Obsah (7)

§ 212§ 213§ 2§ 41§ 165§ 201§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits 27.04.2016, Tartu 3-14-50481 Al

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 17.12.2013 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl I-3-5, tõlge tl I-48-49), millega taotles Viru Vanglalt vasaku käe naha kambri luugi ja ukse vahele jätmise eest inspektor-kontaktisik M. Pihlaku poolt kahju hüvitist 1000 eurot ja meditsiinilise abi õigeaegse mitteosutamise ja fikseerimata vigastuse eest hüvitist 500 eurot. Viru Vangla jättis 07.03.
2. a otsusega nr 6-16/251-5 (tl I-42-43p) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3. Kaebaja esitas 10.04.2014 (vanglale üle antud 06.04.2014) kaebuse (tl I-1-2p, tõlge tl I-15-15p) Viru Vangla ametnike toimingutega põhjustatud väärikuse alandamise eest ja tekitatud tervisekahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kaebaja väitel lõi Viru Vangla kontaktisik M. Pihlak 05.09.2013 kaebaja kambri toiduluugi kinni selliselt, et kaebaja vasaku käe nahk jäi luugi ja ukse vahele. Samuti viskas sama isik kaebajale dokumendid näkku. Väidetavalt ei võetud kaebaja 05.09.2013 õhtul ja alates 06.09.2013 iga päev väljendatud soovi arsti juurde saada kuulda. Arsti juurde lubati kaebaja alles 11.09.2013, aga selleks ajaks oli käsi juba paranenud.
4. Viru Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl I-38-40) jätta kaebus rahuldamata.
5. Halduskohus jättis 27.01.
6. a otsusega (tl I-152-155) kaebuse rahuldamata. Antud asjas on vaidlus selles, et kas inspektor-kontaktisik tekitas kaebajale käetrauma ja kas vanglaametnikud ei kutsunud talle seepeale arsti ning kas ametnikud viskasid dokumendid kaebajale näkku. Videosalvestist puudutavas osas kinnitas halduskohus, et nimetatud salvestisega ei saa tõendada, et vanglaametnik tekitas kaebajale käetrauma ja viskas just kaebaja kambrisse prügi, samuti seda, et vanglaametnik oleks üldse kambrisse midagi visanud. Halduskohus leidis, et Viru Vangla ei ole kaebajale kahju tekitanud ega tema inimväärikust alandanud. Asjas puuduvad materjalid selle kohta, et kaebajal oleks käetrauma ja et ta oleks arsti kutsumiseks vanglaametnike poole pöördunud või kaebajale oleks dokumendid näkku visatud. Vastustaja ei ole toime pannud tegu, mille tagajärjel võiks kaebajal kahju tekkida. Seega ei kuulu rahuldamisele ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Halduskohus märkis täiendavalt, et vangistusalased õigusaktid ei reguleeri seda, kuidas täpselt tuleb kinnipeetavale teda puudutavad dokumendid kätte toimetada või kuidas tuleb toimida siis, kui ta keeldub neid vastu võtmast. Seaduse mõtte kohaselt on vanglal kohustus dokumente kätte toimetada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse (tl I-170-175p, tõlge tl I-179-181), mille taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja leiab, et halduskohus hindas tõendeid ebaõigesti ja rikkus kohtumenetluse norme. Halduskohus jättis läbi vaatamata kaebaja 04.08.
8. a taotluse, mistõttu jäi kohtusse kutsumata ja tunnistajana üle kuulamata kaebaja kambrikaaslane. Kohus jättis ka välja nõudmata kriminaalasja nr 13922799197 materjalid ja videosalvestise, mistõttu ei olnud sellega võimalik ka 04.09.2014 kohtuistungil tutvuda. Kaebaja ei saanud taotluse rahuldamata jätmise kohta enne kohtuistungit kohtu poolt mingit vastust. Kaebaja ei nõustu sellega, et kinnipeetav ei saa tunnistaja olla. 04.09.
9. a istungi protokollist nähtub, et kohtunik lubas istungi korraldamist ja videosalvestisega tutvumist siis, kui halduskohtule esitatakse videosalvestis. Vastustaja esitas kohtu nõudmisel videosalvestise, aga esitamata jäeti selle asja kirjalikud materjalid. Halduskohus leidis, et videomaterjali ei saa kasutada tõendina ning määras seejärel kaebuse läbivaatamiseks kirjaliku menetluse. Seega rikuti kaebaja õigust tõendite läbivaatamiseks ja tutvumiseks. Kaebaja on seisukohal, et videosalvestisega on võimalik kindlaks teha, millise kambri ukse juures asub kontaktisik. Kriminaalasja materjalid sisaldavad ka kaebaja kambri juures olemise kellaaega. Kaebaja märgib kaebuses, et kohtunik jättis tähelepanuta kaebaja 09.01.2015 protesti. Vastustaja tutvustas küll kohtu korraldusel 13.02.2015 kaebajale paberkandjal toimikut, aga toimikus asuva CD tutvustamisest keelduti ja toimikus puudub halduskohtusse esitatud kaebuse juurde kuuluv 06.08.2013 tõend. 2 Kaebaja sõnul nõudis ta hüvitist mittevaralise kahju tervisekahjustuste ja inimväärikuse alandamise eest ning mitteõigeaegse arstiabi osutamise eest, seoses millega jäi fikseerimata käetrauma, mitte aga ainult väärikuse alandamise eest nagu märgitud halduskohtu otsuses. Otsuses viitas halduskohus valvurist tunnistaja ütlustele, aga kaebaja sõnul ei näinud ta kedagi ning see peab olema nähtav ka videosalvestisel. Kohus jättis asja juurde lisamata tunnistaja ütlused haldusasjas nr 3-14-47 toimunud 03.04.2013 kohtuistungi protokollist ja samuti ei lisanud kriminaalasjas nr 13922700197 antud ütlusi. Kohtuotsuses viidatakse ainult vanglaametnike ütlustele, aga kaebaja väidab, et haldusasjas nr 3-14-47 on dokumentaalsed tõendid kaebaja terviseprobleemide kohta ja ka selle kohta, et vanglaametnikud keeldusid tol päeval meditsiinitöötajat kutsumast. Arsti vastuvõtt oli 05.09.2013 hommikul, aga käetrauma tekkis umbes 12:30, seega on kohtuotsus selles osas väär. Tõele ei vasta ka see, et kinnipeetav ei ole avaldanud soovi arsti juurde saamiseks ja ka kohtu seisukoht, et asjas puuduvad materjalid selle kohta, et kaebajal oleks käetrauma ja et ta oleks arsti kutsumiseks vanglaametnike poole pöördunud või kaebajale oleks dokumendid näkku visatud. Kaebaja sõnul on ta esitanud koos kaebusega halduskohtule ümberlükkamatu avalduse, mis on koostatud 06.09.2016 ja milles on märgitud, et kaebaja palub koheselt fikseerida marrastused käel ja et ta näitas käevigastust operatiivtöötajale. Kaebaja andis selle arvamuse koopia kohtule esitamiseks operatiivtöötajale, kes jättis aga meditsiinitöötaja välja kutsumata. Lisaks on toimikus veel kaebaja 06.09.2013 kirjutatud avaldus 06.09.2013 käskkirja 6-1/1269-KP teisel küljel. Kaebaja palub välja nõuda ja lisada haldusasja juurde kriminaalasja nr 13922700197 materjalid koos videosalvestisega ja ka haldusasja nr 3-14-47 materjalid ning vajadusel kuulata üle tunnistaja.
10. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl II-21) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja on seisukohal, et apellatsioonkaebuses esitatud taotlused rahuldamisele ei kuulu. Vastustaja ei pea vajalikuks kohtuistungi korraldamist, kuna kaebaja on esitanud väga põhjaliku kaebuse ja apellatsioonkaebuse, lisaks on menetluse käigus kogutud hulgaliselt asjasse puutuvaid tõendeid. Kaebaja pole põhjendanud uute tõendite kogumise vajadust ja vastustaja palub selle taotluse rahuldamata jätta. Turvasalvestist vanglal säilinud ei ole. Samuti ei pea vastustaja vajalikuks kaebaja poolt taotletud tunnistaja ülekuulamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb tuvastamisnõude osas tühistada ja selles osas menetlus lõpetada. Ülejäänud osas tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
12. Kaebaja soovis halduskohtule esitatud kaebuses kahjuhüvitist Viru Vangla ametnike toimingutega põhjustatud väärikuse alandamise ja tekitatud tervisekahju eest (tl I-15p). Halduskohus võttis 22.04.
13. a määrusega kaebuse menetlusse kui kaebuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kahju hüvitamise nõudes summas 1500 eurot (tl I-23). Sellega on halduskohus võtnud menetlusse ka tuvastamisnõude, mida kaebaja ei ole esitanud.

