Obsah (5)

§ 389§ 22§ 255§ 418§ 265

1-12-10558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2015.a, Pärnu (Kuninga tn) kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-10558 (07930000019) Kohtukoosseis

§ 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

1. OÜ-d Erkki Puit süüdistatakse selles, et tema oma juhatuse liikme Peeter Mägi tahtliku tegevuse läbi, kes muuhulgas kasutas Arlet Martinsoni kaasabi, esitas ajavahemikul 11.07.2007.a kuni 10.12.2008.a maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamise perioodide 2007.a juuni, juuli, augusti, oktoobri, novembri ja detsembri ning 2008.a jaanuari kuni novembri kohta, kasutades selleks reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel suurendati käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jäeti Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 3 111 580 krooni. OÜ Erkki Puit poolt käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt: - 2007 juunikuu kohta 11.07.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 3 590 611 krooni ja käibemaksu 646 310 krooni ning sisendkäibemaksu 614 517 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 568 638 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 45 879 krooni, so (18% käibemaks 646 310 - tuvastatud sisendkäibemaks 568 638 - tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 31 793). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve:_____________________________________________________ nr 1 kuup 06.06.07 nr 755 arve sisu ümarmetsamaterjal Maksumus 254 886,00 Käibemaks 45 879,48 Kokku 300 765,50 - 2007 juulikuu kohta 11.08.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 2 792 256 krooni ja käibemaksu 502 606 krooni ning sisendkäibemaksu 509 832 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 451 765 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 58 067 krooni, so (18% käibemaks 502 606 – tuvastatud sisendkäibemaks 451 765 + enammakse 7226). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve: nr 2 kuup 30.07.07 nr 863 arve sisu ümarpuit Ku, Ka, Ks, Lv, Hb Maksumus 322 596,00 Käibemaks 58 067,28 Kokku 380 663,30 - 2007 augustikuu kohta 13.09.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 2 169 491 krooni ja käibemaksu 390 508 krooni ning sisendkäibemaksu 369 316 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 332 913 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 36 403 krooni, so (18% käibemaks 390 508 – tuvastatud sisendkäibemaks 332 913 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 21 192). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve: nr 3 kuup 29.08.07 nr 917 arve sisu ümarmaterjal Ku Mä Ks Lv Hb Maksumus 202 240,50 Käibemaks 36 403,29 Kokku 238 643,79 9 1-12-10558 - 2007 oktoobrikuu kohta 12.11.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 2 357 726 krooni ja käibemaksu 424 391 krooni ning sisendkäibemaksu 457 493 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 306 293 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 151 200 krooni, so (18% käibemaks 424 391 – tuvastatud sisendkäibemaks 306 293 + enammakse 33 102). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve: nr 4 kuup 30.10.07 nr 1062 arve sisu ümarpuit Ks, Mä, Ku, Lv, Hb Maksumus 840 000,00 Käibemaks 151 200,00 Kokku 991 200,00 2007 novembri kohta 12.12.07.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 3 151 242 krooni ja käibemaksu 567 224 krooni ning sisendkäibemaksu 562 071 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 126 136 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 435 935 krooni, so (18% käibemaks 567 224 – tuvastatud sisendkäibemaks 126 136 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 5153). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 5 6 7 8 kuup 02.11.07 09.11.07 26.11.07 29.11.07 nr 1073 1082 1117 1122 arve sisu ümarpuit Ks Mä Ku Lv Hb ümarpuit / Ks, Mä, Ku, Lv, Hb ümarpuit Ks, Mä, Ku, Hb, Lv ümarpuit Ks Mä Ku Lv Hb Maksumus 733 829,40 342 447,00 496 056,10 849 530,00 kokku Käibemaks 132 089,29 61 640,46 89 290,10 152 915,40 435 935,25 Kokku 865 918,69 404 087,46 585 346,20 1 002 445,40 - 2007 detsembrikuu kohta 09.03.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 2 354 420 krooni ja käibemaksu 423 796 krooni ning sisendkäibemaksu 386 180 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 62 559 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 323 621 krooni, so (18% käibemaks 423 796 – tuvastatud sisendkäibemaks 62 559 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 37 616). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 9 10 11 12 kuup 10.12.07 14.12.07 17.12.07 28.12.07 nr 1154 1176 1178 1192 arve sisu ümarpuit Ku Ks Mä Hb Lv ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv ümarpuit Ku Mä Ks Lm LV Hb Maksumus 264 195,00 604 803,90 309 543,30 619 350,00 kokku Käibemaks 47 555,10 108 864,70 55 717,79 111 483,00 323 620,59 Kokku 311 750,10 713 668,60 365 261,09 730 833,00 - 2008 jaanuarikuu kohta 14.02.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 3 201 635 krooni ja käibemaksu 576 294 krooni ning sisendkäibemaksu 562 644 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 506 711 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 55 933 krooni, so (18% käibemaks 576 294 – tuvastatud sisendkäibemaks 506 711 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 13 650). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve: nr 13 kuup 25.01.08 nr 1241 arve sisu ümarpuit Ku Mä Ks Hb Maksumus 310 739,30 Käibemaks 55 933,07 Kokku 366 672,37 - 2008 veebruarikuu kohta 24.03.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 2 997 546 krooni ja käibemaksu 539 558 krooni ning sisendkäibemaksu 579 601 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 74 843 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 504 758 krooni, so (18% käibemaks 539 558 – tuvastatud sisendkäibemaks 74 843 + enammakse 40 043). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 14 15 16 17 18 19 20 kuup 06.02.08 12.02.08 15.02.08 18.02.08 19.02.08 21.02.08 28.02.08 nr 1260 1268 1276 1279 1280 1290 1298 arve sisu ümarpuit / Ku Mä Ks Hb ümarpuit Ku Mä Ks Hb ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv ümarpuit Mä Ks-palk / ümarpuit Mä-palk ümarpuit Mä Ks Ku ümarmetsamaterjal /Ku Mä Ks Hb Lv ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Maksumus 469 667,60 400 500,00 244 750,00 484 063,00 417 266,80 687 262,80 100 702,80 kokku Käibemaks 84 540,17 72 090,00 44 055,00 87 131,34 75 108,02 123 707,30 18 126,50 504 758,33 Kokku 554 207,77 472 590,00 288 805,00 571 194,34 492 374,82 810 970,10 118 829,30 10 1-12-10558 - 2008 märtsikuu kohta 08.04.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 3 284 336 krooni ja käibemaksu 591 180 krooni ning sisendkäibemaksu 617 538 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 266 519 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 351 019 krooni, so (18% käibemaks 591 180 – tuvastatud sisendkäibemaks 266 519 + enammakse 26 358). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 21 22 23 24 25 26 27 kuup 06.03.08 10.03.08 13.03.08 13.03.08 20.03.08 25.03.08 25.03.08 nr 1322 1326 1327 1328 1349 1356 1357 arve sisu ümarmetsam. Mä Ku Ks Hb Lv ümarmetsamaterjal / Mä Ku Ks Hb Lv0 ümarmetsamater Mä Ku Ks Hb Lv ümarmetsam. Mä Ku Ks Hb Lv ümarmetsam Ku Mä Ks Hb Lv Lm ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm Maksumus 148 500,00 305 035,60 91 358,00 538 109,50 564 850,00 138 250,00 164 000,00 kokku Käibemaks 26 730,00 54 906,41 16 444,44 96 859,71 101 673,00 24 885,00 29 520,00 351 018,56 Kokku 175 230,00 359 942,01 107 802,44 634 969,21 666 523,00 163 135,00 193 520,00 - 2008 aprillikuu kohta 18.05.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 2 610 730 krooni ja käibemaksu 469 931 krooni ning sisendkäibemaksu 455 675 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 250 055 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 205 620 krooni, so (18% käibemaks 469 931 – tuvastatud sisendkäibemaks 250 055 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 14256). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 28 29 30 31 kuup 02.04.08 17.04.08 24.04.08 29.04.08 nr 1374 1393 1411 1425 arve sisu ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm ümarmetsamaterjal / Ku mä Ks Hb Lm Lv ümarmetsamaterjal Ku Mä Ks Hb ümarmetsamaterjal Ku Mä Ks Hb Maksumus 180 025,20 389 734,20 131 574,50 441 000,00 kokku Käibemaks 32 404,54 70 152,16 23 683,41 79 380,00 205 620,11 Kokku 212 429,74 459 886,36 155 257,91 520 380,00 - 2008 mai kohta 08.09.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 3 045 782 krooni ja käibemaksu 548 241 krooni ning sisendkäibemaksu 547 863 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 229 218 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 318 645 krooni, so (18% käibemaks 548 241 – tuvastatud sisendkäibemaks 229 218 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 378). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 32 33 34 35 36 37 kuup 05.05.08 08.05.08 23.05.08 26.05.08 30.05.08 30.05.08 nr 1432 1442 1469 1473 1484 1485 arve sisu ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv ümarpuit Ku Mä Ks Hb ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb Mä palk Maksumus 384 364,30 405 581,90 240 000,00 224 224,00 328 000,00 188 082,20 kokku Käibemaks 69 185,57 73 004,74 43 200,00 40 360,32 59 040,00 33 854,80 318 645,43 Kokku 453 549,87 478 586,64 283 200,00 264 584,32 387 040,00 221 937,00 - 2008 juuni kohta 16.07.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 1 678 674 krooni ja käibemaksu 302 161 krooni ning sisendkäibemaksu 244 526 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 11 635 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 232 891 krooni, so (18% käibemaks 302 161 – tuvastatud sisendkäibemaks 11 635 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 57 635). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 38 39 40 41 kuup 02.06.08 03.06.08 18.06.08 26.06.08 nr 1496 1497 1527 1537 arve sisu okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb Mä okaspalk / paberipuit okaspalk Ku Mä Maksumus 332 399,80 264 000,00 342 000,00 355 439,70 kokku Käibemaks 59 831,96 47 520,00 61 560,00 63 979,15 232 891,11 Kokku 392 231,76 311 520,00 403 560,00 419 418,85 - 2008 juuli kohta 14.08.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 270 305 krooni ja käibemaksu 48 655 krooni ning sisendkäibemaksu 77 587 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 30 067 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 47 520 krooni, so (18% käibemaks 48 655 – tuvastatud sisendkäibemaks 30 067 + enammakse 28 932). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks arve: 11 1-12-10558 nr 42 kuup 01.07.08 nr 1541 arve sisu palk Ku Mä / paberipuit Ks / paberipuit Ku Mä Maksumus 264 000,00 kokku Käibemaks 47 520,00 47 520,00 Kokku 311 520,00 - 2008 augusti kohta 14.09.08.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 696 578 krooni ja käibemaksu 125 384 krooni ning sisendkäibemaksu 119 152 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 46 735 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 72 417 krooni, so (käibemaks 125 384 – tuvastatud sisendkäibemaks 46 735 – deklareeritud käibemaks 6232). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 43 44 kuup 05.08.08 19.08.08 nr 1591 1603 arve sisu palk Ku Mä / paberipuit Ku Mä palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb Maksumus 259 945,20 142 374,10 kokku Käibemaks 46 790,14 25 627,34 72 417,48 Kokku 306 735,34 168 001,44 - 2008 septembri kohta 10.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 700 964 krooni ja käibemaksu 126 174 krooni ning sisendkäibemaksu 115 295 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 7215 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 108 080 krooni, so (18% käibemaks 126 174 – tuvastatud sisendkäibemaks 7215 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 10 879). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 45 46 47 kuup 05.09.08 18.09.08 29.09.08 nr 1630 1655 1674 arve sisu palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb Maksumus 185 100,00 125 770,90 289 573,60 kokku Käibemaks 33 318,00 22 638,76 52 123,25 108 080,01 Kokku 218 418,00 148 409,66 341 696,85 - 2008 oktoobri kohta 09.11.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 1 066 542 krooni ja käibemaksu 191 978 krooni ning sisendkäibemaksu 185 264 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 36 466 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 148 798 krooni, so (18% käibemaks 191 978 – tuvastatud sisendkäibemaks 36 466 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 6714). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 48 49 50 51 52 kuup 01.10.08 06.10.08 10.10.08 24.10.08 29.10.08 nr 1682 1684 1695 1710 1724 arve sisu paberpuit Ku Ks Mä Hb palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb palk Ku Mä palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb palk Ku Mä / paberipuu Ku Mä Ks Maksumus 148 224,00 118 000,00 235 350,00 105 000,00 220 080,10 kokku Käibemaks 26 680,32 21 240,00 42 363,00 18 900,00 39 614,42 148 797,74 Kokku 174 904,32 139 240,00 277 713,00 123 900,00 259 694,52 - 2008 novembri kohta 10.12.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 998 429 krooni ja käibemaksu 179 717 krooni ning sisendkäibemaksu 162 409 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 147 615 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 14 794 krooni, so (käibemaks 179 717 – tuvastatud sisendkäibemaks 147 615 – deklareeritud käibemaks 17 308). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve: nr 53 kuup 04.11.08 nr 1737 arve sisu palk Ku Mä / paberipuu Ku Mä Ks Maksumus 82 187,40 kokku Käibemaks 14 793,73 14 793,73 Kokku 96 981,13 Lähtudes eeltoodust, ei ole kinni peetud maksukorralduse seaduse §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti rikuti käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 24 sätestatud kohustust, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või 12 1-12-10558 teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu
2. kuupäevaks. Seoses tuvastatud maksusummadega ning arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 3600 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 3 111 580 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Seega OÜ Erkki Puit oma juhatuse liikme Peeter Mägi tegevuse kaudu maksuhaldurile valeandmete esitamisega, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 3 111 580 krooni (so 198 866 eurot),

