← Eesti

2-15-11144/45

Tsiviilasi nr: 2-15-11144 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-11144 Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Par

) § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik

  1. TS (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 27.07.2015 avalduse täisealisele isikule VF-le (puudutatud isik) määratud eestkostja vahetamiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik tunnistatud teovõimetuks. Tema eestkostjaks on määratud avaldaja (puudutatud isiku ema). Avaldaja jättis õigel ajal eestkoste pikendamata ja sel põhjusel on eestkoste puudutud isiku üle läinud üle Tallinna linnale. Avaldaja on puudutatud isiku eest senini hoolitsenud ja taganud talle vajaliku ravi ja igakülgse kõrvalabi igapäevaeluga toimetulekul. Avaldaja palus määrata teda puudutatud isiku eestkostjaks.
  2. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel algatas maakohus samas tsiviilasjas puudutatud isiku jätkuva eestkostevajaduse väljaselgitamiseks eestkoste pikendamise menetluse – tsiviilasjas nr 2-10-30558 on Harju Maakohus 18.01.2011 kohtumäärusega määranud puudutatud isiku eestkostjaks kuni 18.01.2016 Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu.
  3. Eestkosteasutus vaidles avaldusele vastu ning toetas oma kohtule esitatud arvamuses eestkoste pikendamist. Avaldaja väide, et eestkoste läks üle Tallinna linnale põhjusel, et avaldaja jäi eestkoste pikendamisega hiljaks, ei vasta tõele. Puudutatud isikule on vajalik eestkoste pikendamine, sest ta vajab endiselt oma igapäevase elu korraldamisel kõrvaldabi ja juhendamist. Eestkostja ülesanded peaksid jääma samaks Harju Maakohtu 18.01.2011 määruses tsiviilasjas nr 2-10-30558 märgituga. Avaldus pole põhjendatud, sest avaldaja on oma senise tegevusega takistanud puudutatud isiku stabiilset elukorraldust ja vajalikku ravi.
  4. Maakohtule on esitatud ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 47/
  5. Ekspertiisi tegi 25.09.2015 psühhiaater ÕV. Ekspertiisi järelduste kohaselt põeb puudutatud isik kroonilist vaimuhaigust paranoidset skisofreeniat ning tal esineb kerge vaimne alaareng oluliste käitumishäiretega. Selle tõttu ta ei suuda kestvalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Puudutatud isiku psüühiline seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust, esinevad takistused sotsiaalsele toimetulekule. Puudutatud isikul on raskusi varasemate sündmuste või arvuliste andmete täpseks meenutamiseks. Tema arusaamisvõime on puudulik ning ta vajab kõrvalist abi igapäevaste toimingute juures. Puudutatud isik ei suuda adekvaatselt hinnata oma toimetulekuvõimet ja abivajadust, sh ei suuda esitada seisukohta eestkostja määramise vajaduse ja talle usaldusväärsete isikute kohta. Ekspertiisi järelduste kohaselt vajab puudutatud isik eestkoste pikendamist. 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-15-11144
  1. Maakohus kuulas 07.10.2015 erinõude korras ära puudutatud isiku tema viibimiskohas. Puudutatud isik I selgitas, et ta on juba suur, eestkostet pole vaja ning ta tahab minna koju ema juurde.
  2. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas eestkoste pikendamist, kuid ei pidanud avaldajat eestkostjaks sobivaks. Maakohtu määrus
  3. Harju Maakohus pikendas 18.01.2016 kohtumäärusega puudutatud isiku üle seatud eestkostet ja määras puudutatud isiku eestkostjaks Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu kuni 18.01.
  4. Maakohus märkis, et jätkab avaldaja 27.07.2015 esitatud avalduse menetlust.
  5. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei võimalda puudutatud isiku psüühiline tervis tal oma elu iseseisvalt korraldada, tehinguid (v.a pisitehinguid) teha, oma tsiviilõigusi kaitsta ja endale vajalikku ravi tagada. Tal on häiritud mõtlemine, arusaamine ja taiplikkus igapäevaelust. Tema haigusteadvus on puudulik. Puudutatud isik põeb kroonilist vaimuhaigust paranoidset skisofreeniat ning tal esineb kerge vaimne alaareng oluliste käitumishäiretega, mis on tõendatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 47/
  6. Eestkoste vajadust kinnitavad ka teiste menetlusosaliste seisukohad.
  7. Maakohus järeldas, et puudutatud isiku huve pole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle seatud eestkostet tuleb pikendada. Eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamine (v.a pisitehingud) rahalises määras, mida annab talle kasutamiseks eestkostja, ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Puudutatud isik tuleb ka valimisõiguse tähenduses lugeda teovõimetuks.
  8. Harju Maakohus on 18.01.2011 kohtumäärusega määranud puudutatud isiku eestkostjaks kuni 18.01.2016 Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Seetõttu tuli maakohtu hinnangul otsustada puudutatud isiku eestkoste pikendamine hiljemalt 18.01.
  9. Puudutatud isiku lähedaseks on avaldaja (ema), kes nõustub enda eestkostjaks määramisega. Kuna kõik menetlusosalised ei toeta avaldaja kandidatuuri eestkostjana ning kohtul on pooleli selle nõude osas tõendite kogumine, siis pikendas maakohus puudutatud isiku eestkostet ning määras eestkostjaks praeguse eestkostja, s.o Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Määruskaebus
  10. Maakohtu määrusele esitas 01.02.2016 määruskaebuse avaldaja, kes palus kontrollida maakohtu määruse õiguspärasust. Avaldaja hinnangul ei hoolitse eestkosteasutus puudutatud isiku tervise ja heaolu eest piisavalt. Puudutatud isik nälgib hooldekodus, kuid tal on õigus oma kodule, mis on avaldajal olemas. 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-15-11144 Menetluse edasine käik
  1. Puudutatud isiku määratud esindaja ja eestkosteasutused vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  3. Avaldaja 27.07.2015 avalduse menetlus on 24.03.2016 Harju Maakohtu määrusega peatatud seoses avaldaja 01.02.2016 määruskaebuse menetlemisega. Määruse põhjendused
  4. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. 16. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus 18.01.2016 määruse tegemisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Avaldaja pole toonud määruskaebuses kohtu ette asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et esines alus puudutatud isiku üle eestkoste pikendamata jätmiseks PKS § 203 lg 4 mõttes. Maakohus on eestkoste pikendamisel järginud nii

§-des 520 jj kui ka PKS §-des 202 jj sätestatut. PKS § 205 lg-st 1 tuleneb, et kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud (PKS § 205 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul pole maakohus viidatud sätete kohaldamisel eksinud, sest puudutatud isiku üle seatud eestkoste pikendamine tuli otsustada hiljemalt 18.01.

  1. Menetluse selleks etapiks ei olnud maakohus jõudnud veendumusele, kas avaldaja on sobivaks isikuks PKS § 204 lg 1 mõttes.
  2. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isiku üle eestkoste pikendamine ei mõjuta avaldaja 27.07.2015 avalduse lahendamist. Maakohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et jätkab avaldaja avalduse menetlemist.
  3. Kuivõrd käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav määrus, ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust (

§ 173lg 1).

19. Eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-15-11144 sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (

§ 532lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.