Obsah (5)

§ 10§ 79§ 80§ 73§ 71

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1622 Haldusasi A.E.u kaebus Tall

) § 63 lg 1 p-s 5 sätestatud tühise haldusakti tunnustele. 5.4. 12.05.2015 käskkirjas nr 5-2/644 ei ole täiendavate piirangute seadmist kaalutud ega asjakohaselt põhjendatud. Karistusotsusest ei nähtu selliseid kaalukaid argumente, mis õigustasid raskemaliigilise karistuse määramist. Käskkirjast ei selgu, milles seisnes rikkumise raskus ning milline on karistuse määramise eesmärk. Vaidlusaluses käskkirjas on küll lakooniliselt kirjas, et on kaalutud erinevate karistuste määramist, kui tegelikkuses oldi juba distsiplinaarmenetluse alguses veendumusel, et kaebajat tuleb karistada kartsE.ambrisse paigutamisega. Vaidustatavas asjas on distsiplinaarmenetluse läbi viinud, karistusettepaneku teinud, karistuse määranud ja ka vaidemenetlusest osa võtnud sama vanglateenistuse amentik Margus Pendin. Eeltoodu on vastuolus

§ 10lg 1 p-ga 4.

Distsiplinaarmenetlus peab olema ning näima erapooletuna. Distsiplinaarmenetluses peab kehtima põhimõte, et ettepaneku tegija ja otsuse tegija on erinevad isikud ning karistusotsuse tegija ei võta osa tema otsuse peale esitatud kaebuse menetlemisest. Antud juhul vaide menetlejal puudus huvi koostada enda karitsusotsuse tühistamise otsus. 5.

1. Kaebaja taotleb 12.06.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/1479-2 tühistamist. Vaidemenetluses on asutud samadele seisukohtadele, mis on vaidlustatavas käskkirjas. Seega on jäetud diskretsioon teostamata ning vaideotsus on põhjendamata. 5.
2. Kaebaja taotleb Kodukorra p 5.1 (ja selle lisa 1.4) tühistamist osas, milles on seatud laevalgustuse põlemise keeld öörahu ajal, kambrite lukustamise ajal, kella 22.08 paiku. 5.
3. Vastustaja tagastas kaebaja poolt 12.05.2015 esitatud vaide, lähtudes

§ 79lg 1 p-st 1 õigusvastaselt.

Kaebaja vaie vastas

§-s 76 sätestatud nõuetele. Vaidlustatavast käskkirjast tulenevalt tuleneb laevalgustuse põlemise keeld Kodukorra p-st 5.1 (lisa 1.4), mistõttu avaldas nimetatud Kodukorra punkt kaebajale mõju.

§-st 76 ei tulene, et nõuetele mittevastav vaie on käsitletav vaideõiguse puudumisena. Kuna esitatud vaide pidi läbi vaatama Justiitsministeerium, puudus vanglal õigus vaide tagastamiseks

§ 79lg 1 p-1 alusel, isegi juhul kui vangla leidis, et isikul puudub vaideõigus.

Tulenevalt

§-st 82 ei ole vanglal lubatud läbi viia vaide eelmenetlust, kui langeb ära

§ 80

lg-s 2 sätestatud asjaolu, sest nii vaide läbivaatajaks kui ka selle eelmenetlejaks on Justiitsministeerium. Lähtudest VangS § 11 lg-st 1 ja

nõuetest võib asuda seisukohale, et VangS § 11 lg 6 tunnistati kehtetuks kui dubleeriv säte

§ 80lg 1 suhtes, mitte aga vanglale täiendava õiguse eesmärgil.

Kaebaja taotleb Tallinna Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist. Põhjendatud huvina toob kaebaja välja preventiivse huvi, et vangla hoiduks kaebaja suhtes korduvast tegevusest. Kaebaja palub kaebuse rahuldada. 3 Vastustaja vastulause

