Obsah (6)

§ 121§ 152§ 49§ 45§ 108§ 109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2016, Tallinn Haldusasja number 3-12-213 Haldusasi RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Risti 1 PRKT OÜ

§ 121

lg 2 p 2 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega, kui selle esitajal ei ole kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

§ 152

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lgs 2 sätestatud asjaolud.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-63-10 leidnud, et pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale protesti või tühistamiskaebuse esitamise teel. 3 Samuti ei ole haldusorganil enam võimalik ehitusloa kehtetuks tunnistamine. Vastava põhjendatud huvi olemasolu korral on võimalik ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlemine. 15.

§ 49

lg 1 kohaselt on võimalik nõuet muuta kui see oleks kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav.

§ 45

lg 2 alusel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. /…/ Hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. 15.1 Kehtiv menetluskord ega ka kohtupraktika ei välista preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul kaebaja poolt väljatoodud tuvastamishuvi ei anna alust pidada tuvastamisnõuet lubatavaks. Kaebaja saab järgnevates võimalikes ehitusloa andmise menetlustes taotleda enda kaasamist haldusmenetlusse ning vajadusel esitada ehitusloa tühistamiskaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega menetlusliku rikkumise tõttu, st tal on muud kohased õiguskaitsevahendid olemas. Oleks ilmselgelt ebamõistlik vaadata ehituslubadele esitatud tuvastamiskaebuseid täies mahus läbi (eeldatavalt ka kolmes kohtuastmes) põhjusel, et kaebaja saaks vastuse küsimusele, kas ta tulnuks ehituslubade menetlusse kaasata eeldades, et ta oli nõuetekohaselt kaasamata ning eeldada seejärel, et vastustaja muudes tekkida võivates haldusmenetlustes sama viga ei korda, kuivõrd kohtuotsusel ei oleks õiguslikku siduvust järgnevate võimalike haldusmenetluste suhtes. Ei saa eeldada, et kõik järgnevad haldusmenetlused on identsed. Samuti ei pea kohus preventiivsel eesmärgil ehituslubade õigusvastasuse tuvastamist põhjendatuks selleks, et vastustaja käituks sarnastel juhtudel õiguspäraselt, st järgiks ehituslubade väljastamisel detailplaneeringust tulenevaid nõudeid. Sellele põhimõttelisele küsimusele, kas kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas sätestatu on haldusorganile ehitusloa ja sellele järgneva kasutusloa andmisel siduv annab vastuse kohtuotsus haldusasjas nr 3-13-

1. Samas, kohus on ka selle argumendi osas arvamusel, et see ei ole piisav tuvastusnõude lubatavuse põhistamisel, kuna puuduvad andmed, et tegemist oleks haldusorgani poolse süstemaatilise väärpraktikaga ning planeerimis- ja ehitusasjad on reeglina asjaolude poolest niivõrd erinevad, et identse situatsiooni kordumist ei saa eeldada. 15.2 Kohus leiab, et ka tulevikus esitatava kahjunõude ühe eelduse kindlakstegemiseks ei ole antud juhul tuvastamiskaebus lubatav. Vaidlustatud ehituslubade õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsusega ei hoia ära tulevikus tekkida võivat kahju. Load on realiseeritud. Kui tulevikus peaks siiski ilmnema mingi kahju (nt sadevete valgumine kaebaja kinnistule) on võimalik taotleda valminud ehitiste suhtes ehitusjärelevalve menetlust ning kahju hüvitamist ehitiste omanikult. Kaebaja ei ole peale ehitiste valmimist ja oma põhjendatud huvi põhistamisel näidanud, et vaidlustatud ehitusloa alusel praguseks valminud ehitised oleksid tekitanud tema kinnistul mingi veekahju/liigniiskuse. Ehituslubade õigusvastasuse tuvastamine ei ole vajalik ka kahju (kinnistu kasutamise takistamisest tingitud) tekkimise alguse tuvastamiseks, isegi kui kaebaja väidab, et kahju tekkis ehituslubade andmise hetkest. Kaebaja on seisukohal, et ehitusluba juurdepääsuteede ehitamiseks Risti 1 kinnistule tulnuks anda enne kaubanduskeskusele kasutusloa väljastamist ning need tulnuks ka enne kasutusloa väljastamist välja ehitada nagu näeb ette kehtiv Põhjakeskuse detailplaneering. Seda kõike ei välistanud kuidagi kaevatav 30.04.2012 infrastruktuuri ehitusluba. Täiesti arusaamatuks jääb, kuidas seda sai välistada kaubanduskeskuse 02.01.2012 ehitusluba. Kui eeldada, et õige on kaebaja 4 väide, et Põhjakeskuse detailplaneeringust tulenes infrastruktuuri väljaehitamise kohustus enne kaubanduskeskusele kasutusloa väljaandmist, siis tuli kõik vajalikud ehitusload anda ning tööd teostada enne kasutusloa andmist. Seega saab olla väidetav kahju põhjustatud vastustaja tegevusetusest, sh jätkuvalt detailplaneeringu täitmise tagamata jätmisest ja õigusvastaselt kaubanduskeskusele kasutusloa väljastamisest. Kaebaja ei ole väitnud, et ehitusluba tema kinnistu juurdepääsuteedele ei oleks saanud anda eraldiseisvalt. Ka juhul kui seda oleks olnud otstarbekas teha ühes ehitusloas, ei anna see alust menetleda eraldiseisvalt infrastruktuuri ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlust. Kaebaja on tuvastamisnõude esitamist põhistanud väitega, et soovib tuvastada kahju tekkimise algusmomendi. Asjaolu, et kahju tekkimise alguseks võiks lugeda 30.04.2012 ehitusloa andmise, on tuvastatav kahjunõude menetlemisel kui kaebaja selle esitab. 15.3 Seega kohus ei aktsepteeri kaebuse muutmist, kuna tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatav. Kaebajal puudub piisav tuvastamisvajadus.
2. Menetluses olevate tühistamistaotluste osas tuleb kaebus

§ 152lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata.

Haldusasjade liitmise ja peatmise taotluste sisuliseks lahendamiseks sellest tulenevalt vajadus puudub. 17.

§ 108lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbivaatamata jätmisel menetluskulud kaebaja.

Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik hiljemalt 23.11.2015 menetluskulude taotlust ei esitanud, seega jäävad kolmanda isiku võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja esitas 23.11.2015 õigusabi kulude nõude summas 655,20 eurot. Õigusabi seisnes 13.04.2015, 23.04.2015, 18.05.2015 kohtuasja materjalide analüüsimises (2 tundi 50 minutit) ja 19.05.2015 e-kirjavahetuses kliendiga (10 minutit) ning uuesti kohtuasja materjalidega tutvumises 08.10.2015 (30 minutit) ja 02.11.2015 kohtunõude analüüsis (1,80 tundi). Toimikust nähtub, et 08.04.2015 on vastustaja esindaja teavitanud enda esindusõigusest kohut. Ühtegi menetlustoimingut esindaja enne seda asja materjalidest nähtuvalt teinud ei ole ning kuna menetlus oli faktiliselt seiskunud kompromissläbirääkimiste tõttu, mis puudutas kolme menetluses olevat asja, siis puudus menetlustoimingute tegemise ja sellega seoses asja materjalidega tutvumise vajadus. 08.10.2015 tegi kohus kohtunõude kaebaja esindajale, mis saadeti teadmiseks ka teistele menetlusosalistele. Teistelt menetlusosalistelt kohtunõue toimingute tegemist ei eeldanud. 18.11.2015 tegi kohus kohtunõude menetlusosalistele, milles teavitas, et kavatseb menetluse määrusega lõpetada ja palus esitada menetluskulude nõuded. Vastustaja esindaja tegi selle kohtunõude täitmiseks menetlustoimingu, esitades menetluskulude nõude.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Eelnevast tulenevalt puudus kohtu arvates vastustaja esindajal vajadus toiminguid teha ja sellest tulenevalt puuduvad ka vajalikud menetluskulud. Samuti ei kuulu õigusabikulu väljamõistmisele Riigikohtu praktikat arvestades, kuna vaidlus on seotud haldusorgani igapäevase tegevusega ning Rapla vald oli võimeline osalema kohtumenetluses ilma välist õigusabi kasutamata. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 5