Obsah (5)

§ 124§ 46§ 71§ 104§ 152

3-15-2073 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 27. oktoober 2015, Tallinn 3-15-2073 OÜ Restoran Dominic kaebus Maksu

§ 124lg 3 ja 4, § 155 lg 5, § 204).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Maksu- ja Tolliamet tegi
2. juulil 2015 OÜ-le Restoran Dominic maksuotsuse nr 12.2-3/0292576, suurendades viimase maksukohustust 12 999,91 euro võrra. OÜ Restoran Dominic esitas Tallinna Halduskohtule
3. augustil 2015 kaebuse, milles taotleb eelnimetatud maksuotsuse tühistamist. Kaebaja, leides küll, et kaebus on esitatud tähtaegselt, esitas alternatiivselt taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, kui kohus peaks leidma, et kaebus on esitatud pärast selleks seaduses sätestatud tähtaja möödumist.
4. Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Seetõttu taotleb vastustaja menetluse lõpetamist. Vastustaja leiab, et vaidlusalune maksuotsus on kaebajale kätte toimetatud e-maksuameti kaudu
5. juulil 2015 vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 54 lõikele
6. Vastustaja selgitab, et kaebaja volitatud e-maksuameti kasutajateks olid juhatuse liige R. K. ja raamatupidaja Õ. Õ. ning Maksu- ja Tolliameti sisekontrolliosakonnalt saadud andmete (tl. 56 ja 75) kohaselt avas Õ.Õ. IPaadressilt 81.25.252.165 maksuotsuse
7. juulil 2015 kell 14:21:
8. Oma väite täiendavaks kinnituseks esitas vastustaja ekraanitõmmised majandustegevuse registri andmebaasist (tl. 84). Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja välja toonud ühtki mõjuvat põhjust, mis võiks olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. Vastustaja on seisukohal, et kasutas lubatud ja asjakohast dokumendi kättetoimetamise viisi ning kaebaja pidanuks ise tagama, et e-maksuameti vastustavad kasutajad dokumendi avamisel vastavalt vajadusele tegutsevad. Vastustaja on seisukohal, et kui juriidilise isiku raamatupidaja on volitatud e-maksuameti kasutaja, tuleb tema poolt emaksuametis dokumendi avamist käsitada dokumendi juriidilisele isikule kätte toimetamisena.
9. OÜ Restoran Dominic leiab, esiteks, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna vastustaja väide maksuotsuse kätte toimetamise kohta e-maksuameti kaudu
10. juulil 2015 on tõendamata. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et Õ.Õ. oli OÜ Restoran Dominic poolt e-maksuameti volitatud kastaja. Küll aga leiab kaebaja, et pole ühtki tõendit selle kohta, et Õ.Õ. maksuotsuse emaksuameti portaali kaudu
11. juulil 2015 avanud oleks. Kaebaja ei pea asjakohaseks tõendiks ses osas MTA sisekontrolliosakonna töötaja poolt koostatud tabelit. Samuti leiab kaebaja, et isegi kui Õ.Õ. kõnealuse dokumendi e-maksuametis
12. juulil 2015 avas, ei saaks maksuotsust lugeda kätte toimetatuks kaebajale, sest Õ.Õ.l puudub õigus kaebaja esindamiseks. Alternatiivselt on kaebaja esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja märgib, et isegi kui lugeda maksuotsus kaebajale kätte toimetatuks
13. juulil 2015, tuleb arvestada, et kaebaja esitas kaebuse tähtaja möödumisele järgneval päeval ning selline ühepäevane viivitus on ebaoluline ega saa ei vastustaja ega avalikkuse huve kahjustada. Samuti toob kaebaja välja, et kasutas maksumenetluses advokaadist lepingulist esindajat ja võis seega eeldada, et edasine suhtlus maksuhalduriga toimub esindaja vahendusel. Kaebaja selgitab, et seetõttu ning tingituna ka suvisest puhkuseperioodist ei jälginud kaebaja seaduslik esindaja aktiivselt oma e-kirju ega osanud ette näha, et maksuhaldur võib üritada maksuotsust talle vahetult kätte toimetada südasuvel. Kaebaja toob ka välja, et maksumenetlust juhtinud revident Joonas Ulrichi e-posti aadressilt laekus kaebaja advokaadist esindajale kontrollakti suhtes eriarvamuse edastamisel automaatvastus, mille kohaselt viibib revident puhkusel kuni
14. juulini 2015, mistõttu eeldas kaebaja, et maksumenetlus jätkub juulikuu teises pooles. Kaebaja on seisukohal, et MKS § 10 lõikest 3 tulenevalt peab maksuhaldur eelistama maksumaksjale üleliigseid ebamugavusi mittetekitavat kättetoimetamisviisi ning olukorras, kus maksukohustuslane on pidanud vajalikuks kaasata enda õiguste teostamiseks maksumenetluses lepingulise esindaja, on mõistlik eeldada, et maksukohustuslasele kõige mugavam ja sobivaim kättetoimetamisviis on haldusakti edastamine tema esindajale. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Hinnanud poolte esitatud väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leian, et OÜ Restoran Dominic kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist ning kaebetähtaja ennistamist puudub alus. Seetõttu tuleb kaebuse menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel. 5.