1. Vastustaja taotleb kaebuse läbi vaatamata jätmist Kodukorra p 5.1 ja lisa 1.4 osalise tühistamise nõudes ning muus osas kaebuse rahuldamata jätmist. 6.
2. Tallinna Vangla neljanda üksuse valvuri U. L. 12.04.2015 ettekande nr 1035 kohaselt ei täitnud kinnipeetav A. E. 12.04.2015 kambris nr 33 kell 22.08 ametniku poolt antud seaduslikku korraldust kustutada kambri laevalgustus. Sellega rikkus A. E. VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust täita ametniku korraldust ning teda võis distsiplinaarkorras karistada. Tallinna Vangla 12.05.2015 käskkirjaga nr 5-2/644 määrati A. E.ule distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine kaheksaks ööpäevaks. A. E. kandis karistuse ära ajavahemikul 15.05.2015 23.05.
3. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega, 12.05.2015 käskkiri nr 5-2/644 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. 6.
4. Vastustaja nõustub kaebajaga, et ametniku poolt antud iga korralduse täitmata jätmine ei ole käsitletav VangS § 67 p 1 rikkumisena. Käesoleval juhul ei olnud U. L. poolt antud korraldus „kustutada kambri laevalgustus“ ilmselgelt tühine korraldus, mille täitmisest keeldumiseks A. E.ul õigus oli. Isegi juhul, kui üheski vangistust reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud otseselt laevalgustuse kasutamise aeg ja ei tulene sõnaselget keeldu öörahu ajal laetulede kasutamiseks kambris, ei saa asuda seisukohale, et valvur U. L. poolt antud korraldus olnuks ebaseaduslik. 6.
5. Kaebuse esitaja arvamus, et valvuri ülesanne on öörahu ajal ka kambrites laetulesid kustumas käia, on väär. A. E. on staažikas kinnipeetav ja talle on teada asjaolu, et Tallinna Vanglas ei käi valvurid hommikul äratuse ajal kambrites laetulesid põlema panemas ja öörahu ajal kustutamas. Kinnipeetavad, sh kaebuse esitaja, on tutvunud Kodukorras kehtestatud päevakavaga ja on kursis öörahu ajaga. Tallinna Vangla kolmandas ja neljandas üksuses ei ole võimalik süsteemselt kõikides kambrites üheaegselt laevalgustust kustutada, tuled kustutakse üksnes kambrites asetsevatest lülititest. Öörahu ajal kambris laevalgustuse kustutamine on kinnipeetavate igapäevane rutiinne tegevus, mitte valvuri töökohustus. Samamoodi on kinnipeetavatel kohustus öörahu ajaks lülitada välja televiisorid ja raadiod. Ka neid ei käi kambrites välja lülitamas valvurid. Seega ei pannud U. L. A. E.ut laetulede väljalülitamiseks korraldust andes enda töökohustust täitma, vaid korraldus oli antud kinnipeetavale sisekorraga vastuolus oleva olukorra lõpetamiseks. 6.
6. Tallinna Vangla 12.05.2015 käskkirjaga nr 5-2/644 on vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks piiratud kinnipeetavale karistuse kandmise ajaks täielikult VangS §-de 32, 3438, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Puudub kohustus kaaluda ja põhjendada piiranguid, mis kaasnevad kartsE.aristusega ja tulenevad seadusest ning piirangute, mis ei tulene seadusest, põhjendamata ja kaalutlemata jätmine ei tingi käskkirja tühistamist. 6.
7. Tallinna Vangla 12.06.2015 vaideotsus nr 5-15/15/14749-2 on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Tallinna Vangla 12.06.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/14749-2 on allkirjastanud Tallinna Vangla neljanda üksuse juht R. K.. Seega on vaidemenetluse läbiviimise ja vaideotsuse õiguspärasuse eest vastutav R. K.. A. E.u väide, et üksuse juhi allkiri vaideotsusel on formaalsus, on kaebaja subjektiivne arvamus. Ehkki vaideotsuse alla on märgitud inspektorkontaktisiku nimi ning tema võis olla otsuse koostajaks, siis lõpliku otsuse langetas ja otsusele kirjutas alla neljanda üksuse juht R. K.. Enne allkirjastamist tutvub üksuse juht vaideotsusega, 4 samuti on üksuse juhil õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega. Seega ei ole üksuse juhi allkiri üksnes formaalsus, vaid allkirja andmisega väljendab juht oma seisukohta antud küsimuses. R. K.i poolt vaide lahendamine tagab nii tegeliku kui näiva erapooletuse. Vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas kehtiva õigusega. 6.
8. Vastustaja leiab, et on 01.06.2015 A. E.ule vaide õiguspäraselt tagastanud. Vastustajal oli vaide tagastamise õigus.

