← Eesti

2-16-9663/10

Obsah (6)§ 22§ 1§ 29§ 165§ 23§ 65

2-16-9663 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-9663 Määruse tegemise aeg ja koht 06. september 2016, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtujurist Maksim Lütter Kohtuasi Sillamäe

§ 22lg 5 tähenduses.

Ajutine haldur teeb kohtule järgmise ettepaneku: lõpetada pärandvara suhtes läbiviidav menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui ei tasuta kohtudeposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks kohtu poolt määratud rahasummat. Ajutine haldur palub kohtul määrata kindlaks ajutise halduri tasu 7,5 töötunni eest 600 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 720 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt kantud vajalikud kulutused seoses oma ülesannete täitmisega jätab ajutine haldur, arvestades pankrotivara vähesust, halduri büroo kanda. Ajutine haldur palub määrata kindlaks ajutise halduri tasu (tasu välja mõista büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb 7,5 töötunni eest 600 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 120 eurot, kokku 720 eurot ning välja mõista ajutise halduri tasu summas 493,38 eurot (sisaldab käibemaksu) võlgniku pärandvara arvelt ja osas, milles pärandvara ei kata ajutise halduri tasu ehk summas 226,62 eurot (sisaldab käibemaksu) hüvitada tasu ajutisele haldurile menetlusabi korras riigi vahenditest. KOHTUISTUNG Kohtuistungil

  1. juulil 2016 selgitas ajutine haldur, et võlgniku vara on pension ja osakud, kohustusi ei ole palju, aga kohustused ületavad vara. Ajutine haldur teeb ettepaneku kõigepealt deposiiti tasumiseks, kui keegi ei tasu, siis lõpetada pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Avaldajal vastuväiteid ajutise halduri aruande kohta ja halduri tasu suuruse osas puuduvad. Deposiidi tasumise ettepanek Kohus avaldas
  2. augustil 2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku edasisest pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1000 eurot hiljemalt
  3. septembriks
  4. Kohtu poolt määratud summat kohtu määratud tähtajaks deposiiti tasutud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega ning kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku pärandvara maksejõuetu ja see ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kokku on võlgniku pärandvara väärtus 493,38 eurot. Võlgniku kohustused kokku moodustavad 942,64 eurot. Samas puuduvad ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused (t.l.-29-30). 3

(5)2-16-9663

§ 29

lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri palvel tegi kohus 23. augusti 2016 määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1000 eurot tasumiseks. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi. Võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu

§ 1lg 2 kohaselt.

Samas puuduvad ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutine haldur leiab, et võlgniku pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise halduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise halduri aruandega ning lõpetab pankrotiavalduse menetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub ajutise halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus vabastab Kristi Relviku võlgniku pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutise halduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist.

§ 29

lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulud Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 7,5 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 80 eurot tund. Seega on ajutise halduri tasu 600 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 720 eurot. Ajutine haldur palub halduri tasu üle kanda ajutise halduri büroole. Pankrotiavalduse esitaja vastuväiteid ajutise halduri tasu osas ei esitanud. Lähtuvalt

§ 23

lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks 4

(5)2-16-9663 tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lõikes 11 sätestatust.

Vastavalt

§ 65lg 11, halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.

Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus, lähtudes ajutisel halduril pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele kulunud ajast 7,5 tundi ning ajutise halduri tunnitasust 80 eurot tund, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, määrab ajutise halduri tasuks 600 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Vastavalt

§ 23

lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus tuvastas, et pankrotimenetluse raugemisel jääb võlgniku pärandvarasse vara väärtusega 493,38 eurot.

§ 29

lg 8 teise lause kohaselt, kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus mõistab pärandvarast ajutise halduri kasuks ajutise halduri tasu 493,38 eurot (koos käibemaksuga), sealjuures tuleb ajutise halduri tasu maksta võlgniku pärandvarast ajutise halduri büroole. Peale pärandvarast ajutise halduri tasu osa väljamõistmist jääb halduril saamata tasu 188,85 euro ulatuses (käibemaksuta), mille kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest.

§ 23

lg-te 5 ja 6 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ükski võlausaldaja kohtu deposiiti raugemise vältimiseks raha ei maksnud. Ajutisele haldurile tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu 188,85 eurot (sealhulgas kõik seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb maksta ajutise halduri tasu hüvitis 188,85 eurot (lisandub käibemaks 37,77 eurot) büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.