lg 1 järgi asendati mõistetud 25 päeva pikkune arest üldkasuliku tööga, seega pidi R. Toomberg tegema 25 tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 järgi määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Harju Maakohtu 27.04.2016 otsus jõustus 05.05.2016, millest tulenevalt oli üldkasuliku töö tegemise tähtaeg kuni 05.07.
Maakohtu määrus
Toombergi suhtes kohtuotsusega karistusena mõistetud aresti täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna R. Toombergil on tegemata Harju Maakohtu 27.04.2016 otsusega mõistetud üldkasuliku töö tunnid täies ulatuses ning kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, millest nähtuks töö tegemise põhjendatud takistus, tuleb R. Toombergil
Maakohus määras, et arest peab olema ära kantud hiljemalt 15.12.2016 PPA Põhja prefektuuri arestimajas. Maakohus võimaldas süüdlasel kanda aresti ositi üheksal korral, mis võimalikult vähesel määral häirib süüdlase igapäevast elukorraldust. Määruskaebus
lg 6 kohaldamine on siiski põhjendatud, taotleb kaitsja leebemate õiguslike tagajärgede kohaldamist, s.o määrata isikule täiendavaid kohustusi või pikendada töö tegemise tähtaega. Alternatiivselt, kuigi otseselt seadus ei võimalda aresti asendamist rahalise karistusega, taotleb kaitsja R. Toombergi ettepanekul rahalise karistuse mõistmist ning menetlusalune isik oleks nõus selle koheselt tasuma. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud.
lg 6 annab kaitsja hinnangul erinevaid mõjutusvahendeid üldkasuliku töö tähtaja rikkumise korral ning selleks ei pea ilmtingimata olema aresti täitmisele pööramine. Antud juhul ei ole R. Toombergi puhul tuvastatud tahtlik üldkasulikust tööst kõrvale hoidumine. Isik andis istungil selgitusi, et ta ei soovinud määratud karistusest pääseda ning määratud üldkasulikust tööst kõrvale hoiduda, vaid tähtaja ületamise tingisid mitmete asjaolude kokkusattumus, mis viiski selleni, et ajal, kui isikule lõpuks selgus töö tegemise koht ning aeg, oli juba Põhja prefektuuri poolt esitatud avaldus aresti täitmisele pööramiseks, kuna ajakavas ettenähtud tähtaeg oli juba möödunud. R. Toombergil ei olnud tahtlust üldkasulikku tööd mitte teha, vaid oli saavutanud Kõue mõisa esindajaga kokkuleppe töö tegemises Kõue mõista territooriumil, kuid ametnike ning süüdlase omavaheline möödarääkimine tingiski tähtaja märkamatu ületamise. Maakohus oleks kaitsja hinnangul pidanud kaaluma toimepandud rikkumise raskust ja isiku suhtumist sellesse. Kaitsja seisukohast ei ole kohus küllaldaselt ja põhjalikult kaalunud ning analüüsinud isiku selgitusi ja juhtumi konkreetseid asjaolusid. Kõikide asjaolude kogumis kaalumise korral oleks ilmne, et isik ei ole üldkasuliku töö tegemisest meelega kõrvale hoidunud ja seega ei ole põhjendatud kõige raskeima õigusjärelmi, mida
R. Toomberg on tunnistanud oma viga, et ei järginud piisavalt hoolikalt ettenähtud ajakava ning tähtaega ja usaldas liialt temaga tegelenud ametnikke vallast. Samas leiab kaitsja, et aresti täitmisele pööramine on ennatlik, antud asjas oleks piisanud ametniku kirjalikust hoiatusest. Kuna antud avaldus on aga juba kohtu menetluses, siis palub kaitsja kohaldada teisi
lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. 5.1. Määruskaebuses on R. Toombergi kaitsja taotlenud kas täiendavate kohustuste määramist või üldkasuliku töö tähtaja pikendamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et R. Toomberg jättis üldkasuliku töö tunnid tegemata teadlikult ja tahtlikult. Ringkonnakohtule ja maakohtule ei ole R. Toomberg esitanud ühtegi tõendit ega toonud objektiivset takistust, mis talle määratud üldkasuliku töö tegemist oleksid seganud. Nähtuvalt asja materjalidest, ei ole R. Toomberg teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd, olles ometi teadlik asjaolust, et üldkasuliku töö tunnid tuleb sooritada kindlaks tähtajaks, mis oli fikseeritud nii ajakavas nr 1 (ehk juuni kuu jooksul), kui ka maakohtu otsuses, kus oli töö tegemise tähtajaks märgitud kaks kuud alates otsuse jõustumisest (ehk kuni 05.07.2016). Hinnates järgnevalt, kas R. Toombergi suhtes on võimalik kohaldada