§ 46

lg 1 kohaselt tuleb tühistamiskaebus esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates. MKS § 46 lg 2 kohaselt tuleb maksuostus adressaadile kätte toimetada. MKS § 52 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus valida seadusega lubatud kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 54 lg 1 punkti 1 kohaselt on maksuotsus võimalik adressaadile kätte toimetada elektrooniliselt e-maksuameti kaudu. Sama 2 paragrahvi

1. lõike kohaselt loetakse e-maksuametisse üleslaaditud dokument kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
2. Leian, et poolte esitatud selgituste ning Maksu- ja Tolliameti esitatud tõendite pinnalt saab tuvastatuks lugeda, et vaidlusalune maksuotsus on kaebajale kätte toimetatud e-maksuameti kaudu
3. juulil
4. Käesolevas menetlusetapis ei ole vaidlust selles, et OÜ Restoran Dominic oli maksuotsuse tegemise ajal e-maksuameti kasutaja, samuti pole vaidlust selles, et kaebaja nimel oli e-maksuameti kasutamise õigus R. K.l ning raamatupidaja Õ.Õ.l. Vaidlus on aga esiteks selles, kas on tõendatud, et Õ.Õ. e-maksuametis vaidlustatud otsuse avas ning teiseks selles, kas, isegi kui ta seda tegi, saab seda pidada maksuotsuse kätte toimetamiseks kaebajale.
5. Pean Maksu- ja Tolliameti sisekontrolliosakonna juhataja
6. septembri 2015 kirjaga nr 4.24/035075 (tl. 75) ning vastustaja poolt esitatud ekraanitõmmisega (tl. 84) piisavalt tõendatuks, et Õ. Õ. avas e-maksuametis vaidlusaluse maksuotsuse
7. juulil 2015 kell 14:21:
8. Kaebaja enda väidete taustal ei ole alust eelnimetatud kirjas ning ekraanitõmmisel kajastuvat umbusaldada. Kaebaja on küll leidnud, et dokumendi avamine Õ.Õ. poolt pole millegagi tõendatud, ent samas ei ole kaebaja väitnud, et talle teada olevalt ei oleks Õ.Õ. dokumenti avanud. Viimatinimetatud isiku näol on tegemist kas kaebaja töötaja või tema heaks muu lepingu alusel tööd tegeva isikuga. Seega asjaolu kohta, kas Õ.Õ. dokumendi e-maksuametis avas või mitte, oli kaebajal võimalik viimase käest hõlpsalt uurida. Tegin pooltele
9. septembri 2015 kirjas (tl. 76) ettepaneku kuulata asjas tunnistajana üle Õ.Õ.. Kaebaja vastas sellele ettepanekule
10. septembri 2015 e-kirjas (tl. 80), et tal pole sellele põhimõttelisi vastuväiteid, ent pidas otstarbekaks eelnevalt võtta seisukoht vastustaja poolt esitatavate kirjalike tõendite kohta. Vastustaja poolt
11. septembril 2015 esitatud täiendavate tõendite (sh. eelnimetatud ekraanitõmmise) kohta ei ole kaebaja mistahes vastuväiteid esitanud. Eelneva põhjal ei saa küll väita, nagu peaks kaebaja vastustaja poolt esitatud tõendeid maksuotsuse avamise kohta Õ.Õ. poolt piisavaiks, küll aga saab järeldada, et kaebaja, kellel ometi pidi olema võimalus dokumendi avamise või mitte avamise kohta Õ. Õuemaalt pärida, vähemalt möönab, et viimane võis dokumendi e-maksuametis avada ega pea seetõttu vajalikuks tema tunnistajana üle kuulamist. Nõustun ka vastustaja seisukohaga selles, et Maksu- ja Tolliameti sisekontrolliosakonna juhataja kirjas antud selgitus usaldusväärsuses ei saa kahelda pelgalt kaebaja paljasõnalise vastuväite põhjal. Selles kirjas märgitu ja sellele täienduseks esitatud ekraanitõmmise täiendavaks kontrollimiseks oleks lisatõendite kogumine vajalik, kui kaebajal oleks mingigi loogiline põhjendus, miks ta ei pea võimalikuks seda, et tema raamatupidaja dokumendi emaksuametis avas. Ühtki sellist põhjendust kaebaja esitanud ei ole. Selle taustal ei saa pidada täiendavate tõendite kogumist, sh. Õ.