Obsah (5)

§ 217§ 185§ 175§ 180§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-3951 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Urmas Reinola, Orvi Tali Kriminaalasi Inga Tiga

§ 217

alusel kinnipeetud alates 07.05.2016 kell 18.48 Prokurör Abiprokurör Alice Simm Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. Jätta süüdistatava Inga Tigase( Tigane) kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 2.

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Inga Tigaselt(Tigane) Eesti Vabariigi kasuks 48.00 (nelikümmend kaheksa ) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 või NORDEA PANK EE401700017002872300 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:

1. Inga Tigast (Tigane) süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda 08.06.2015 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, seega isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, vabanedes vangistusliku karistuse kandmiselt 05.11.2015, jätkas varguste toimepanemist ja uuesti 27.11.2015 kella 18.08 paiku, viibides Tallinnas aadressil XXX asuvas kaupluses XXX, võttis kaupluse müügisaalist ühe pudeli Meukow Cognak VSOP väärtusega 44,95 eurot. Võetud pudeli pani Inga Tigane endal kaasasolnud kotti ning väljus kauplusest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tal tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toimepannud vargusi, uuesti 07.05.2016 kella 18.15 ajal Tallinnas XXX asuvas ning R AS`ile kuuluvas XXX kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ühe pudeli viskit Whisky Grant`s maksumusega 14.29 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt, seega jäi kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Seega pani Inga Tigane toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kavlifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
2. Maakohus tunnistas Inga Tigase KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi süüdi ja karistas vangistusega 1 (üks) aasta. Vähendas Inga Tigasele mõistetud karistust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 järgi luges karistuse kandmise alguseks 07.05.
3. Valis Inga Tigase suhtes tõkendiks vahistamine ja vahistas ta kohtusaalis.

§ 175

lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel mõistis Inga Tigaselt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 322,50 eurot. Kaitsjatasu 168,00 eurot jättis riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud kokku 322,50 eurot määras tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. APELLATSIOON:

1. Kaitsja leiab, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme. 3.
2. Mõistetud karistus ei vasta süüdistatava isikule ega kuriteo raskusele, kuigi antud asjas on vastutust kergendavad asjaolud ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplustele. Ei nõustu kohtu põhjendusega selles, et Inga Tigane ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama ning et teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuigi s.o. mõistetud sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühem. Inga Tigane tunnistas oma süüd ning väljendas puhtsüdamlikku kahetsust. Ta seletas, et 05.11.2015 püüdis ta kauplusest XXX varastada pudelit Meukow Cognak VSOP ning 07.05.2016 Säästumarleti kauplusest pudeli Whisky Grant´s. Ta pani mõlemal korral pudelid enda käekotti. Kauplustest väljudes peeti ta kinni turvatöötaja poolt ning kogu varastatud kaup leiti süüdistatava juurest. Inga Tigase ütlused riimuvad kriminaalasjas kogutud tõenditega. Leiab, et karistus võiks olla leebem, kuna I.Tigane on toime pannud vaid kaks kuriteo episoodi. Mõistetud karistuse liik reaalse vangistuse näol võib olla õigustatud, kuid on veendunud, et Inga Tigase puhul täidaks karistuse eesmärke ka lühemaajalisem vangistus. Ta on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud, kuna juba kohtuistungi ajaks tegi ta omad järeldused ning tunnistas oma süüd täielikult. Omades väheseid rahalisi vahendeid soovib Inga Tigane edaspidi elada seadusekuulekalt. Inga Tigane püüdis alustada seadusekuulekat elu ning elas koos oma elukaaslasega VM-ga nende ajutises elukohas XXX, kuna XXX majas toimub remont. Kolimisest tingitud ebakindlus pinged on põhjused, mis on avaldanud mõju tema tervislikule seisundile. Kuigi kohus on märkinud, et isikul on diagnoositud 50% töövõimetus põhjusel, et ta põeb XXX, siis karistusmäära valikul sellega arvestatud ei ole. Inga Tigase poolt toime pandud tegu on jäänud kuriteo katseks ning Inga Tigane tunnistas oma süüd. Tema süü ei ole niivõrd suur nagu hindas kohus. Inga Tigase tervislik seisund võimaldab tema sõnul teha üldkasuliku töö tunde, kuna selline karistus distsiplineeriks teda piisavalt. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus, võttes seisukoha karistuse osas, oleks arvestanud kergendava asjaoluna Inga Tigase poolt puhtsüdamlikku kahetsust ja tema isikut iseloomustavaid andmeid. Kuna lühimenetlus toimub kriminaaltoimiku materjalide põhjal ning tema ülekuulamise protokollis (toimiku lk 25) on isik sõnaselgelt väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust ning põhjendanud varguse toimepanemist majanduslikult raske olukorraga, siis ei ole kaebuse esitajale selge, milline peab olema kahetsus kohtualuse poolt, mis oleks kohtu jaoks arvestatav. Kohus on ka Inga Tigase nutta üritamise lugenud ebasiiraks, mis on Inga Tigase arvates väga kurb, sest tema kahetsus on tõesti siiras. 3.
3. Kohus pidas põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 7 sätteid, s.t määrata Inga Tigaselt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Inga Tigase puhul on tegemist isikuga, kes seni on püüdnud täita nõudeid ning püüdnud leida endale tööd, kuid kellel vara ja võimalused puuduvad. Kuna isik on invaliid, kelle pensionist 160 eurot saab ta kätte vaid 80.- , siis on arusaadav, et tema eluga toimetulek on raskendatud ning kohtukulude väljamõistmisel on sellega arvestatud, kuid ka pärast vabanemist võib ta sattuda rahalistesse raskustesse. Inga Tigane palub, et väljamõistetud menetluskulud jäetaks tema suhtes täielikult riigi kanda. Kaitsealuse õigused saavad kaitstud kõigi tõendite ja asjaolude hindamisel ringkonnakohtu lahendiga. Saab tugineda asjas olevatele tõenditele ja uusi tõendeid esitada ei soovi. Süüdistatav ja tema kaitsja ei soovi osaleda ringkonnakohtus kriminaalasja arutamisel. Tulenevalt eelnevast ja juhindudes

