KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-1817 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidl

§ 184lg 1 ja § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi ning Kar

S § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, mõistes ärakandmisele 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 24.09.2014 ja lõpp 21.09.

2. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
3. Viru Maakohus rahuldas Viru Vangla esitatud taotluse ja kohaldas V. Romanovi suhtes pärast karistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta. Süüdimõistetu määrati karistusjärgse käitumiskontrolli läbiviimiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning V. Romanovit kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 8 sätestatud lisakohustusi.
4. Maakohus asus seisukohale, et süüdimõistetu puhul on KarS § 871 kohaldamise eeldused täidetud: süüdimõistetu kannab Pärnu Maakohtu 08.04.2015.

§ 184

lg 1 ja § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi mõistetud liitkaristust 2 aastat vangistust, millest on maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg. Enne viimast otsust karistati süüdimõistetut Viru Maakohtu 19.09.2013.

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 aasta ja 8 kuulise vangistusega.

Süüdimõistetut on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kriminaalhooldus on ebaõnnestunud. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%. Majanduslike raskuste saabumine pärast vabanemist ei ole välistatud, seega võib kinnipeetav panna majandusliku kasu saamise eesmärgil toime uusi kuritegusid. MÄÄRUSKAEBUS

1. V. Romanovi kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina esitas Viru Maakohtu 28.07.2016.a määruse peale määruskaebuse, millega palub määruse täies ulatuses tühistada.
2. V. Romanovi kaitsja selgitab määruskaebuses, et käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole alust. Süüdimõistetul puudub vabanemisjärgselt elukoht, sest tema ema ei ole nõus poega enda korterisse elama võtma. Maakohus ei võtnud seda asjaolu arvesse. Kuna V. Romanovil puudub Eestis alaline elukoht, siis pole tema suhtes võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. KarS § 75 lg 1 p 1 järgi ei ole süüdimõistetul kohustust endale elukohta otsida (RKKKm 3-1-1-45-16 p 7). V. Romanovi ema teda enda juurde ei soovi, ta pole registreeritud üheski kohaliku omavalitsuse piirkonnas, tal pole raha eluaseme või eluruumi üürimiseks ja tõenäoliselt ei oska ta sotsiaalelamu kohta taotleda. Lisaks asub kaitsja seisukohale, et V. Romanov ei pane pärast kinnisest asutusest vabanemist toime uusi kuritegusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu 28.07.
4. a määrusega ja esitatud määruskaebusega, asub seisukohale, et maakohtu lahend tuleb tühistada ja jätta V. Romanovi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
5. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Praeguses asjas paneb maakohus V. Romanovile KarS § 75 lg 1 p 1 alusel kohustuse asuda elama kohta, mis ei ole tema elukoht ja kuhu teda korteri omanikust ema ei soovi. Materjalide juures olevas avalduses kinnitab süüdimõistetu ema L.R. sõnaselgelt, et telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga sai ta alguses asjaoludest valesti aru, kuid kindlasti ei anna ta nõusolekut poja elama asumiseks tema juurde, kuna tegemist on täisealise, terve, noore elujõulise mehega, kes suudab ise oma eluga toime tulla. Selliselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust. 2
6. Võttes arvesse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.05.
7. a määrust 3-1-1-45-16 p-s 7 esitatud seisukohta, asub apellatsioonikohus seisukohale, et V. Romanovi suhtes ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, sest tal puudub elukoht.
8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 28.07.
9. a kohtumääruse ja jätab V. Romanovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata.
10. V. Romanovi kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal Viru Maakohtu määrusega tutvumine ja selle analüüs aega 30 minutit, konsultatsioon kliendiga Viru Vanglas 20 minutit ja määruskaebuse koostamine 1 tund ja 30 minutit, mille eest ta soovib tasu summas 120 eurot (sealhulgas käibemaks 20 eurot).
11. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlust tuleb vähendada 24 euro võrra seoses sellega, et ringkonnakohtu hinnangul ei võta esitatud mahus ja sisuga määruskaebuse koostamine aega 1 tund ja 30 minutit. Määrus on koostatud korrektselt ning õiguslikult põhistatud, kuid arvestades määruskaebuse sisulist mahtu (kohtu hinnangul 1,5 lk 2,5 leheküljest) ning tehnilisi võimalusi, leidmaks asjakohast kohtupraktikat, ei tohiks antud määruskaebuse koostamisele üle 1 tunni kuluda. Järelikult tuleb rahuldada tasutaotlus 96 euro ulatuses (sealhulgas käibemaks 16 eurot).
12. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 3