§ 73

lg 1 alusel oli Tallinna Vangla selliseks haldusorganiks, kelle kaudu vaie Justiitsministeeriumile esitati. Vaide tagastamise aja seisuga 01.06.2015 oli Tallinna Vanglal olemas pädevus esitatud vaide suhtes eelmenetlus läbi viia, sest enam ei kehtinud VangS § 11 lg 6, mille kohaselt tuli vaie koos vangla seisukohaga Justiitsministeeriumile edastada, kui vangla leidis, et vaie tuleks tagastada vastavalt

§-le 79. Nimetatud sätte kehtetuks tunnistamise eesmärk oligi anda vanglale vaide tagastamise õigus. Seega võis Tallinna Vangla A. E.u poolt esitatud vaide osas

-st tulenevalt eelmenetluse ise läbi viia ja leides, et vaide esitajal ei ole õigust vaiet esitada, selle ka

§ 79lg 1 p 1 alusel tagastada.

6.

1. Vastustaja on seisukohal, et Kodukorra p 5.1 ja lisa 1.4 osalise tühistamise nõue ei ole lubatav, sest A. E.ul on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Ehkki VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt võib kaebusega kohtusse pöörduda ka siis, kui vangla on vaide tagastanud, saab kohus käesoleval juhul tühistamisnõude menetlusse võtta alles siis, kui vaie on õigusvastaselt tagastatud. Vangla tagastas vaide, leides, et A. E.ul puudub õigus vaiet esitada. 6.
2. Kodukorra p 5.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima kehtestatud päevakava. Kodukorra lisas 1.4 on sätestatud neljanda üksuse päevakava. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri (Vangiregister) andmetel paikneb A. E. Tallinna Vangla neljandas üksuses sektsioonis 4-2 alates 30.12.
3. Seega kehtib A. E.ule Kodukorra lisas 1.4 sätestatud neljanda üksuse päevakava. Kodukorra p 5.1 ja lisa 1.4 osalise tühistamise nõue ei täida kaebuse nõudega taotletavat eesmärki. Ehkki Tallinna Vangla 12.05.2015 käskkirjas nr 5-2/644 on öörahu ajal kambri laetulede põlemise keeldu põhjendatud läbi Kodukorra p-de 5.1 ja lisa 1.4, ei riku vaidlustatud punktid iseenesest A. E.u õigusi, sest need ei reguleeri kambri laevalgustuse kasutamist. Kui A. E.u probleemiks on see, et teda on karistatud korraldusele allumatuse eest olukorras, kus vanglal puudub selgesõnaline öörahu ajal päevavalgustuse kasutamist keelav regulatsioon, siis on eesmärgipärane taotleda vastavasisulise regulatsiooni kehtestamist. Asjaolu, et keelavat regulatsiooni õigusaktides sätestatud ei ole, ei muuda öörahu ajal laetulede kasutamise keelamist õigusvastaseks. Öörahu kehtestamine ei saa tähendada pelgalt kambriuste lukustamist, vaid see peab tagama ka võimaluse häirimatult magada. Vangla ei saa lubada julgeolekukaalutlustel olukorda, kus kinnipeetavad ise hakkaksid otsustama, millal nad öörahu ajal laevalgustuse välja lülitavad. See võib tekitada omavahelisi erimeelsusi, intriige ja arveteklaarimisi, mis on julgeolekurisk. Vastustaja nõustub kaebajaga selles osas, et vangla võimuses ei ole kinnipeetav reaalselt uinutada, aga vangla kohustus on tagada võimalused 8-tunniseks kvaliteetseks uneks. Eeltoodut arvestades on piirang proportsionaalne ja õiguspärane. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Vangla kodukorra punkti 5.1 (ja selle lisa 1.4) osalise tühistamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 5
4. Kaebaja on vaidlustanud vangla toimingu, mis seisnes selles, et vangla tagastas 01.06.2015 kaebaja 14.05.2015 vaide kodukorra p 5.1 ja lisa 1.4 vaidlustamiseks (tl 14) põhjusel, et kodukorra p 5.1 ja lisa 1.4 ei riku vaidlustaja õigusi, mistõttu tal puudub õigus vaide esitamiseks

§ 79lg 1 p 1 alusel.

Kaebaja leiab esiteks, et vangla oleks pidanud vaide esitama lahendamiseks Justiitsministeeriumile, mitte võtma ise seisukoha sellest, kas kaebajal on õigus vaie esitada või mitte. Teiseks leiab kaebaja, et vale on ka see seisukoht, mille kohaselt ei riku kodukord vaidlustatud osas kaebaja õigusi. Kohus kaebajaga ei nõustu. Vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt. 7.1. Kohus on seisukohal, et vangla oli pädev viima kaebaja 14.05.2015 vaide osas läbi ettevalmistava menetluse ja otsustama ise vaide tagastamise. Kodukord on kehtestatud Tallinna Vangla direktori käskkirjaga. VangS § 11 lg 41 sätestab, et Justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid.

§ 73

lg 1 kohaselt, kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust, esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Niisiis esitatakse konkreetsel juhul vaie Justiitsministeeriumile Tallinna Vangla kaudu.

1. ptk
2. jao sätetest võib järeldada, et ettevalmistava menetluse kuni vaide edastamiseni (

§ 80

), sh otsustuse, kas esineb vaide tagastamise aluseid

§ 79lg 1 alusel, teostab haldusorgan, kelle kaudu vaie esitatakse.

Kui vaie vastab

-s sätestatud nõuetele, st mh, et kui haldusorgan on jõudnud järeldusele, et isikul on vaide esitamise õigus, edastab ettevalmistava menetluse läbiviinud haldusorgan vaide menetlemiseks vaiet läbivaatavale haldusorganile (

§ 80lg 1).

Et vanglal on õigus viia läbi ettevalmistav menetlus enne vaide edastamist Justiitsministeeriumile, nähtub ka sellest, et alates 24.07.2009 on kehtetu VangS § 11 lg 6, mis sätestas, kui vangla leiab, et vaie tuleks tagastada vastavalt

§-le 79, edastatakse vaie koos vangla seisukohaga Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium vaatab vaide läbi, kui vaide tagastamise alused puuduvad. Nimetatud sätte kehtetuks tunnistamine viitab sellele, et seadusandja tahe oli vaide tagastamise juhtudel anda ettevalmistava menetluse läbiviimine (kuni vaide edastamiseni) vangla pädevusse. Niisiis oli vangla ise pädev otsustama, kas kaebajal oli vaide esitamise õigus või mitte ning vaide tagastamise üle otsustama. 7.

1. Vangla leidis, et A. E.ul puudub vaideõigus, sest Kodukorra p 5.1 ja lisa 1.4 ei riku tema õigusi. Kohus nõustub selle seisukohaga. Kodukorra p 5.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima kehtestatud päevakava. Kodukorra lisa 1.4 (neljanda üksuse päevakava) järgi algab öörahu kell 22.
2. A. E. ei esitanud vaides seisukohti sellest, et kinnipeetav ei peaks olema kohustatud järgima kehtestatud päevakava või et öörahu ei peaks algama kell 22.00 ega väitnud ka, et eelnimetatud tingimused iseenesest kuidagi tema subjektiivseid õigusi rikuks. Seega asus vangla õiguspäraselt seisukohale, et Kodukorra p 1.5 ja selle lisa 1.4 ei riku A. E.u subjektiivseid õigusi.

§ 71

lg 1 alusel on vaide esitamise õigus üksnes isikul, kelle õigusi vaidlustatav haldusakt rikub. Kui haldusakt ei riku isiku õigusi, puudub tal õigus vaide esitamiseks ning vaie tuleb isikule tagastada

§ 79lg 1 p 1 alusel.

Nii on vangla ka teinud.