lg-s 6 nimetatud alternatiivseid meetmeid, st määruskaebuses märgitud üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist, leiab ringkonnakohus, et sellise taotluse rahuldamiseks alused puuduvad. Nimelt ei nähtu toimiku materjalidest, et R. Toomberg oleks tundnud mingisugustki huvi üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppemise osas, olles samas teadlik, et ta ei ole teinud vahetult enne tähtaja lõppemist mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Siinjuures ei saa rääkida tähtaja pikendamise võimalikkusest, kuivõrd R. Toombergil on tegemata kõik üldkasuliku töö tunnid, samuti ei ole isik töö tegemise tähtaja lõppemisel võtnud töö koordineerijaga ühendust, et tekkinud probleemi lahendada. Seega ei ole isik omaltpoolt näidanud üles huvi üldkasuliku töö tegeliku sooritamise vastu. R. Toombergi tegevus talle otsusega mõistetud asenduskaristuse ehk üldkasuliku töö tegemata jätmisel on olnud teadlik ja tahtlik. Ringkonnakohtu hinnangul annab selline käitumine aluse seisukohaks, et R. Toombergi suhtumine võimalusse 25 päeva aresti kandmise asemel teha 25 tundi üldkasulikku tööd, on olnud ükskõikne. Siinkohal on oluliseks märkida, et R. Toomberg on olnud teadlik asjaolust, et üldkasuliku töö tegemata jätmise korral võidakse talle otsusega mõistetud arest täitmisele pöörata. See tähendab omakorda, et olukorras, kus menetlusalune isik on näidanud üles ükskõiksust talle mõistetud asenduskaristuse täitmisse, on üldkasuliku töö tegemisest teadlikult kõrvale hoidunud, jättes võimalike töö tegemist takistavate objektiivsete asjaolude olemasolust 3
Lisakohustuse määramise puhul on oluliseks saavutada süüdlase edaspidine õiguskuulekas käitumine eelkõige temaga läbiviidava sotsiaaltöö kaudu. Antud juhul oli R. Toombergil ilma lisakohustuseta kohustus sooritada 25 tundi üldkasulikku tööd ehk süüdlasele oli antud võimalus vältida aresti kandmist, ilma muid lisakohustusi määramata. Ringkonnakohus ei näe lisakohustuse määramise võimalust, sest süüdlase käitumine üldkasuliku töö tegemata jätmisel on olnud ükskõikne ning tulenvalt süüdlase isikust ning toimepandud süüteo asjaoludest ei oleks lisakohustuse määramine põhjendatud. Isik, kellele mõistetakse kohtuotsusega karistuseks 25 päeva aresti, mis asendatakse 25 tunni üldkasuliku tööga, peab sel hetkel andma endale aru, et tegemist on karistuse kandmisega vabaduses, süüdlasele antud võimalusega, mille korrektse täitmise puhul ei tule aresti kandma asuda. Isikul ei saa tekkida ootust, et mõistetud asenduskaristuse tegemata jätmisel, selle täielikult eiramise korral annab kohus veel võimalusi asenduskaristuse kandmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et lisakohustuste määramine ning üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamine on mõeldud olukordadeks, kus isikul on olnud mõjuv(ad) põhjused, miks osad üldkasuliku töö tunnid on jäänud tähtaegselt tegemata ning süüdlasest nähtub tahe üldkasuliku töö tegemiseks. Käesoleval juhul R. Toombergi käitumisest olukorras, kus tegemata on kõik üldkasuliku töö tunnid, sellist tahet ei nähtu. Samuti ei ole R. Toomberg võtnud kohtuvälise menetlejaga ühendust, et tekkinud olukorda selgitada. Eeltoodud asjaoludele tuginedes on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult pööranud R. Toombergile mõistetud aresti
Ringkonnakohus lisab, et maakohus on võimaldanud kanda aresti osade kaupa, mis häirib süüdlase igapäevast elukorraldust võimalikult vähesel määral ning annab võimaluse R. Toombergil aresti kandmise ajad ise määrata. Oluline on tähelepanu pöörata siiski asjaolule, et graafiku rikkumise korral kuuluvad kandmata arestipäevad ära kandmisele korraga. 5.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.