§ 3891 lg 3 järgi 3.

Hillar Talts’i süüdistatakse selles, et tema korraldades OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X raamatupidamist, aitas ajavahemikul 21.08.2006.a kuni 18.11.2008.a kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt OÜ X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember, 2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta (vt süüdistusakti lisa 3) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, samuti nende juurde kuuluvaid lepinguid ning akte, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 1 831 510 krooni. OÜ X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised Hillar allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: nr 1 23 45 67 89 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 arve esitaja X Oü OÜ X OÜ X X Oü X Oü X Oü X Oü XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX XX X X Oü kuupäev number summa 02.07.06 327 27600 14.08.06 260801 60000 28.08.08 260802 265200 21.08.06 142 124000 09.11.06 339 100000 31.01.07 4 10260 31.03.07 32 315000 21.06.07 18 178920 29.06.08 19 108990 29.06.07 20 89190 29.06.07 21 460000 29.06.07 22 650000 30.07.07 29 93000 30.07.07 30 95040 30.07.07 33 190000 30.08.07 35 350000 24.10.07 22 72200 25.10.07 23 70000 30.11.07 28 270000 28.12.07 28 967270 24.03.08 6 26950 28.03.08 7 124050 31.03.08 8 42150 31.03.08 9 64400 31.03.08 10 50460 31.03.08 11 51900 31.03.08 12 50875 30.04.08 11 193820 30.04.08 14 50135 30.04.08 15 52073 30.04.08 16 51620 31.05.08 31 111020 30.09.08 66 189000 Taltsi poolt koostatud ja käibemaks kogusumma sisu 4968,00 32568,00 Käsi suruõhu lõhkujate rent (2 tk), vedu treileriga 10800,00 70800,00 tööjõurent (Siptiva, Viimsi) 47736,00 312936,00 Tööjõurent (Jüri Gümnaasium) 22320,00 146320,00 Treipingid (2 tk), kiljotiin 5 tonni 18000,00 118000,00 Volvo FH16 mittekomplektne mootor, Volvo jahutusradiaator 1846,80 12106,80 Tööjõurent 6.-31.01.07 56700,00 371700,00 Fiboploki paigaldus (Ehituse alltöövõtuleping, Tln Lennujaam 32205,60 211125,60 Tööjõurent, Pääsküla prügila 19618,20 128608,20 Tööjõu rent Marati 4 KV 27.mai - 30 juuni 2007 16054,20 105244,20 Tööjõurent, Pääsküla prügila 82800,00 542800,00 Objekt: ABB Nova, Jüril (valutööd, koristustööd, killualus) 117000,00 767000,00 Järlepa Mõisa tallide renoveerimine 16740,00 109740,00 Tööjõurent niitmistöödel koos transpordiga 17107,20 112147,20 Tööjõurent 01.07.-30.07.2007 Marati 4 KV, 6 inimest 34200,00 224200,00 Järlepa Mõisa tallide värvimistööd 63000,00 413000,00 Järlepa Mõisa värvimistööd 12996,00 85196,00 Killustik (32x80), objekt Pääsküla Prügila 12600,00 82600,00 Haljastusmuld Marati 4 ja haljastusmuld Pääsküla prügila 48600,00 318600,00 Ehitustööd vastavalt lepingule nr 29-10/07 174108,60 1141378,60 Pääsküla prügilas teostatud tööd vastavalt lepingule 4851,00 31801,00 Tööjõurent objektil Tallinna Lennujaam, veeb-märts 2008 22329,00 146379,00 Tööjõurent Sikupilli Rimi (leping nr 25/01/08) 7587,00 49737,00 Tööjõurent Keila Tervisepuhkekeskus (leping 25/01/08) 11592,00 75992,00 Siseviimistluse muutmistööd Marati 4a-25 (leping 12-01-08) 9082,80 59542,80 Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 9342,00 61242,00 Ehituslik liiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08) 9157,50 60032,50 Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 34887,60 228707,60 Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, märts-aprill (lep 25/01/08) 9024,30 59159,30 Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 9373,14 61446,14 Ehitusliiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08) 9291,60 60911,60 Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 19983,60 131003,60 Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, mai (lep 25/01/08) 34020,00 223020,00 tööjõu rent septembris 2008 13 1-12-10558 Tegelikkuses OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu

1. kuupäevaks. Lisaks aitas Hillar Talts kaasa OÜ X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2006.a augusti kuni detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni, septembri ja oktoobri kohta (vt süüdistusakti lisa 3), kuivõrd OÜ X jättis deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 3 293 115 krooni, sh Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud arvete alusel. Samuti on Hillar Taltsi poolt allkirjastatud kassasissetuleku orderid, mis väidetavalt peaksid kinnitama arvel näidatud summa tasumist OÜ X poolt. Kuna OÜ-le X ei ole OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X poolt arvetel näidatud teenuseid osutatud ega kaupa müünud, ei saa nimetatud ettevõtete poolt esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X maksma tulumaksu nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X pangakonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtte ja Hillar Taltsi poolt allkirjastatud kassa sissetuleku orderite alusel tuvastatud, et OÜ X on maksnud Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsete arvete alusel 6 555 045.14 krooni järgmiselt: ettevõte X XX XX kuupäev 17.08.2006 21.08.2006 9.11.2006 31.01.2007 23.04.2007 25.04.2007 8.05.2007 14.05.2007 13.07.2007 16.07.2007 20.07.2007 25.07.2007 26.07.2007 19.12.2007 11.12.2007 3.12.2007 2.08.2007 22.08.2007 28.08.2007 12.09.2007 12.09.2007 26.09.2007 30.09.2008 makseviis Order 39 Order 28 Order 41 Order 3101/01 pank pank pank pank pank pank pank pank pank Order nr-ta Order nr-ta Order nr-ta pank pank pank pank pank pank sulas summa 32568,00 146320,00 118000,00 12106,80 100000,00 100000,00 100000,00 71700,00 342800,00 200000,00 105244,20 128608,20 111125,60 109740,00 112147,20 144200,00 100000,00 130000,00 400000,00 237000,00 80000,00 413000,00 223020,00 XX X 7.11.2007 7.11.2007 7.01.2008 27.12.2007 9.01.2008 11.01.2008 13.01.2008 21.04.2008 9.04.2008 28.04.2008 28.04.2008 28.04.2008 28.04.2008 28.04.2008 28.05.2008 28.05.2008 28.05.2008 28.05.2008 12.06.2008 14.08.2006 28.08.2006 pank pank pank pank pank pank pank Order 9 Order 7 Order 10 Order nr-ta Order nr-ta Order nr-ta Order nr-ta Order 11 Order nr-ta Order nr-ta Order nr-ta Order 34 Order 74 Order 75 KOKKU: 82600,00 85196,00 285344,00 318600,00 285344,00 285344,00 285346,60 31801,00 146379,00 49737,00 75992,00 59542,80 61242,00 60032,50 228707,60 59159,30 61446,14 60911,60 131003,60 70800,00 312936,00 6 555 045.14 14 1-12-10558 Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2006.a määras 23/77, 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/
2. Seega oli Hillar Taltsi tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust. Hillar Talts on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Hillar Taltsi poolt koostatud, allkirjastatud ja üleantud näilikud arved koos lisadokumentidega käsitletavad kuriteovahendina ehk siis Hillar Taltsi poolt ainelise kaasabi osutamisena. Seega Hillar Talts aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 5 124 625 krooni (so 327 523 eurot),

§ 22lg 3 - § 389 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo.

4. Ülle Saart süüdistatakse selles, et tema kuulus Arlet Martinsoni poolt juhitud ja kuni 24.11.2008.a toimivasse struktuuriga grupi, kuhu kuulusid lisaks Jaanus Grossmann, R. T., N. P. ja V. Ś., kes kooskõlastasid oma tegevuse maksukuritegude toimepanemisel eesmärgiga saada sellest materiaalset kasu. Seega kuulus varalise kasu saamise eesmärgil loodud ühendusse koos Arlet Martinsoniga kuus isiku, kes olid omavahel püsivalt seotud vähemalt alates 15.03.2007.a ning kelle tegevus oli suunatud teise astme kuriteo toimepanemisele. Arlet Martinsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses olid liikmete vahel ülesanded jaotatud alljärgnevalt: - Jaanus Grossmann korraldas vastavalt Arlet Martinsoni poolt saadud juhistele maksupettuse jaoks vajalikud, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise, nende alusel liikunud rahasumma tagastamise ettevõtte juhile, mis äriühingust summa kanti ning samuti R. T.-le korralduste andmine tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise korraldamiseks, ülekannete tegemiseks, kuid ka rahasummade väljavõtmiseks, sh temale või Arlet Martinsonile toomiseks; - - - Ülle Saare ülesandeks oli maksupettuses kasutatavate ettevõtete raamatupidamise korraldamine eesmärgiga varjata näilike tehingute toimumist, milleks andis ta muuhulgas juhiseid N. P.-le ja R. T.-le dokumentide ja kannate tegemiseks. Samuti koostas Ülle Saar maksupettuste varjamiseks kauba kohta varasemat soetust kajastavad näilised dokumendid, sh otsis andmeid fiktiivsetele metsamaterjali võõrandamise dokumentidele, ning tema kätte toodi maksupettusega puutumuses olevad rahasummad; R. T. ülesandeks oli variettevõtete allkirjaõigusliku isikuna pangakontodelt raha väljavõtmine ning selle kohta aruandmine Arlet Martinsonile või Jaanus Grossmannile, samuti viis ta pangakontorisse rahasummade väljavõtmiseks V. Ś. ning N. P., lisaks korraldas ta nii nimetatud isikute poolt, kui ka A. L. ja V. S. poolt tegelikkusele mittevastavate arvete ja dokumentide koostamise ja allkirjastamise, ning koostas ka ise tegelikkusele mittevastavaid dokumente, mis olid vajalikud maksupettuse toimepanekuks; N. P. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X nimelt maksupettuste jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele omanikule pärast teenustasu mahaarvamist; 15 / 131 1-12-10558 - V. Ś. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt maksupettuse jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele omanikule pärast teenustasu mahaarvamist. Seega nähtub isikute ülesannetest, et tegemist oli püsiva organisatsiooniga, mille struktuur võimaldab ühenduse liikmetel muuhulgas vahetuda nii, et ühendus saab jätkata tegevust eesmärgi saavutamiseks. Ühenduse liikmete vahetus ei välista maksupettustele kaasaaitamist ega selle eest saadava tasu saamist. Ülle Saar allus organisatsiooni osana selle tahtele ja aitas oma tegevusega – raamatupidamisalase nõustamise ja finantsarvestusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Tal kui ühenduse liikmel oli kindel koht ühenduse struktuuris ja ta andis sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Nimelt oli ühenduse eesmärk teenida varalist kasu tegelikkusele mittevastavate arvete esitamisega, kus ühendusele kuulus reaalset majandustegevust omavatele äriühingutele väljastatud arve summast 10%. Võttes aluseks konkreetsed ettevõtted nagu OÜ Erkki Puit, OÜ XX, OÜ X ja OÜ X X, siis neile väljastatud arvete alusel teenis kuritegelik ühendus alates 15.03.2007.a vähemalt 4 018 013 krooni, so 256 797 eurot (vt süüdistusakti lisa 6). Seega Ülle Saar, kuuludes kuuest isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat,

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. a) Jaanus Grossmann´i süüdistatakse selles, et tema aitas koos Arlet Martinsoni, R. T. ja N. P.-ga ajavahemikul 30.05.2007.a kuni 20.10.2008.a kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt OÜ X X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2007.a aprilli, mai, juuni ja detsembri ning 2008.a jaanuari, märtsi ja septembri kohta (vt süüdistusakti lisa 2) valeandmete esitamisele, korraldades koos R. T.-ga vastavalt Arlet Martisnoni poolt saadud juhistele OÜ X nimelt ning N. P. poolt allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete koostamise, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 172 863 krooni. OÜ X X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised N. P. poolt allkirjastatud, kuid R. T. ja Jaanus Grossmanni poolt korraldatud ning Arlet Martinsoni juhiste järgi koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: ________________________________ nr arve esitaja 4 5 OÜ X 6 OÜ X OÜ X Arve nr 273 273F 326 Arve kp Summa 21.12.2007 56101,69 18.01.2007 99117,50 12.03.2008 154237,29 Käibemaks Kokku 10098,31 66200,00 17848,35 117005,85 27762,71 182000,00 Selgitus Üldehitustööd 01.12.07 - 20.12.
2. Objekt Soome, Hämellinna Üldehitustööd. Objekt Soome, Hämellinn Objekt Soome, Helsinki. Periood 15.02.08- 08.03.08 Tegelikkuses OÜ X nimelt esitatud arvete alusel teenuse soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu
3. kuupäevaks. Lisaks aitas Jaanus Grossmann kaasa OÜ X X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2007.a aprilli, mai, juuni, juuli, detsembri ning 2008.a jaanuari, märtsi, aprilli ja septembri kohta (vt süüdistusakti lisa 2), kuivõrd OÜ X X jättis deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 311 823 krooni, sh Jaanus Grossmanni poolt korraldatud ning Arlet Martinsoni 16 / 131 1-12-10558 juhiste järgi koostatud OÜ X arvete alusel. Muuhulgas leppis Jaanus Grossmann kokku selle, kuidas T. T.-le näiliste arvete alusel laekunud summad tagastatakse. Kuna OÜ-le X Xei ole OÜ X poolt arvel näidatud teenust osutatud, ei saa nimetatud ettevõtete poolt esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X X maksma tulumaksu ka nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X X raamatupidamise pangakontot käsitleva registri ja SEB Pank AS väljavõtte alusel kindlaks tehtud, et OÜ X X on maksnud N. P. poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsete arvete alusel kokku 365 205.85 krooni. X OÜ X OÜ X OÜ arve 273 273F 326 21.12.2007 18.01.2008 12.03.2008 väljamakse 28.12.2007 29.01.2008 25.03.2008 14.04.2008 KOKKU: 66200 117005,85 100000 82000 365205,85 Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/
4. Seega oli Jaanus Grossmanni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X X maksukohustust. Jaanus Grossmanni on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd tema poolt korraldatud näiliste arvete alusel sai võimalikuks sisendkäibemaksu mahaarvamine ning täideti maksukohustuslase arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustust. Sellest lähtuvalt on Jaanus Grossmanni poolt näilike arvete koostamiseks andmete edastamine ning summade tasumiseks juhiste andmine käsitletav vaimse kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses. Seoses tuvastatud maksusummadega ning arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 3600 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 484 686 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Seega Jaanus Grossmann aidates kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 484 686 krooni (so 30 977 eurot),

§ 22lg 3 - § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

b) Jaanus Grossmanni süüdistatakse selles, et tema kuulus Arlet Martinsoni poolt juhitud ja kuni 24.11.2008.a toimivasse struktuuriga grupi, kuhu kuulusid lisaks Ülle Saar, R. T., N. P. ja V. Ś., kes kooskõlastasid oma tegevuse maksukuritegude toimepanemisel eesmärgiga saada sellest materiaalset kasu. Seega kuulus varalise kasu saamise eesmärgil loodud ühendusse koos Arlet Martinsoniga kuus isiku, kes olid omavahel püsivalt seotud vähemalt alates 15.03.2007.a ning kelle tegevus oli suunatud teise astme kuriteo toimepanemisele. Arlet Martinsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses olid liikmete vahel ülesanded jaotatud alljärgnevalt: - Jaanus Grossmann korraldas vastavalt Arlet Martinsoni poolt saadud juhistele maksupettuse jaoks 17 / 131 1-12-10558 vajalikud, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise, nende alusel liikunud rahasumma tagastamise ettevõtte juhile, mis äriühingust summa kanti ning samuti R. T.-le korralduste andmine tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise korraldamiseks, ülekannete tegemiseks, kuid ka rahasummade väljavõtmiseks, sh temale või Arlet Martinsonile toomiseks; - Ülle Saare ülesandeks oli maksupettuses kasutatavate ettevõtete raamatupidamise korraldamine eesmärgiga varjata näilike tehingute toimumist, milleks andis ta muuhulgas juhiseid N. P.-le ja R. T.-le dokumentide ja kannate tegemiseks. Samuti koostas Ülle Saar maksupettuste varjamiseks kauba kohta varasemat soetust kajastavad näilised dokumendid, sh otsis andmeid fiktiivsetele metsamaterjali võõrandamise dokumentidele, ning tema kätte toodi maksupettusega puutumuses olevad rahasummad; - R. T. ülesandeks oli variettevõtete allkirjaõigusliku isikuna pangakontodelt raha väljavõtmine ning selle kohta aruandmine Arlet Martinsonile või Jaanus Grossmannile, samuti viis ta pangakontorisse rahasummade väljavõtmiseks V. Ś. ning N. P., lisaks korraldas ta nii nimetatud isikute poolt, kui ka A. L. ja V. S. poolt tegelikkusele mittevastavate arvete ja dokumentide koostamise ja allkirjastamise, ning koostas ka ise tegelikkusele mittevastavaid dokumente, mis olid vajalikud maksupettuse toimepanekuks; - N. P. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X nimelt maksupettuste jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele omanikule pärast teenustasu mahaarvamist; - V. Ś. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt maksupettuse jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele omanikule pärast teenustasu mahaarvamist. Seega nähtub isikute ülesannetest, et tegemist oli püsiva organisatsiooniga, mille struktuur võimaldab ühenduse liikmetel muuhulgas vahetuda nii, et ühendus saab jätkata tegevust eesmärgi saavutamiseks. Ühenduse liikmete vahetus ei välista maksupettustele kaasaaitamist ega selle eest saadava tasu saamist. Jaanus Grossmann allus organisatsiooni osana selle tahtele ja aitas oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Tal kui ühenduse liikmel oli kindel koht ühenduse struktuuris ja ta andis sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Nimelt oli ühenduse eesmärk teenida varalist kasu tegelikkusele mittevastavate arvete esitamisega, kus ühendusele kuulus reaalset majandustegevust omavatele äriühingutele väljastatud arve summast 10%. Võttes aluseks konkreetsed ettevõtted nagu OÜ Erkki Puit, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X X, siis neile väljastatud arvete alusel teenis kuritegelik ühendus alates 15.03.2007.a vähemalt 4 018 013 krooni, so 256 797 eurot (vt süüdistusakti lisa 6). Seega Jaanus Grossmann, kuuludes kuuest isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat,

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

c) Samuti süüdistatakse Jaanus Grossmann i selles, et tema käitles ebaseaduslikult olulises koguses laskemoona, eirates relvaseaduse § 32 lg 1 ja 2 ning § 34 lg 2 käitlemise korra nõudeid. Nimelt võib relvaseaduse § 19 lg 3 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada ning sellele järgnevalt hoida relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. Jaanus Grossmanni valdusest leiti 24.11.2008.a tema elukohast aadressil XXX XXX 105 laskekõlbulikku 9x19mm püstolipadrunit, mis on ette nähtud vastava kaliibriga püstolitele ja püstolkuulipildujatele (Luger, Walther, Browning, Parabellum, Astra, Glock, ČZ-75, MP-40, Suomi, Uzi, Sten vms), mida on arvuliselt rohkem kui lubatavast padrunikogusest relvaseaduse § 46 lg 5 p 1 kohaselt ning seega on 105 padruni puhul tegemist olulise kogusega. 18 / 131 1-12-10558 Seega Jaanus Grossmann, olulises koguses tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemisega,

