1-14-9683/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9683 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Deniss Korenkov (isikukood 37806172228) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus Kaebuste esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
4. aprilli 2016 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot) vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt määruskaebemenetluses Deniss Korenkovile riigi õigusabi osutamise eest. 3.1 Mõista Deniss Korenkovilt välja menetluskulu riigituludesse. 3.2 Deniss Korenkovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034796011 või Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Deniss Korenkov 1-149683 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Deniss Korenkov tunnistati süüdi Viru Maakohtu
9. detsembri
10. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 järgi ning teda karistati KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva. Karistusaega arvestatakse alates
11. märtsist 2014 ja see lõpeb
12. augustil
14. Viru Maakohtu
15. aprilli 2016 määrusega jäeti D. Korenkov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et D. Korenkovi on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Ta kannab neljandat reaalset vangistust. Kõigi kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. D. Korenkov alustas narkootikumide tarvitamist 14-aastaselt. Ta oli ka metadoonasendusravil, ent jätkas samal ajal fentanüüli ja amfetamiini kasutamist. Vangistuses läbis D. Korenkov sõltuvusprogrammi Eluviisitreening, ent ta ei suhtunud sellesse tõsiselt, ei tunnistanud probleemi ega sõltuvust. Kuriteod on D. Korenkov toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil. Arvestades sõltuvust, on säilinud uute kuritegude toimepanemise oht. Töökoht on D. Korenkovile garanteeritud augustini, peale seda töökoht puudub. Rahalisi kohustusi on kinnipeetaval 5000 euro ulatuses. Esineb reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimise korral paneb kinnipeetav toime uue kuriteo. Uute kuritegude toimepanemise oht on 68%, mis toetab seda seisukohta. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav oma tegude tagajärgedega ei arvesta, ei tunne ära probleeme ja väldib nendega tegelemist. Tal puudub plaan tulevikueesmärkide täideviimiseks. Korduvkaristatus viitab kuritegelikele hoiakutele. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud ka käitumiskontrollinõudeid. Kohtul puudus isiku iseloomustusi lugedes kindlustunne, et D. Korenkov läbiks selle katseaja nõuetekohaselt. Positiivseks tuleb pidada elukoha olemasolu ja ema toetust, ent vaid selle tõttu vabastamine ei ole põhjendatud.
16. Kohtumääruse peale esitas kaebuse kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes taotleb määruse tühistamist ja D. Korenkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Määruskaebuse esitaja hinnangul kaaluvad D. Korenkovi positiivselt iseloomustavad asjad üle negatiivse. Nii on D. Korenkov töötanud autoremondilukksepana. Samuti on ta töötanud ehitusel ja kaupluses abitöölisena, kuid tööle vormistamine ja töölepingu sõlmimine on sõltunud tööandjast. Käitumiskontrolli ajal peab D. Korenkov asuma tööle või võtma end töötuna arvele. Tuttav on talle tööd lubanud, mis peaks olema usaldusväärsemgi kui garantiikiri. Ka vanglas on D. Korenkov töötanud. D. Korenkovil on võimalik asuda elama ema juurde 2-toalisse korterisse, millel puuduvad kommunaalvõlgnevused. Ema on valmis teda nii moraalselt kui materiaalselt toetama. D. Korenkovil on võimalik mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Nõustamise tulemusel muutus D. Korenkovi suhtumine sõltuvusprobleemidesse tõsisemaks. Koos kontrollnõuete panemisega on alust eeldada, et sõltuvusriskid on maandatud. D. Korenkovil puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused, millest saab teha järelduse, et ta suudab vajadusel käituda õiguskuulekalt. Risk hoiakutes on samuti maandatud. Kui eelmise vangistuse jooksul märgati vanglaametnike korralduste eiramist, siis nüüd ei ole D. Korenkovi distsiplinaarkorras karistatud. Ka prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist taasühiskonnastamise huvides. Erilist tähelepanu pälvib prokuröri see väide, et ennetähtaegse vabastamise mõte on see, et isik on kriminaalhooldaja järelevalve all ning teda on võimalik aidata. Isik on väljendanud oma mõistvat suhtumist kriminaalhooldusse. Erandlikuks tuleb lugeda asjaolu, et vanaema kasvatab D. Korenkovi last, kes oli paigutatud lastekodusse. Nüüd soovib D. Korenkov ise teda kasvatada. Kaitsja leiab, et D. Korenkovile ei saa ette heita karistatust kui sellist, vaid peaks arvestama, et ta on vangistuses teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Kaitsja hinnangul tuleks D. Korenkovile selline võimalus anda. D. Korenkovile tuleks kohaldada käitumiskontrollnõudeid. Ta on motiveeritud katseaega läbima positiivselt. Kriminaalhooldaja saab suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. 2 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud D. Korenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 4.2 Praegusel juhul on maakohus analüüsinud kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast olulisi asjaolusid, ning leidnud kokkuvõtlikult, et D. Korenkovi puhul on suur risk uute kuritegude toimepanemiseks ning seda riski ei ole võimalik kriminaalhooldusega välistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Ka ringkonnakohus leiab, et isiku puhul, keda on 8 korral karistatud, sh 4 korda vabadusekaotusliku karistusega, kelle sõltuvushäiretega seotud riskid ei ole maandatud ning kelle puhul esineb suur risk uute kuritegude toimepanemiseks, ei ole põhjendatud tingimisi enne tähtaega vabastada. 4.3 Kaitsja põhiväide seisneb kokkuvõtlikult selles, et D. Korenkov on teinud praegusest karistusest omad järeldused ning soovib jätkata seaduskuulekalt. Kaitsja hinnangul kaaluvad positiivsed asjaolud üles negatiivse ning kriminaalhooldusel oleks uusi kuritegusid ärahoidev toime. Apellatsioonikohus leiab siiski, et D. Korenkovi vaatamata kaitsja poolt välja toodud positiivsetele asjaoludele (vt määruse p 4), on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine eeldab veenvaid argumente. Käesolevas asjas on küll argumente süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks, mis tulenevad tema heast käitumisest vangistuses, ent need ei kaalu üles süüdimõistetu varasemat eluviisi, tema isikut ning tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Kohus peab kriminaalhooldust määrates kindlasti silmas pidama, kas kriminaalhoolduslike vahenditega oleks samaväärselt saavutatav uusi kuritegusid ärahoidev eesmärk. Antud juhul puudub igasugune kindlustunne, et D. Korenkov kriminaalhooldusel olles ei riku kriminaalhoolduse nõudeid ega pane toime uusi kuritegusid. Kokkuvõtlikult leiab apellatsioonikohus, et D. Korenkovi kaitsja lubadused tema kaitsealuse muutumisest ei kaalu üle tema varasemat kuritegelikku minevikku ning muid isiku käitumist iseloomustavaid asjaolusid.
18. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
19. D. Korenkovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 0,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel D. Korenkovi kanda. 3 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau