Obsah (5)

§ 7§ 19§ 21§ 20§ 4

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Tanel Saar 9. mai 2016 3-16-418 Danel Parmase kaebus vangla

) § 8 tähenduses ning Tartu Vangla, kui isikuandmete töötleja

§ 7

tähenduses on kohustatud

§ 19

lg 1 p-de 1-6, lg 2 ja lg 3 alusel määruskaebuse esitaja kohta kogutud andmed väljastama. Isikuandmete väljastamist, õigust nõuda nende töötlemise lõpetamist, parandamist, sulgemist saab pidada isiku subjektiivseks õiguseks tulenevalt

§ 21lg 1 ja lg 2 p-de 1-3 alusel.

Vastustaja väide nagu sisaldab riskihindamises olev teave määruskaebuse esitaja kohta informatsiooni vanglatöös kasutavate metoodikate kohta on asjatu õigustus. Vastustaja ei ole suutnud põhjendada, miks ei ole andmete väljastamine võimalik ilma metoodikat avaldamata. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kas andmed tulevad piiratud ligipääsuga andmebaasist või on riigisaladusega kaetud. Olenemata andmete allikast on vastustajal kohustus andmed avaldada või anda

§ 20alusel konkreetne selgitus.

Tartu Halduskohus tagastas 14.03.

1. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna määruskaebuse esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Määruse kohaselt eeldab kohustamiskaebuse põhjendatus kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumisega või tegevusetusega olukorras, kus haldusorganil on õiguslikult ja faktiliselt võimalik taotletud haldusakt anda või toiming sooritada. Justiitsministri 14.05.
2. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 2 lg 1 kohaselt on kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine (riskihindamine) üks osa täitmiskava koostamise protsessist lisaks täitmiskava koostamisele, selle kinnitamisele ja kinnipeetavale tutvustamisele. Määruse nr 21 § 3 lg 4 p-dest 1-10 nähtuvalt analüüsitakse riskihindamise koostamisel kinnipeetava kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalset seisundit, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid ja ohtlikkust. Tartu Vangla 26.01.2016 vaideotsusest nr 1-11/1154-3 tulenevalt tugineb riskihindamise ankeedi punktihinnangutes sisalduv informatsioon vanglatöös kasutatavatel meetoditel. Riskihindamise ankeet kasutab statistilist hindamismeetodit, mille põhjal arvutab ankeedi algoritm välja prognoositava tõenäosuse sooritada uus kuritegu. Õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust tutvuda kogu riskihindamisega. Riskihindamise ankeedid asuvad kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus (edaspidi vangiregister) ning VangS § 52 lg 6 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. Määruse nr 21 § 5 lg 2 kohaselt selgitab inspektor-kontaktisik kinnipeetavale riskihindamise tulemusi ning seda on Tartu Vangla teinud. Haldusasja materjalidest tulenevalt on kaebajale väljastatud tema kohta koostatud ankeedi kokkuvõte. Riskihindamine on vanglateenistuse ametnike töövahend, mis ei oma iseseisvat regulatiivset toimet. Seega puudub kaebajal õigus riskihindamise dokumentidega tutvuda. Hinnangud kinnipeetava ohtlikkuse ja tema puhul esinevate riskide kohta ei saa eraldiseisvalt kinnipeetavate õigusi rikkuda ja neid ei saa kohtus eraldiseisvalt vaidlustada. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.
3. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14.03.
4. a määruse tühistamiseks ja Tartu Halduskohtu kohustamiseks kaebust menetlema. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et määruskaebuse esitajal puudub HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi kaebeõigus.

§ 19

lg 1 kohaselt on isikuandmete töötleja andmesubjekti soovil kohustatud teatavaks tegema andmesubjekti kohta käivad isikuandmed, nende töötlemise eesmärgi ning isikuandmete koosseisu ja allikad, kui andmesubjekt seda nõuab.

§ 19

lg 2 kohaselt on isikuandmete töötlejal õigus saada enda kohta käivaid isikuandmeid.

§ 20

näeb ette andmete töötleja õiguse piirata andmete kättesaamist paragrahvis nimetatud tingimustel. Nimetatud sätetest tuleneb kaebajale subjektiivne õigus isikuandmeid ja teavet saada ning andmete käitleja kohustus neid väljastada. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et formaalne tuginemine VangS § 5 2 lg 6 sättele, andmata selgeid konkreetseid põhjendusi, miks jäetakse isikule andmed väljastamata, on vastuolus õigusselguse ja õiguskindluse põhimõttega. Tartu Halduskohtu seisukoht nagu ei omaks riskihindamine regulatiivset toimet ja seetõttu puudub kaebajal õigus riskihindamise dokumentidega tutvuda, on ebaõige, kuna riskihindamise regulatiivne toime ei oma antud juhul tähtsust, sest määruskaebuse esitajale väljastatud riskihindamise ankeedi kokkuvõttes toodud väited ja seisukohad olid ebaõiged ja laimavad seega määruskaebuse esitaja au ja head nime ning riivavad paratamatult eraelu puutumatust. Seadusandja on kehtestanud

-is selge normi andmete saamiseks ja parandamiseks just isikute põhiseaduse §-s 18 ja §-s 26 sätestatud põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmiseks.

1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.03.
2. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi.
4. Tartu Halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõiguse ilmselge puudumise selgitamiseks tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi HKMS § 44 lg 1 kohaselt. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta ning õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist (RKHKm 25.11.2015, 3-3-1-52-15, p 10; RKHKm 21.05.2014, 3-3-1-26-14, p 9; RKHKm 11.10.2012, 3-3-1-35-12, p 12).
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul kuulub määruskaebuse esitaja kaebus tagastamisele hoopis HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtupraktikast tulenevalt on nimetatud sätte alusel kohtul võimalik tagastada kaebusi, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt RKHKm 04.06.2013, 3-3-1-86-12, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul määruskaebuse esitaja kaebusel eduväljavaated.
6. VangS § 16 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, individuaalne täitmiskava. Justiitsministri 14.05.
7. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg 1 kohaselt on täitmiskava koostamise aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused, kusjuures riskihindamise käigus analüüsitavad asjaolud on loetletud sama määruse § 3 lg-s
8. Riskihindamise dokumentide puhul on tegemist avaliku teabega AvtS § 3 lg 1 mõistes, kuivõrd need on loodud seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Lisaks sisaldab selline teave isikuandmeid

§ 4

lg 1 mõistes ning mh delikaatseid isikuandmeid

§ 4

lg 2 p 1 ja 3 kohaselt, kuna määruse nr 21 § 3 lg 4 p-de 7-9 kohaselt analüüsitakse riskihinnangus kinnipeetava tervist ja emotsionaalsest seisundit, mõtlemist, käitumist ja hoiakuid. 10.

§ 19

lg 2 kohaselt on andmesubjektil on õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid ning

§ 20lg 1 sätestab alused, mille esinemisel seda õigust piirata võib.

Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus isikuandmeid sisaldava teabe puhul on ühtlasi tegemist avaliku teabega tuleb juurdepääsu lubamisel isikuandmeid sisaldavale teabele arvestada lisaks AvtS-is toodud juurdepääsupiirangutega, kuna AvtS § 39 lg 1 kohaselt võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele

-is sätestatud aluse olemasolul käesolevas seaduses sätestatud korras. Otsesõnu näeb kinnipeetavate õiguse saada nende kohta vangistusregistrisse kantud andmeid digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud taotluse alusel VangS § 52 lg

2. AvtS § 35 reguleerib teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise üldiseid aluseid, kuid AvtS § 2 lg 2 p 4 kohaselt ei kohaldata seadust teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti. Käesoleval juhul näeb erisuse juurdepääsupiirangute osas ette VangS § 52 lg 6, mille kohaselt vanglateenistuse ametnik võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel.
3. Tartu Vangla on 26.01.
4. a vaideotsuses märkinud, et riskihindamise ankeet kasutab statistilist hindamismeetodit, mille põhjal arvutab ankeedi algoritm välja prognoositava tõenäosuse sooritada uut kuritegu, kuid vabateksti hinnangud, mis kanduvad üle riskihindamisest iseloomustusse, on väljastatavad riskihindamise kokkuvõttes. Punktihinnangutes sisalduv informatsioon tugineb vanglatöös kasutatavatel meetoditel ning selle informatsiooni avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist, kuna näiteks ohtlikkuse osas kajastuvad andmed tulenevad piiratud ligipääsuga andmebaasidest ja võimaldavad näha kuritegeliku maailmaga olemasolevaid suhteid. Seega on Tartu Vangla ringkonnakohtu hinnangul VangS § 52 lg 6 alusel põhjendatult keeldunud riskihindamise ankeedi väljastamisest määruskaebuse esitajale ning selgitanud, miks riskihindamise ankeet sisaldab informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite kohta ning miks selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist.
5. AvtS § 4 lg 5 kohaselt on igaühel õigus vaidlustada teabele juurdepääsu piiramist, kui selline piirang rikub tema õigusi ja vabadusi. Määruskaebuse esitaja määruskaebuses märkinud, et talle väljastatud riskihindamise ankeedi kokkuvõttes toodud väited ja seisukohad olid ebaõiged ning laimavad seega määruskaebuse esitaja au ja hea nime ning õigust eraelu puutumatusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saaks nimetatud õiguste riivet vältida juurdepääsu võimaldamisega riskihindamise ankeedile, kuivõrd juurdepääsu olemasolu kokkuvõtte aluseks olevale ankeedile ei muuda riskihindamise kokkuvõtte sisu. Samuti on Tartu Vangla 26.01.
6. a vaideotsuses märkinud, et riskihindamise kokkuvõtte tekst põhineb terviklikuna riskihindamise kokkuvõtte vabatekstiväljadel, mistõttu on määruskaebuse esitajale sisuliselt tagatud võimalus tutvuda ankeedil sisalduvate andmetega osas, mis ei sisalda informatsiooni vangla töös kasutatavate meetodite kohta.
7. Ringkonnakohus lisab, et kohtupraktikas on varem selgitatud, et kuna justiitsministri määrusest nr 21 tulenevalt tuleb riskihindamise analüüsis välja tuua kinnipeetavale omased ohutegurid, siis ei ole riskihindamise vabatekstiväljadel sisalduvate väidete puhul tegemist laimu ega kaebaja au teotamisega, vaid riskihindamisel kogutud faktide alusel koostatud analüüsi tulemusel antava hinnanguga, millest lähtutakse individuaalse täitmiskava tegevuste ja abinõude kavandamisel. Seega ei saa kaebajaga seonduvaid riske käsitlev individuaalne täitmiskava osa alandada kaebaja au ja väärikust ning rikkuda tema subjektiivseid õigusi (TrtRnKo 02.09.2014, 3-12-1988, p 7).
8. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.03.
9. a määruse resolutsiooni muutmata, asendades määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar