioon tegeleda kuritegelikule käitumisele viinud probleemidega, õppida neid ennetama ja lahendama, et lõppkokkuvõttes pöörduda õiguskuuleka käitumise juurde. Tal on välja kujunenud kindlad antisotsiaalsed hoiakud ja kuritegelik käitumismuster. Väidetavalt naudib ta oma elustiili ega kavatse seda muuta. Seda arvestades on oht, et ta jätkab kuritegude toimepanekut, väga suur. Lisaks puudub Ervin Kurmil vabanedes kindel töökoht. Arvestades tema pikaajalist vanglas viibimist ning vähest töötegemise ja tööl käimise kogemust, ei ole usutav, et kinnipeetav suudaks tööjõuturul konkureerida ning saada endale äraelamist võimaldav töökoht. Enda äraelatamiseks vajalike legaalsete vahendite puudus tõstab kuritegude toimepanemise riski veelgi. Samuti puudub Ervin Kurmil vabanemisjärgselt kindel püsiv elukoht. On selge, et kindla ja püsiva töö- ja elukoha puudumine muudab Ervin Kurmi elu ebakorrapäraseks ning paljude väliste tegurite poolt mõjutatavaks. Selline elukorraldus võib olla tõukeks alkoholi ja uimastite tarvitamisele, mis on Ervin Kurmi puhul aga kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks. Kõike eelnevat kogumis hinnanud asub kohtunik seisukohale, et Ervin Kurmi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtunikul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Kuna Ervin Kurm on negatiivselt meelestatud vanglaametnike suhtes, samuti on ta väljendanud soovimatust ennetähtaegselt vabaneda, siis puudub kohtunikul veendumus selleski, et kinnipeetav suudab end allutada ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile ning teha koostööd kriminaalhooldajaga. Lisaks puudub tal kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.