Õ. tunnistajana üle kuulamist või ekspertiisi teostamist, vajalikuks. Puudub mõistlik ja põhjendatud alus eeldada, et haldusorgan edastas kohtule ebaõiged andmed.
12. Leian, et dokumendi avamine e-maksuametis Õ. Õ. poolt on käsitatav dokumendi kättetoimetamisena kaebajale. E-maksuameti infosüsteemis on juriidilisest isikust maksukohustuslase seaduslikul esindajal õigus volitada muid isikuid selle juriidilise isiku nimel emaksuametit kasutama. Muul moel kõrvalisel isikul seda õigust saada võimalik ei ole. Määratledes teise isiku e-maksuameti volitatud kasutajana, annab seaduslik esindaja talle volituse juriidilist isikut e-maksuameti kaudu tehtavate toimingute tegemisel esindada. See tähendab seda, et juriidilise isiku nimel e-maksuametit kasutama volitatud isiku poolt e-maksuametis tehtud toimingud loetakse tehtuks volitaja nimel. Olukorras, kus e-maksuameti kasutajaks volitatud isikule on dokument e-maksuameti keskkonnas kätte toimetatud, ei olnud vajalik selle täiendav kaebaja seaduslikule esindajale või mistahes muude alternatiivsete kättetoimetamisviiside kasutamine. Õ. Õ. ei vajanud eraldi volitust kaebaja esindamiseks konkreetses 3 kontrollimenetluses. E-maksuameti kasutamiseks volitamisega oli talle antud üldine volitus teha kaebaja nimel kõiki toiminguid, mille tegemist e-maksuameti keskkond maksukohustuslase volitatud kasutajale võimaldab.
13. Leian, et alternatiivselt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus menetlusosalise taotlusel tähtaja, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Selliseks mõjuvateks põhjusteks saavad olla menetlusosalise isikust ja tegevusest sõltumatud objektiivsed asjaolud, mis takistasid toimingu õigeaegset tegemist. See, et juriidiline isik ei korralda oma ettevõtte tööd selliselt, et emaksuameti kaudu volitatud isikute poolt avatud dokumendid jõuaksid juhatuse liikmeteni või nende poolt volitatud teiste isikuteni nii, et viimased saaks neile õigeaegselt reageerida, ei ole selliseks objektiivseks asjaoluks. Mingit tähtsust ei saa siinkohal omistada ka sellele, et kaebetähtaeg lasti mööda vaid ühe päeva võrra. Kui kaebetähtaja mööda laskmiseks mõjuvat põhjust ei olnud, ei ole oluline, kas kaebus esitati üks tund, üks päev või kaks nädalat pärast selleks seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Kaebaja eksib, leides, et igal juhul tuleb kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel kaaluda omavahel avalikku huvi õiguskindluse tagamise vastu ning kaebaja huvi oma õiguste kaitseks. Üldjuhul on avalik huvi õiguskindluse vastu kaebaja huvist kaalukam. Selle avaliku huvi ülimuslikkus tuleneb kasvõi sellest, et seaduses on kaebetähtaeg sõnaselgelt sätestatud ning