Obsah (4)

§ 121§ 4§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1231 Haldusasi T.R.u ja T.R.u kaebus AS Tallinna Vesi 20.05.201

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. AS Tallinna Vesi juhtis 25.04.2016 kirjas nr 2/1617333 kinnistu, aadressiga xxxxxx omanike tähelepanu kinnistul toimuvale omavolilisele ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimisele, mis tuvastati 15.04.
2. Tegemist on Harku Vallavolikogu 28.08.2008 määruse nr 20 „Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ § 13 lg 1 rikkumisega, mille korral tuleb kliendil vee-ettevõtjale tasuda hüvitust. Antud juhul on hüvituse suuruseks 16 111,84 eurot.
3. Viidatud kinnistu kaasomanik T.R. vastas AS-le Tallinna Vesi, et on nõus sõlmima tarbimislepingu, kuid ei ole nõus nõutava hüvitisega.
4. AS Tallinna Vesi edastas 20.05.2016 viidatud kinnistu kaasomanikele arve nr A2016068226 summas 4050,72 eurot.
5. T.R. ja T.R. (kaebajad) esitasid 20.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Tallinna Vesi 20.05.2016 arve nr A2016068226 tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 3-16-1231

1. Praeguse vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest tegemist ei ole avalikõiguslik vaidlusega. Tallinna Halduskohus on nii 11.05.2009 määruses asjas nr 3-07-806, 17.09.2007 määruses asjas nr 3-07-1777 kui ka 05.10.2007 määruses asjas nr 3-07-1213 leidnud, et eraõiguslikust juriidilisest isikust vee-ettevõtja ja tema kliendi (tarbija) vaheline suhe on lepinguline ja seega eraõiguslik ning sellest suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Riigikohus on 09.04.2002 määruses asjas nr 3-3-4-4-02, 05.04.2010 määruses asjas nr 3-3-1-7-10, 03.11.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-27-10 ja 13.02.2013 määruses asjas nr 3-3-1-49-12 samamoodi soojus- ja elektrienergiaga varustamist puudutavates vaidlustes leidnud, et ettevõtja ja tarbija vahelised vaidlused on lepingulised, st eraõiguslikud ja neid ei ole pädev lahendama halduskohus. Avalik-õiguslik suhe on ettevõtja ja riigi või kohaliku omavalitsuse vahel, kes volitab ettevõtjat avalikku ülesannet täitma. Kuid kui avaliku ülesande täitmise kohustusega ei anta üle avaliku võimu volitusi, siis on ettevõtja ja tema kliendi vaheline lepinguline suhe eraõiguslik. Seda vaatamata asjaolule, et ettevõtja tegevust võivad reguleerida ka avaliku õiguse normid.
2. Antud juhul on vastustaja äriregistri andmetel eraõiguslik juriidiline isik – aktsiaselts. Asjaolu, et kohalik omavalitsus (Tallinna Linnakantselei) on selles ettevõttes aktsionär, ei muuda kaebajate õigussuhet selle ettevõtjaga avalik-õiguslikuks. Vaieldamatult on vallas veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-ga 1 vallale pandud avalik ülesanne ja selle täitmine on avalikes huvides. Avalikku ülesannet on aga võimalik täita ka eraõiguslikus vormis (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2013 otsus asjas nr 3-3-1-49-12, p 24). Sellisel juhul ei kuulu sellest suhtest tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse.
3. Kuigi asjaoludest nähtuvalt ei olnud kaebajate ja AS Tallinna Vesi vahel sõlmitud lepingut ning AS Tallinna Vesi nõuab hüvitust vee- ja kanalisatsiooniteenuse omavolilise tarbimise eest, ei muuda see asjaolu kaebajate ja vee-ettevõtja vahelist suhet veel avalik-õiguslikuks. Praegune vaidlus on sarnaselt eelviidatud vaidlustele eraõiguslik ning kuulub lahendamisele maakohtus.
4. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta kaebuse esitamisega vallavalitsusele või Konkurentsiametile (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 154) või hagi esitamisega maakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1). Seega on kaebajal olemas võimalus oma õigusi muul moel kaitsta ning kaebuse tagastamine ei jäta tema õigusi kaitseta. 10.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna kaebajad ei ole kohtute infosüsteemi andmetel kaebuselt riigilõivu tasunud ega esitanud kohtule ka riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti, siis puudub kohtul võimalus riigilõivu kaebajatele tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 2