1. Kohus asus kohtuotsuse eelmistes punktides seisukohale, et vangla tagastas 01.06.2015 õiguspäraselt kaebaja 14.05.2015 vaide. Olukorras, kus vaie on õiguspäraselt tagastatud, kuid kohtule on esitatud ka vaide sisuks olnud nõue (konkreetselt Kodukorra p 5.1 ja lisa 1.4 osalise tühistamise nõue), tuleb kohtul asuda seisukohale, et Kodukorra p 5.1 ja lisa 1.4 osalise tühistamise nõude osas ei saa sisulist seisukohta võtta, sest selline nõue ei ole lubatav. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 6 lg 1 p-le 4 tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tallinna Vangla esitas kohtule 31.07.2015 taotluse jätta Kodukorra p 5.1 ja lisa 1.4 osalise tühistamise nõue läbi vaatamata eelviidatud sätete alusel. Kohtu 14.08.2015 määruses selgitas kohus, et lahendab selle taotluse kohtuotsuses. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuses mh menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Arvestades, et kaebaja 14.05.2015 vaide tagastamine vangla poolt 01.06.2015 oli õiguspärane, on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus Kodukorra p 5.1 ja lisa 1.4 osalise tühistamise nõudes ning kaebus tuleb selle nõude osas jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.
2. Kohus on seisukohal, et vangla 12.05.2015 käskkiri on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Kaebaja leiab, et talle vanglaametniku poolt antud korraldus ei olnud seaduslik, mistõttu puudus tal selle täitmise kohustus ja selle täitmata jätmise eest teda karistada ei saa. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul oli valvuri korraldus kinnipeetavale - kustutada pärast öörahu algust laevalgustus - seaduslik. 9.
3. Kaebaja ei vaidlusta iseenesest seda, et öörahu algus on kell 22.00 ega seda, et kinnipeetav on kohustatud sellest kinni pidama. Kaebaja pretensioon on seotud sellega, et öörahu algus seondub vanglas laevalgustuse kustutamise kohustusega ilma õigusliku aluseta. Kohtu arvates on ilmselge see, et kui algab öörahu, siis tähendab see ka laevalgustuse kustumist. Nii ei ole see mitte üksnes kinnipidamisasutustes, vaid ka haiglates, lastelaagrites ja mujal sarnastes kohtades, kus palju inimesi peavad koos kinni pidama päevakavast ja ei ole võimalik arvestada iga inimese erineva elustiili või soovidega. Seejuures ei ole oluline, kas vastav asjaolu on ka kuidagi normatiivaktidega reguleeritud, sest iga terve mõistusega inimene saab aru öörahu ja hämara magamist soodustava keskkonna omavahelisest seosest. Iga elulist üksikasja ei saa ega ei peagi õigusaktiga reguleerima. Seega ei olnud valvuri korraldus kustutada pärast öörahu algust laevalgus tühine

tähenduses ning kaebajal oli VangS § 67 lg-st 1 tulenev kohustus see korraldus täita (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2009 otsuse nr 3-3-1103-06 p 14). 9.

1. Õige ei ole ka kaebaja seisukoht sellest, nagu kuuluks valvuri tööülesannete hulka kinnipeetavate eest tulede põlema panemine ja kustutamine. Kohus nõustub vangla seisukohtadega, mille kohaselt on öörahu ajal kambris laevalgustuse kustutamine kinnipeetavate igapäevane rutiinne tegevus, mitte valvuri töökohustus. U. L. ei andnud A. E.ule laetulede väljalülitamiseks korraldust valvuri töökohustuse täitmiseks, vaid korraldus oli antud kinnipeetavale öörahu tingimustega vastuolus oleva olukorra lõpetamiseks. 9.
2. Vangla 12.05.2015 käskkirjaga määrati karistus kaebajale, sest temale oli suunatud valvuri seaduslik korraldus, mida kinnipeetav eiras. See korraldus ei olnud suunatud kellelegi teisele. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib VangS (§ 67 lg 1) süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. 9.
3. Kohtu hinnangul on kaebajale kohaldatud karistus proportsionaalne. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajat sarnase rikkumise eest karistatud ka eelnevalt ning karistus ei ole andnud oodatud tulemusi. Kaevatud käskkirjast nähtub, et enne käesoleva rikkumise toimepanemist on määratud kinnipeetavale samalaadse rikkumise eest (korralduse mittetäitmine) distsiplinaarkorras kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks. Kinnipeetav ei ole sellest järeldusi teinud ja on jätkanud samalaadse rikkumise toimepanemist, mistõttu nõustub kohus vanglaga, et on proportsionaalne ja otstarbekas kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele ning vanglas kehtestatud korra järgimisele 7 suunamisel karistada kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 8 ööpäevaks. Seda, et kaebaja ei ole eelnevatest rikkumistest ja karistustest järeldusi teinud, näitab ka ennastõigustav ja ülbe suhtumine distsiplinaarmenetlusse käesoleva vaidluse kontekstis. 9.
4. Tallinna Vangla 12.05.2015 käskkirjaga nr 5-2/644 on vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks piiratud kinnipeetavale karistuse kandmise ajaks täielikult VangS §-de 22, 3132, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Kaebaja on seisukohal, et täiendavate piirangute kohaldamise põhjendamata jätmine aktis toob kaasa akti õigusvastasuse. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. VangS § 651 lg 4 kohaselt võib kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes vangla osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Täiendavate piirangute kohaldamise kaalumise ja põhjendamise vajalikkust on hinnanud Riigikohus 05.12.2011 kohtuotsuses nr 3-3-1-41-
5. Riigikohus on otsuse p-s 18 märkinud, et: „Kaalutlusõiguse teostamata jätmine ei saa aga kaasa tuua haldusakti tühistamist, kui haldusaktis märgitud piirangud tulenevad vahetult seadusest, s.o hakkavad toimima sõltumata sellest, kas neid haldusaktis märgitakse või mitte. Või teisisõnu, karistamise käskkirja andmisel lisapiirangute põhjendamata jätmine ei too kaasa karistamise käskkirja tühistamist, kui piirangute rakendumiseks pole nende äramärkimine karistamise käskkirjas vajalik.“ Kohus on seisukohal, et piirangud, mida A. E.u suhtes kohaldati, tulenesid vahetult kartsE.aristuse režiimist, mistõttu nende piirangute kohaldamisel kaalutlusviga pole. VangS viidatud sätetes nimetatud võimaluste piiramise toob kartsE.aristuse olemusest ja VangS ja VsKE sätetest tulenevalt kaasa kartsE.aristuse määramine. Selliste piirangute nimetamine karistamise käskkirjas pole nõutav. Piirangute äramärkimise korral ei too piirangute rakendamise põhjendamata jätmine kaasa karistamise käskkirjas nimetatud piirangute tühistamist. Need piirangud on põhjendatud, kui kartsE.aristus on määratud õiguspäraselt (viidatud Riigikohtu otsuse p 31). Seega puudus vanglal kohustus kaaluda ja põhjendada piiranguid, mis kaasnevad kartsE.aristusega ja tulenevad seadusest.
6. Kaebaja on seisukohal, et vangla 12.06.2015 vaideotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada, kuna selle koostamisel on osalenud sama isik, kes viis läbi distsiplinaarmenetluse, tegi distsiplinaarmenetluse protokollis ettepaneku karistuse määramiseks ja koostas ka distsiplinaarkaristuse käskkirja. Kaebaja hinnangul on rikutud

§ 10lg 1 p-i 4.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

§ 10

lg 1 p 4 kohaselt ei või haldusorgani nimel tegutsev isik haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. VangS § 11 lg 41 sätestab, et vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaided. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 lg 21 kohaselt vaatab üksuse juht läbi vaide, mis on esitatud inspektorkontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või toimingu peale. Tallinna Vangla 12.06.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/14749-2 on allkirjastanud Tallinna Vangla neljanda üksuse juht R. K.. Seega on vaidemenetluse läbi viidud

, VangS ja VsKE sätete kohaselt ning vaideotsuse õiguspärasuse eest vastutavaks isikuks on neljanda üksuse juht R. K.. A. E.u väide, et üksuse juhi allkiri vaideotsusel on formaalsus, ei tugine ei seadusel ega ühelgi tõendil. Ehkki vaideotsuse alla on märgitud inspektor-kontaktisiku nimi, kes võis olla ka otsuse ette valmistajaks, on otsuse langetajaks ja vastutajaks neljanda üksuse juht R. K.. Nii on õige vangla seisukoht, mille kohaselt ei ole üksuse juhi allkiri üksnes formaalsus, vaid allkirja andmisega väljendab juht oma seisukohta antud küsimuses. Vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas kehtiva õigusega. 8 11. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus tuleb jätta Tallinna Vangla kodukorra punkti 5.1 (ja selle lisa 1.4) osalise tühistamise nõudes läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel ning ülejäänud nõuetes tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kaebaja ülejäänud asjakohatute üldfilosoofiliste mõttekäikude suhtes puudub kohtul vajadus seisukoha kujundamiseks. HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 9