§-st 340 lg 2 p 4, § 191 lg 1 palub tühistada Harju Maakohtu 09.05.2016.a otsus Inga Tigase suhtes osaliselt. Süüdi mõista Inga Tigane KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi ja mõista süüdistatavale leebem karistus. Alternatiivina asendada vangistus 8 kuud üldkasuliku tööga 240 tundi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
3. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on arutataval juhul tegemist apellatsiooniga, millel puudub ilmselgelt edulootus. Apellatsioonis esitatud taotlust menetluskulude täies mahus riigi kanda jätmise osas saab lugeda õiguslikult asjakohatuks. Nimelt näeb

§ 180lg 3 ette võimaluse jätta osa menetluskulusid riigi kanda.

Nii ongi kohus jätnud kaitsjatasu riigi kanda, seega on süüdistatava varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid arvestanud. Täies mahus menetluskulude riigi kanda jätmist seadus ei võimalda.

1. Karistusmäära muutmise ja asenduskaristuse mõistmise taotlusi ei saa küll lugeda asjakohatuiks, kuid kolleegium märgib, et apellandi taotlus mõista süüdistatavale kergem karistus või kohaldada KarS § 69 sätteid on perspektiivitu. Maakohus on mõistetavat reaalset vangistust nii liigi kui ka määra osas ning ka asenduskaristuse kohaldamata jätmise osas piisavalt põhistanud. Mõistetud karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Ringkonnakohus peab vajalikuks uuesti viidata Riigikohtu poolt korduvalt väljendatule( nt otsus 3-1-1-79-15), et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. KarS § 199 lg 2 sanktsioonis ettenähtud keskmiseks määraks on 2 aastat ja 6 kuud. Maakohus on karistanud süüdistatavat kahe varguse katse toimepanemise eest 1 aastase vangistusega. Seega jääb mõistetud karistusmäär sanktsiooni miinimummäära ligilähedaseks ja maakohus on juba arvestanud, et tegemist oli katsestaadiumisse jäänud kuritegudega ning et varalist kahju toimepanduga ei tekitatud. Samuti on maakohus arvestanud karistust raskendavate asjaolude puudumisega. Maakohus on põhistanud miks ta ei arvesta karistust kergendava asjaoluna süüdistatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus on leidnud, et väljendatud kahetsust ei saa lugeda siiraks. Kolleegium märgib, et kuigi KarS § 57 lg 1 loetellu kuuluvate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne, siis sätestab seadus ja nimelt KarS § 57 lg 1 p 3, et kergendava asjaoluna saab arvestada vaid puhtsüdamlikku ehk siirast kahetsust. Antud juhul on maakohus jõudnud veendumusele, et süüdistatava käitumine ei anna alust hinnata tema verbaalselt väljendatud kahetsust siiraks ja seetõttu ka karistuse mõistmisel ei saa sellega arvestada. Kolleegium leiab, et kohtul on õigus süüdistatava poolt väljendatud kahetsusega mitte arvestada, kui leiab, et asja materjalid ning süüdistatava käitumine ning tema hoiakud ei anna alust tuvastada, et süüdistatav on siiras ja tegemist on vaid paljasõnalise kahetsuse avaldamisega. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et arvestades asjaoluga, et I.Tigast on varem nii kriminaalkorras, tal on 14 kehtivat kriminaalkaristust, kui ka väärteokorras karistatud ning koheselt pärast vabanemist on süüdistatav jätkanud kuritegude toimepanemist, on kolleegiumi veendumuse kohaselt temale mõistetud 1 aastane karistusmäär KarS § 56 põhimõtetega kooskõlas olev karistus. Kolleegium nõustub maakohtuga, et reaalset vangistust saab pidada ainuõigeks ja seda lähtuvalt asjaolust, et Inga Tigane ei ole isik, kellele sobiks kriminaalhooldus ning üldkasuliku töö tegemine. Lisaks asjaolule, et tegemist on töövõimetuspensionäriga, on Inga Tigane oma käitumisega näidanud, et vangistuse asendamine ja vabaduses viibides töötundide tegemine, ei täida karistuse eesmärke. Vastavalt Karistusregistri andemetele on I.Tigasel varem mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku tööga, kuid I.Tigane ei ole töötunde teinud ning temale mõistetud karistus on pööratud täitmisele. Samuti on teda allutatud kriminaalhooldusele ning kohus on vabastanud ta tingimisi karistuse kandmiselt, kuid selline karistus ei mõjutanud teda hoiduma kuritegude toimepanemisest vaid ta jätkas varavastaste kuritegude toimepanemisi. Uute kuritegude ärahoidmist ei taganud I.Tigasele mõistetud lühemaajalised reaalsed vangistused, seega on ainuvõimalik mõista talle karistuseks reaalne vangistus, mis on eelmistest rangem.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 9. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 48,00 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 1 tund. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas

§ 175lg 2 p 4 ettenähtuga.

Kaitsja on koostanud apellatsiooni ja 1 tunnist ajakulu saab pidada mõistlikuks ja põhjendatuks.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Seega jääb kaitsjatasu Inga Tigase kanda. (allkirjastatud digitaalselt)