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. a) Arlet Martinsoni süüdistatakse selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, aitas ajavahemikul 21.08.2006.a kuni 18.11.2008.a kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt OÜ X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember, 2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta (vt süüdistusakti lisa 3) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastava arve, samuti sinna juurde kuuluva hinnapakkumise, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 1 831 510 krooni. OÜ X raamatupidamises leidis kajastamist järgmine Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve: nr 1 arve esitaja X OÜ kuupäev number 30.06.07 807A summa 25245,00 käibemaks 4544,10 kogusumma 29789,10 sisu Ajatöö, Pääsküle prügila Tegelikkuses OÜ X nimelt esitatud arve alusel teenuse soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu
2. kuupäevaks. Lisaks aitas Arlet Martinson kaasa OÜ X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2006.a augusti kuni detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni, septembri ja oktoobri kohta (vt süüdistusakti lisa 3), kuivõrd OÜ X jättis deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 3 293 115 krooni, sh Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud arve alusel. Kuna OÜ-le X ei ole OÜ X poolt arvel näidatud teenust osutatud, ei saa nimetatud ettevõtte poolt esitatud arvet lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X maksma tulumaksu ka selle arve alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X pangakonto nr XXXXXXXXXXX väljavõtte alusel tuvastatud, et OÜ X on maksnud Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivse arve alusel 31.07.2007.a kokku 29 789.10 krooni. Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2006.a määras 23/77, 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/
3. Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust. Arlet Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud 19 / 131 1-12-10558 üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud, allkirjastatud ja üleantud näilik arve koos lisadokumendiga käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena. Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 5 124 625 krooni (so 327 523 eurot),

§ 22lg 3 - § 389 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo.

b) Samuti süüdistatakse Arlet Martinson´i selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, aitas ajavahemikul 30.05.2007.a kuni 20.10.2008.a kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt OÜ X X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2007.a aprilli, mai, juuni ja detsembri ning 2008.a jaanuari, märtsi ja septembri kohta (vt süüdistusakti lisa 2) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 172 863 krooni. Samuti aitas Arlet Martinson maksupettusele kaasa sellega, et tema leppis T. T.-ga kokku süüteo plaanis esitada viimasele OÜ X nimelt näilike arveid, sh juhendades nende koostamist Jaanus Grossmanni ja R. T. kaudu. OÜ X X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: nr arve esitaja 1 2 OÜ X 3 OÜ X OÜ X Arve nr 666 716 792 Arve kp Summa 10.04.2007 102500,00 15.05.2007 169780,00 20.06.2007 224576,27 Käibemaks Kokku 18450,00 120950,00 30560,40 200340,40 40423,73 265000,00 Selgitus Ehitustööd 01.03.-27.03.2007 Onnela-Helsinki Üldehitustööd 02.04.-27.04.2007 Helsingi-Onnela Ehitustööd 01.-20.06.2007 Helsinki Hartwall Arena Samuti on ettevõtte raamatupidamises kajastatud järgmised N. P. poolt koostatud ja allkirjastatud, kuid R. T. ja Jaanus Grossmanni poolt Arlet Martinsoni juhiste järgi korraldatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: nr arve esitaja 4 5 OÜ X 6 OÜ X OÜ X Arve nr 273 273F 326 Arve kp Summa 21.12.2007 56101,69 18.01.2007 99117,50 12.03.2008 154237,29 Käibemaks 10098,31 17848,35 27762,71 Kokku 66200,00 117005,85 182000,00 Selgitus Üldehitustööd 01.12.07 - 20.12.

1. Objekt Soome, Hämellinna Üldehitustööd. Objekt Soome, Hämellinn Objekt Soome, Helsinki. Periood 15.02.08- 08.03.08 Tegelikkuses OÜ X, aga ka OÜ X nimelt esitatud arvete alusel teenuse soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu
2. kuupäevaks. Lisaks aitas Arlet Martinson kaasa OÜ X X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2007.a aprilli, mai, juuni, juuli, detsembri ning 2008.a jaanuari, märtsi, aprilli ja septembri kohta (vt süüdistusakti lisa 2), kuivõrd OÜ X X jättis deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva 20 / 131 1-12-10558 tulumaksu summas 311 823 krooni, sh Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud OÜ X arvete alusel ning tema poolt juhendatud OÜ X arvete alusel. Kuna OÜ-le X X ei ole OÜ X ega OÜ X poolt arvel näidatud teenust osutatud, ei saa nimetatud ettevõtete poolt esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X X maksma tulumaksu ka nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X X raamatupidamise pangakontot käsitleva registri ja SEB Pank AS väljavõtte alusel kindlaks tehtud, et OÜ X X on maksnud Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsete arvete alusel kokku 586 290.40 krooni, ning N. P. poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsete arvete alusel kokku 365 205.85 krooni. X OÜ X OÜ arve 666 716 10.04.2007 15.05.2007 X OÜ 792 20.06.2007 X OÜ X OÜ X OÜ arve 273 273F 326 21.12.2007 18.01.2008 12.03.2008 väljamakse 24.04.2007 16.05.2007 24.05.2007 20.06.2007 26.06.2007 27.07.2007 KOKKU: väljamakse 28.12.2007 29.01.2008 25.03.2008 14.04.2008 KOKKU: 120950 130340,4 70000 100000 100000 65000 586290,4 66200 117005,85 100000 82000 365205,85 Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/
3. Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X X maksukohustust. Arlet Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud näilikud OÜ X arved käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena. Samuti leppides kokku süüteoplaani ning juhendades OÜ X nimelt arvete koostamist, tuleb Arlet Martinsoni käitumist vaadelda kui vaimse kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses. Seoses tuvastatud maksusummadega ning arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 3600 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 484 686 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 484 686 krooni (so 30 977 eurot),

§ 22lg 3 - § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

c) Samuti süüdistatakse Arlet Martinson´i selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja 21 / 131 1-12-10558 raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, aitas ajavahemikul 22.11.2006.a kuni 13.02.2009.a kaasa OÜ X X ostujuhi E. P. poolt OÜ X X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni novembri, 2007.a jaanuari kuni juuni ja augusti kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni kohta (vt süüdistusakti lisa 4) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 057 185 krooni. OÜ X X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: arve esitaja X X X X X kuupäev 25.05.2007 29.05.2007 31.05.2007 4.06.2007 5.06.2007 number 733A 739A 749 751 753A summa 49 889,35 13 529,10 32 609,70 40 424,80 15 814,50 käibemaks 8 980,08 2 435,24 5 869,75 7 276,46 2 846,61 kogusumma 58 869,45 15 964,35 38 479,45 47 701,25 18 661,10 Tegelikkuses OÜ X nimelt esitatud arvete alusel kaupade soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X X maksukohustust. Arlet Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud näilikud OÜ X arved käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses. Seoses tuvastatud maksusummadega ning arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 3600 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 2 057 185 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ X X ostujuhi E. P. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 2 057 185 krooni (so 131 478 eurot),

§ 22lg 3 - § 389 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

d) Samuti süüdistatakse Arlet Martinsoni selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, aitas ajavahemikul 11.07.2007.a kuni 10.12.2008.a kaasa OÜ Erkki Puit juhatuse liikme Peeter Mägi poolt OÜ Erkki Puit maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2007.a juuni, juuli, augusti, oktoobri, novembri ja detsembri ning 2008.a jaanuari kuni novembri kohta (vt süüdistusakti lisa 5) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavad 22 / 131 1-12-10558 arved, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 3 111 580 krooni OÜ Erkki Puit raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: nr 12 34 56 78 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 kuup 06.06.07 30.07.07 29.08.07 30.10.07 02.11.07 09.11.07 26.11.07 29.11.07 10.12.07 14.12.07 17.12.07 28.12.07 25.01.08 06.02.08 12.02.08 15.02.08 18.02.08 19.02.08 21.02.08 28.02.08 06.03.08 10.03.08 13.03.08 13.03.08 20.03.08 25.03.08 25.03.08 02.04.08 17.04.08 24.04.08 29.04.08 05.05.08 08.05.08 23.05.08 26.05.08 30.05.08 30.05.08 02.06.08 03.06.08 18.06.08 26.06.08 01.07.08 05.08.08 19.08.08 05.09.08 18.09.08 29.09.08 01.10.08 06.10.08 10.10.08 24.10.08 29.10.08 04.11.08 nr 755 863 917 1062 1073 1082 1117 1122 1154 1176 1178 1192 1241 1260 1268 1276 1279 1280 1290 1298 1322 1326 1327 1328 1349 1356 1357 1374 1393 1411 1425 1432 1442 1469 1473 1484 1485 1496 1497 1527 1537 1541 1591 1603 1630 1655 1674 1682 1684 1695 1710 1724 1737 arve sisu ümarmetsamaterjal ümarpuit Ku, Ka, Ks, Lv, Hb ümarmaterjal Ku Mä Ks Lv Hb ümarpuit Ks, Mä, Ku, Lv, Hb ümarpuit Ks Mä Ku Lv Hb ümarpuit / Ks, Mä, Ku, Lv, Hb ümarpuit Ks, Mä, Ku, Hb, Lv ümarpuit Ks Mä Ku Lv Hb ümarpuit Ku Ks Mä Hb Lv ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv ümarpuit Ku Mä Ks Lm LV Hb ümarpuit Ku Mä Ks Hb ümarpuit / Ku Mä Ks Hb ümarpuit Ku Mä Ks Hb ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv ümarpuit Mä Ks-palk / ümarpuit Mä-palk ümarpuit Mä Ks Ku ümarmetsamaterjal /Ku Mä Ks Hb Lv ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv ümarmetsam. Mä Ku Ks Hb Lv ümarmetsamaterjal / Mä Ku Ks Hb Lv0 ümarmetsamater Mä Ku Ks Hb Lv ümarmetsam. Mä Ku Ks Hb Lv ümarmetsam Ku Mä Ks Hb Lv Lm ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm ümarmetsamaterjal / Ku mä Ks Hb Lm Lv ümarmetsamaterjal Ku Mä Ks Hb ümarmetsamaterjal Ku Mä Ks Hb ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv ümarpuit Ku Mä Ks Hb ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb Mä palk okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb Mä okaspalk / paberipuit okaspalk Ku Mä palk Ku Mä / paberipuit Ks / paberipuit Ku Mä palk Ku Mä / paberipuit Ku Mä palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb paberpuit Ku Ks Mä Hb palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb palk Ku Mä palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb palk Ku Mä / paberipuu Ku Mä Ks palk Ku Mä / paberipuu Ku Mä Ks Maksumus 254 886,00 322 596,00 202 240,50 840 000,00 733 829,40 342 447,00 496 056,10 849 530,00 264 195,00 604 803,90 309 543,30 619 350,00 310 739,30 469 667,60 400 500,00 244 750,00 484 063,00 417 266,80 687 262,80 100 702,80 148 500,00 305 035,60 91 358,00 538 109,50 564 850,00 138 250,00 164 000,00 180 025,20 389 734,20 131 574,50 441 000,00 384 364,30 405 581,90 240 000,00 224 224,00 328 000,00 188 082,20 332 399,80 264 000,00 342 000,00 355 439,70 264 000,00 259 945,20 142 374,10 185 100,00 125 770,90 289 573,60 148 224,00 118 000,00 235 350,00 105 000,00 220 080,10 82 187,40 Käibemaks 45 879,48 58 067,28 36 403,29 151 200,00 132 089,29 61 640,46 89 290,10 152 915,40 47 555,10 108 864,70 55 717,79 111 483,00 55 933,07 84 540,17 72 090,00 44 055,00 87 131,34 75 108,02 123 707,30 18 126,50 26 730,00 54 906,41 16 444,44 96 859,71 101 673,00 24 885,00 29 520,00 32 404,54 70 152,16 23 683,41 79 380,00 69 185,57 73 004,74 43 200,00 40 360,32 59 040,00 33 854,80 59 831,96 47 520,00 61 560,00 63 979,15 47 520,00 46 790,14 25 627,34 33 318,00 22 638,76 52 123,25 26 680,32 21 240,00 42 363,00 18 900,00 39 614,42 14 793,73 Kokku 300 765,50 380 663,30 238 643,79 991 200,00 865 918,69 404 087,46 585 346,20 1 002 445,40 311 750,10 713 668,60 365 261,09 730 833,00 366 672,37 554 207,77 472 590,00 288 805,00 571 194,34 492 374,82 810 970,10 118 829,30 175 230,00 359 942,01 107 802,44 634 969,21 666 523,00 163 135,00 193 520,00 212 429,74 459 886,36 155 257,91 520 380,00 453 549,87 478 586,64 283 200,00 264 584,32 387 040,00 221 937,00 392 231,76 311 520,00 403 560,00 419 418,85 311 520,00 306 735,34 168 001,44 218 418,00 148 409,66 341 696,85 174 904,32 139 240,00 277 713,00 123 900,00 259 694,52 96 981,13 Tegelikkuses OÜ X nimelt esitatud arvete alusel kaupade soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. 23 / 131 1-12-10558 Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ Erkki Puit maksukohustust. Arlet Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud näilikud OÜ X arved käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses. Seoses tuvastatud maksusummadega ning arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 3600 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 3 111 580 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ Erkki Puit juhatuse liikme Peeter Mägi poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 3 111 580 krooni (so 198 866 eurot),

§ 22lg 3 - § 389 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

e) Samuti süüdistatakse Arlet Martinson i selles, et tema juhtis kuni 24.11.2008.a toimiva struktuuriga grupi, kuhu kuulusid Jaanus Grossmann, Ülle Saar, R. T., N. P. ja V. Ś., kes kooskõlastasid oma tegevuse maksukuritegude toimepanemisel eesmärgiga saada sellest materiaalset kasu. Seega kuulus varalise kasu saamise eesmärgil loodud ühendusse koos Arlet Martinsoniga kuus isiku, kes olid omavahel püsivalt seotud vähemalt alates 15.03.2007.a ning kelle tegevus oli suunatud teise astme kuriteo toimepanemisele. Arlet Martinsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses olid liikmete vahel ülesanded jaotatud alljärgnevalt: - - - - - Jaanus Grossmann korraldas vastavalt Arlet Martinsoni poolt saadud juhistele maksupettuse jaoks vajalikud, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise, nende alusel liikunud rahasumma tagastamise ettevõtte juhile, mis äriühingust summa kanti ning samuti R. T.-le korralduste andmine tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise korraldamiseks, ülekannete tegemiseks, kuid ka rahasummade väljavõtmiseks, sh temale või Arlet Martinsonile toomiseks; Ülle Saare ülesandeks oli maksupettuses kasutatavate ettevõtete raamatupidamise korraldamine eesmärgiga varjata näilike tehingute toimumist, milleks andis ta muuhulgas juhiseid N. P.-le ja R. T.-le dokumentide ja kannate tegemiseks. Samuti koostas Ülle Saar maksupettuste varjamiseks kauba kohta varasemat soetust kajastavad näilised dokumendid, sh otsis andmeid fiktiivsetele metsamaterjali võõrandamise dokumentidele, ning tema kätte toodi maksupettusega puutumuses olevad rahasummad; R. T. ülesandeks oli variettevõtete allkirjaõigusliku isikuna pangakontodelt raha väljavõtmine ning selle kohta aruandmine Arlet Martinsonile või Jaanus Grossmannile, samuti viis ta pangakontorisse rahasummade väljavõtmiseks V. Ś.ning N. P., lisaks korraldas ta nii nimetatud isikute poolt, kui ka A. L. ja V. S. poolt tegelikkusele mittevastavate arvete ja dokumentide koostamise ja allkirjastamise, ning koostas ka ise tegelikkusele mittevastavaid dokumente, mis olid vajalikud maksupettuse toimepanekuks; N. P. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X nimelt maksupettuste jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele omanikule pärast teenustasu mahaarvamist; V. Ś. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt maksupettuse jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele 24 / 131 1-12-10558 omanikule pärast teenustasu mahaarvamist. Seega nähtub isikute ülesannetest, et tegemist oli püsiva organisatsiooniga, mille struktuur võimaldab ühenduse liikmetel muuhulgas vahetuda nii, et ühendus saab jätkata tegevust eesmärgi saavutamiseks. Ühenduse liikmete vahetus ei välista maksupettustele kaasaaitamist ega selle eest saadava tasu saamist. Kõik nimetatud liikmed allusid organisatsiooni osana selle tahtele ja aitasid oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Ühenduse liikmetel oli kindel kohta ühenduse struktuuris ja nad andsid sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Nimelt oli ühenduse eesmärk teenida varalist kasu tegelikkusele mittevastavate arvete esitamisega, kus ühendusele kuulus reaalset majandustegevust omavatele äriühingutele väljastatud arve summast 10%. Võttes aluseks konkreetsed ettevõtted nagu OÜ Erkki Puit, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X X, siis neile väljastatud arvete alusel teenis kuritegelik ühendus alates 15.03.2007.a vähemalt 4 018 013 krooni, so 256 797 eurot (vt süüdistusakti lisa 6). Nimetatud varalise kasu saamiseks andis Arlet Martinson ühenduse liikmetele ülesandeid, sh korraldas tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise liikmete poolt ning arvete alusel laekunud summa tagastamise arve alusel ülekande teinud ettevõttele. Arlet Martinson asus teistest liikmetest kõrgemal, kontrollides nende tegevust eesmärgiga saada täielik ülevaade variettevõtete arvelduskontodel toimuva üle ning lastes väljavõetud rahasummad tuua enda juurde. Samuti koostas ja allkirjast Arlet Martinson ise tegelikkusele mittevastavaid arveid OÜ X nimelt ning korraldas OÜ-le X arvete väljastamise Hillar Taltsi poolt osaühingute X X, X, X, X X ja X X poolt. Seega Arlet Martinson kuritegeliku ühenduse juhtimisega