mööda lastud kaebetähtaja ennistamine on võimalik vaid erandlikel põhjendatud juhtudel. Käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaks alust väita, et kaebaja lasi kaebetähtaja mööda mõjuval põhjusel. See, et tegemist oli suveajaga, ei õigusta kuidagi kaebetähtaja mööda laskmist. Kaebaja näol on tegemist juriidilise isikuga. Isegi kui seaduslik esindaja puhkab ja on juriidilise isiku käitatava ettevõtte tegevusest eemal, peab ta korraldama juriidilise isiku tegevuse selliselt, et oleks tagatud muuhulgas dokumentide vastu võtmine ning dokumentidele reageerimine ettenähtud tähtaegade jooksul. Jättes need kohustused täitmata, riskib isik sellega, et mõne toimingu tegemiseks (sh. kohtule kaebuse esitamiseks) seaduses sätestatud tähtaeg möödub ning isik kaotab kohtusse pöördumise õiguse. Antud juhul ei ole maksuhaldur kasutanud maksuotsuse kätte toimetamist posti teel, millisel juhul jäänuks paratamatult palju suurem võimalus, et isik ei saa tegelikult maksuotsust kätte (näiteks postitöötaja eksimuse tõttu), vaid on teinud seda e-maksuameti kaudu. E-maksuamet on spetsiaalselt maksukohustuslase ja maksuhalduri vaheliseks suhtlemiseks loodud infosüsteem muuhulgas selleks, et omavahelisi dokumente (sh. maksudeklaratsioonid, maksuhalduri haldusaktid) mugavalt ja kiiresti vahetada. MKS § 54 lõike 2 eesmärk on paremini tagada maksukohustuslasele maksuotsuste ja muude kohustavate haldusaktide kätte toimetamine. Selline kättetoimetamise viis on seatud välistama maksukohustuslase kõrvale hoidmist haldusakti vastu võtmisest, milleks on piisavalt võimalusi näiteks e-posti teel kätte toimetamise korral MKS § 54 lõike 3 kohaselt. Kuidagi ei saa väita, et tegemist ei oleks maksukohustuslasele mugava ning võimalikult vähe kulutusi ja riske põhjustava kättetoimetamisviisiga. Küll aga ei saa maksuhaldurile panna vastutust kaebaja ettevõttesisese töökorralduse eest. Antud juhul on võimalik, et kaebaja poolt kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseks olid kommunikatsioonivead seadusliku esindaja ja raamatupidaja vahel. Ent see ei kujuta endast objektiivset takistust kaebetähtaja järgimisel ega anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Samuti ei saanud kaebaja põhjendatult eeldada, et dokument toimetatakse kätte tema lepingulisele esindajale ega teha ka revidendi postkastist eriarvamuse kohta saadud automaatvastusest järeldust, et enne juulikuu teist poolt maksuotsust ei tehta või et menetlus jätkub veel täiendavate toimingutega. Selline automaatvastus ega asjaolu, et maksuhalduri ametnik ajas kaebaja seadusliku esindajaga varem, asju e-kirja teel või et ta ajas asju kaebaja lepingulise esindajaga, ei ole kindlasti asjaolud, mis lubaksid väita, et maksuhaldur on kaebajat eksitanud ning kaebetähtaja mööda laskmine oli sellest tingitud. 4 10.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Käesoleval juhul on menetluse lõpetamise aluseks

§ 152lg 1 p 2.

Kaebaja on tasunud kaebus esitamisel riigilõivu 390 eurot (tl. 46). Riigilõiv tuleb kaebajale tagastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 5