§ 265lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on 25.08.2014.a. kohtuistungil süüdistust täiendanud.

1. Süüdistuse sisu 11.
2. Hillar Talts’i süüdistatakse selles, et tema korraldades OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X raamatupidamist, aitas ajavahemikul 21.08.2006.a kuni 18.11.2008.a kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt OÜ X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember, 2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta (vt süüdistusakti lisa 3) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, samuti nende juurde kuuluvaid lepinguid ning akte, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 1 831 510 krooni. OÜ X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: nr arve esitaja kuupäev number summa käibemaks kogusumma 1 X Oü 02.07.06 327 27600 4968,00 32568,00 Käsi suruõhu lõhkujate rent (2 tk), vedu treileriga 2 OÜ X 14.08.06 260801 60000 10800,00 70800,00 tööjõurent (Siptiva, Viimsi) 3 OÜ X 28.08.08 260802 265200 47736,00 312936,00 Tööjõurent (Jüri Gümnaasium) 4 X Oü 21.08.06 142 124000 22320,00 146320,00 Treipingid (2 tk), kiljotiin 5 tonni 5 X Oü 09.11.06 339 100000 18000,00 118000,00 Volvo FH16 mittekomplektne mootor, Volvo jahutusradiaator 6 X Oü 31.01.07 4 10260 1846,80 12106,80 Tööjõurent 6.-31.01.07 7 X Oü 31.03.07 32 315000 56700,00 371700,00 Fiboploki paigaldus (Ehituse alltöövõtuleping, Tln Lennujaam 8 XX 21.06.07 18 178920 32205,60 211125,60 Tööjõurent, Pääsküla prügila 9 XX 29.06.08 19 108990 19618,20 128608,20 Tööjõu rent Marati 4 KV 27.mai - 30 juuni 2007 25 / 131 sisu 1-12-10558 10 X X 29.06.07 20 89190 16054,20 105244,20 Tööjõurent, Pääsküla prügila 11 X X 29.06.07 21 460000 82800,00 542800,00 Objekt: ABB Nova, Jüril (valutööd, koristustööd, killualus) 12 X X 29.06.07 22 650000 117000,00 767000,00 Järlepa Mõisa tallide renoveerimine 13 X X 30.07.07 29 93000 16740,00 109740,00 Tööjõurent niitmistöödel koos transpordiga 14 X X 30.07.07 30 95040 17107,20 112147,20 Tööjõurent 01.07.-30.07.2007 Marati 4 KV, 6 inimest 15 X X 30.07.07 33 190000 34200,00 224200,00 Järlepa Mõisa tallide värvimistööd 16 X X 30.08.07 35 350000 63000,00 413000,00 Järlepa Mõisa värvimistööd 17 X X 24.10.07 22 72200 12996,00 85196,00 Killustik (32x80), objekt Pääsküla Prügila 18 X X 25.10.07 23 70000 12600,00 82600,00 Haljastusmuld Marati 4 ja haljastusmuld Pääsküla prügila 19 X X 30.11.07 28 270000 48600,00 318600,00 Ehitustööd vastavalt lepingule nr 29-10/07 20 X X 28.12.07 28 967270 174108,60 1141378,60 Pääsküla prügilas teostatud tööd vastavalt lepingule 21 X X 24.03.08 6 26950 4851,00 31801,00 Tööjõurent objektil Tallinna Lennujaam, veeb-märts 2008 22 X X 28.03.08 7 124050 22329,00 146379,00 Tööjõurent Sikupilli Rimi (leping nr 25/01/08) 23 X X 31.03.08 8 42150 7587,00 49737,00 Tööjõurent Keila Tervisepuhkekeskus (leping 25/01/08) 24 X X 31.03.08 9 64400 11592,00 75992,00 Siseviimistluse muutmistööd Marati 4a-25 (leping 12-01-08) 25 X X 31.03.08 10 50460 9082,80 59542,80 Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 26 X X 31.03.08 11 51900 9342,00 61242,00 Ehituslik liiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08) 27 X X 31.03.08 12 50875 9157,50 60032,50 Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 28 X X 30.04.08 11 193820 34887,60 228707,60 Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, märts-aprill (lep 25/01/08) 29 X X 30.04.08 14 50135 9024,30 59159,30 Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 30 X X 30.04.08 15 52073 9373,14 61446,14 Ehitusliiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08) 31 X X 30.04.08 16 51620 9291,60 60911,60 Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 32 X X 31.05.08 31 111020 19983,60 131003,60 Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, mai (lep 25/01/08) 33 X X Oü 30.09.08 66 189000 34020,00 223020,00 tööjõu rent septembris 2008 Tegelikkuses OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu
3. kuupäevaks. Lisaks aitas Hillar Talts kaasa OÜ X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2006.a augusti ja detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni, septembri ja oktoobri kohta (vt süüdistusakti lisa 3), kuivõrd OÜ X jättis deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 2 594 534 krooni, sh Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud arvete alusel. Samuti on Hillar Taltsi poolt allkirjastatud kassasissetuleku orderid, mis väidetavalt peaksid kinnitama arvel näidatud summa tasumist OÜ X poolt. 26 / 131 1-12-10558 Kuna OÜ-le X ei ole OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X poolt arvetel näidatud teenuseid osutatud ega kaupa müünud, ei saa nimetatud ettevõtete poolt esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X maksma tulumaksu nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X pangakonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtte ja Hillar Taltsi poolt allkirjastatud kassa sissetuleku orderite alusel tuvastatud, et OÜ X on maksnud Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsete arvete alusel 6 408 725.14 krooni järgmiselt: ettevõte X kuupäev makseviis summa 28.05.2008 Order nr-ta 59159,30 17.08.2006 Order 39 32568,00 28.05.2008 Order nr-ta 61446,14 9.11.2006 Order 41 118000,00 28.05.2008 Order nr-ta 60911,60 Order 3101/01 12.06.2008 Order 34 131003,60 31.01.2007 12106,80 14.08.2006 Order 74 70800,00 23.04.2007 pank 100000,00 28.08.2006 Order 75 312936,00 25.04.2007 pank 100000,00 KOKKU: 6 408 725.14 8.05.2007 pank 100000,00 14.05.2007 pank 71700,00 13.07.2007 pank 342800,00 16.07.2007 pank 200000,00 20.07.2007 pank 105244,20 25.07.2007 pank 128608,20 26.07.2007 pank 111125,60 19.12.2007 Order nr-ta 109740,00 11.12.2007 Order nr-ta 112147,20 3.12.2007 Order nr-ta 144200,00 2.08.2007 pank 100000,00 22.08.2007 pank 130000,00 28.08.2007 pank 400000,00 12.09.2007 pank 237000,00 12.09.2007 pank 80000,00 26.09.2007 pank 413000,00 X 30.09.2008 sulas 223020,00 X 7.11.2007 pank 82600,00 7.11.2007 pank 85196,00 7.01.2008 pank 285344,00 27.12.2007 pank 318600,00 9.01.2008 pank 285344,00 11.01.2008 pank 285344,00 13.01.2008 pank 285346,60 21.04.2008 Order 9 31801,00 9.04.2008 Order 7 146379,00 28.04.2008 Order 10 49737,00 28.04.2008 Order nr-ta 75992,00 28.04.2008 Order nr-ta 59542,80 28.04.2008 Order nr-ta 61242,00 28.04.2008 Order nr-ta 60032,50 28.05.2008 Order 11 228707,60 X X 27 / 131 1-12-10558 Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2006.a määras 23/77, 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/
4. Seega oli Hillar Taltsi tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust. Hillar Talts on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu maha arvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Hillar Taltsi poolt koostatud, allkirjastatud ja üle antud näilikud arved koos lisadokumentidega käsitletavad kuriteovahendina ehk siis Hillar Taltsi poolt ainelise kaasabi osutamisena. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 4 426 044 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Seega Hillar Talts aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 4 426 044 krooni (so 282 876 eurot),

§ 22lg 3 - § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

Kuivõrd aga süüdistuses esitatud teod jäävad ajavahemikku 02.07.2006.a kuni 18.11.2008.a ning KarS § 3891 lg 1 hakkas kehtima alates 15.03.2007.a, oli ka enne seda süüdistuses kirjeldatud tegu karistatav KarS § 386 lg 1 järgi. Seega, kuigi karistusseadustik on muutunud kirjeldatud tegude toimepanemise ajal ning alates 15.03.2007.a muutus KarS § 386 (s.o maksude väärarvutus) kehtetuks, ei ole nimetatud tegu dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva KarS redaktsiooni §-le 3891 lg 1 (s.o suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidumine) järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning teo karistusväärsus on säilinud. 11.3. Peeter Mägi süüdistuses, mille järgi tema OÜ Erkki Puit majandustegevust juhtiva isikuna maksuhaldurile valeandmete esitamisega, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 3 111 580 krooni (so 198 866 eurot),

§ 389

´1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, tuleb teha parandus viidatud kuupalga alamääras. Nimelt oli Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 3 111 580 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. 11.4. OÜ Erkki Puit süüdistuses selles, et äriühing oma juhatuse liikme Peeter Mägi tegevuse kaudu maksuhaldurile valeandmete esitamisega, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 3 111 580 krooni (so 198 866 eurot),

§ 389

´1 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo, tuleb teha parandus viidatud kuupalga alamääras. 28 / 131 1-12-10558 Nimelt oli Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 3 111 580 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. 11.10. a) Jaanus Grossmanni süüdistuses selles, et tema aidates kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 484 686 krooni (so 30 977 eurot),

§ 22

lg 3 - § 389´1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, tuleb teha parandus viidatud kuupalga alamääras. Nimelt oli Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 484 686 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. 11.

1. a) Arlet Martinson´i süüdistatakse selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, aitas ajavahemikul 21.08.2006.a kuni 18.11.2008.a kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt OÜ X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember, 2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta (vt süüdistusakti lisa 3) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastava arve, samuti sinna juurde kuuluva hinnapakkumise, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 1 831 510 krooni. OÜ X raamatupidamises leidis kajastamist järgmine Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve: nr arve esitaja kuupäev number summa käibemaks 1 30.06.07 807A 25245,00 4544,10 X OÜ kogusumma sisu 29789,10 Ajatöö, Pääsküle prügila Tegelikkuses OÜ X nimelt esitatud arve alusel teenuse soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu
2. kuupäevaks. Lisaks aitas Arlet Martinson kaasa OÜ X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2006.a augusti ja detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni, septembri ja oktoobri kohta (vt süüdistusakti lisa 3), kuivõrd OÜ X jättis deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 2 594 534 krooni, sh Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud arve alusel. Kuna OÜ-le X ei ole OÜ X poolt arvel näidatud teenust osutatud, ei saa nimetatud ettevõtte poolt esitatud arvet lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X maksma tulumaksu ka selle arve alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X pangakonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtte alusel 29 / 131 1-12-10558 tuvastatud, et OÜ X on maksnud Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivse arve alusel 31.07.2007.a kokku 29 789.10 krooni. Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2006.a määras 23/77, 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/
3. Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust. Arlet Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu maha arvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud, allkirjastatud ja üle antud näilik arve koos lisadokumendiga käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 4 426 044 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 4 426 044 krooni (so 282 876 eurot),

§ 22lg 3 - § 389´1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

Kuivõrd aga süüdistuses esitatud teod jäävad ajavahemikku 02.07.2006.a kuni 18.11.2008.a ning KarS § 389´1 lg 1 hakkas kehtima alates 15.03.2007.a, oli ka enne seda süüdistuses kirjeldatud tegu karistatav KarS § 386 lg 1 järgi. Seega, kuigi karistusseadustik on muutunud kirjeldatud tegude toimepanemise ajal ning alates 15.03.2007.a muutus KarS § 386 (s.o maksude väärarvutus) kehtetuks, ei ole nimetatud tegu dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva KarS redaktsiooni §-le 389´1 lg 1 (s.o suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidumine) järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning teo karistusväärsus on säilinud. b) Arlet Martinsoni süüdistuses selles, et tema aidates kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 484 686 krooni (so 30 977 eurot),

§ 22

lg 3 - § 389´1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, tuleb teha parandus viidatud kuupalga alamääras. Nimelt oli Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 484 686 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. c) Arlet Martinsoni süüdistuses selles, et tema aidates kaasa OÜ X X ostujuhi E. P. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele 30 / 131 1-12-10558 kahjule vastav summa, so 2 057 185 krooni (so 131 478 eurot),

§ 22

lg 3 - § 389´1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, tuleb teha parandus viidatud kuupalga alamääras. Nimelt oli Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 2 057 185 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. d) Arlet Martinsoni süüdistuses selles, et tema aidates kaasa OÜ Erkki Puit juhatuse liikme Peeter Mägi poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 3 111 580 krooni (so 198 866 eurot),

§ 22

lg 3 - § 389´1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, tuleb teha parandus viidatud kuupalga alamääras. Nimelt oli Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 484 686 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Prokurör täiendas süüdistust teist korda 25.03.2015.a.

1. Süüdistuse sisu 11.
2. a) Arlet Martinson´i süüdistatakse selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, aitas ajavahemikul 21.08.2006.a kuni 18.11.2008.a kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt OÜ X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember, 2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta (vt lisa 3) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastava arve, samuti sinna juurde kuuluva hinnapakkumise, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 1 831 510 krooni. OÜ X raamatupidamises leidis kajastamist järgmine Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve: nr arve esitaja kuupäev number summa 1 25245,00 X OÜ 30.06.07 807A käibemaks kogusumma 4544,10 sisu 29789,10 Ajatöö, Pääsküle prügila Lisaks eeltoodule kasutas A. V. OÜ Lakroda deklaratsioonides valeandmete esitamiseks ka Valeri Śvetsi, N. P., R. T. ja Hillar Taltsi poolt erinevate ettevõtete nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid. Seda järgmiselt: Valeri Śvets poolt koostatud ja allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: nr arve esitaja kuupäev number summa käibemaks kogusumma 1 X X OÜ 20.07.06 109 156240,00 28123,20 184363,20 Tööjõurent 2 X X OÜ 31.07.06 110 147870,00 26616,60 174486,60 Tööjõurent 3 X X OÜ 02.08.06 125 63480,00 11426,40 74906,40 Armatuurmetall, puidukruvid, naelad 100 mm, eterniit 4 X X OÜ 09.09.06 143 70000,00 12600,00 82600,00 segametall 5 X X OÜ 02.10.06 157 62000,00 11160,00 73160,00 traktor T131 6 X X OÜ 05.10.06 158 76300,00 13734,00 90034,00 Veokast, kummid, autovärv, tagasilla reduktor, kabiin 7 X X OÜ 12.10.06 164 144000,00 25920,00 169920,00 Radiaatorid 8 X X OÜ 30.10.06 168 6000,00 1080,00 7080,00 segametall 31 / 131 sisu 1-12-10558 9 XX 13.09.07 OO19 260440,00 46879,20 307319,20 Tornimäe fassaad N. P. poolt koostatud ja allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: nr arve esitaja kuupäev number summa käibemaks kogusumma sisu 1 X OÜ 31.10.07 209 673075,00 121153,50 794228,50 Ümarmetsamaterjal (Annuse II) 2 X OÜ 31.01.08 298B 87000,00 15660,00 102660,0