§ 2

lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses; avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Selles normis sätestatud dispositsioonipõhimõtet täpsustab

§ 41

lg 1 ls 2, mille kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Ringkonnakohus tühistab eelnevast tulenevalt halduskohtu otsuse tuvastamisnõude osas ja lõpetab selles osas menetluse. 3 9. Kahjunõudeid puudutavas osas tugineb ringkonnakohus vastavalt

§ 165lg-le 2 koosmõjus § 185 lg-ga 1 Viru Vangla 07.03.2014.

a otsusele nr 6-16/251-5, mis sisaldab käesolevas asjas oluliste asjaolude kokkuvõtet ja õiguslikku põhjendust.

1. Ringkonnakohus pidas uurimispõhimõttest tulenevalt vajalikuks koguda kaebaja väidete kontrollimiseks täiendavalt tõendeid. Seetõttu võttis ringkonnakohus 24.03.
2. a määrusega haldusasja materjalide juurde haldusasjas nr 3-14-47 toimunud 03.04.
3. a videoistungi protokollist tunnistaja S.T. ütlused ning kriminaalasja nr 13922700197 materjalidest CD videosalvestisega ja tunnistaja S.T. ütlused ning haldusasjast nr 3-14-47 Viru Vangla direktori 01.08.
4. a käskkirja nr 1.1-1/
5. Käesoleva otsusega võtab ringkonnakohus täiendavalt haldusasja materjalide juurde kriminaalasja nr 13922700197 toimikust Viru Vangla inspektorkontaktisiku M. Pihlaku 05.09.
6. a ülekuulamise protokolli, Viru Vangla valvuri E. Uustali 10.09.
7. a ülekuulamise protokolli ja kaebaja 13.11.
8. a ülekuulamise protokolli. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud tõendid kogumis kinnitavad halduskohtu ja vangla otsustes sisalduvat hinnangut.
9. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles osas, et halduskohtu otsuse põhjendusest võib aru saada selliselt, nagu oleks halduskohus kontrollinud ainult väärikuse alandamisega seonduvat kahjunõuet. Siiski nähtub halduskohtu otsuse põhjendusest, et halduskohus on kaebaja väiteid kontrollinud ja tõendeid hinnanud kogu kaebuse ulatuses. Samuti nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et halduskohus on ekslikult hinnanud 05.09.2013 aset leidnud arstikülastusi tõenditena kaebaja väidete vastu. Ülejäänud osas saab ringkonnakohtu hinnangul siiski halduskohtu otsuse põhjendustega nõustuda (

§ 201lg 4), mistõttu ei ole vajalik neid korrata.

Kokkuvõtlikult lisab ringkonnakohus järgmist.

1. Kaebaja väärikuse alandamise nõue tugineb väitele, et inspektor-kontaktisik viskas kaebajale dokumendid näkku. See väide ei ole leidnud millegagi tõendamist. Ka kaebaja poolt nimetatud tunnistaja S.T. kriminaalmenetluses nr 13922700197 antud ütlused ega haldusasjas nr 3-14-47 antud ütlused ei maini midagi paberite näkku viskamisest. Ka ükski vanglaametnik ei ole seda kaebaja väidet kinnitanud. Ringkonnakohus loeb seega tõendatuks, et inspektorkontaktisik M. Pihlak ei visanud kaebajale dokumente näkku, nagu kaebaja väidab, mistõttu ei saa kaebaja väärikus olla millegagi alandatud.
2. Kaebaja tervisekahju osas leiab ringkonnakohus, et ka see ei ole tõendatud. Kaebaja väitel jäi tema vasaku käe sõrmenahk toiduluugi vahele 05.09.2013, kui inspektor-kontaktisik seda kinni surus. Vaid julgeolekuosakonna peaspetsialist M. Tšerkassov on 28.02.2014 koostatud õiendis selgitanud, et 06.09.2013 kaebajaga aset leidnud vestluses, mis toimus kaebaja toiduluugi kaudu, oli viimane avaldanud, et tema käsi võis olla kannatada saanud. Väidetavat vigastust M. Tšerkassov aga näinud ei ole, nagu väitis kaebaja. Ringkonnakohtul ei ole M. Tšerkassovi ütlustes põhjust kahelda. Ükski teine vangla töötajatest kaebaja väiteid isegi kaudselt kinnitanud ei ole. Iseäranis ei ole seda teinud inspektor-kontaktisik M. Pihlak ega valvur E. Uustal, kes oleksid lähimate asjaosalistena pidanud märkama, kui kaebaja sõrmed luugi vahele jäid. Ka CD-l sisalduv videosalvestis ei kinnita kaebaja versiooni, kuna sellelt ei ole võimalik väidetavat intsidenti üheselt identifitseerida. Tunnistaja S.T. kriminaalmenetluses nr 13922700197 ja haldusasjas nr 3-14-47 antud ütlused, et kaebaja näpud jäid toiduluugi vahele, on liiga üldsõnalised, et olla usutavad. Samuti ei ole leidnud kinnitust kaebaja väited, et ta väljendas alates 05.09.2013 õhtust iga päev soovi saada arsti juurde – seda ei kinnitanud ei vanemvalvur S. Normak, valvur I. Muravjov, vanemvalvur A. Loite, valvur A. Jaani, vanemvalvur S. Robert, valvur M. Lipp ega valvur G. Andžans. Viimati nimetatud viis valvurit on ka kinnitanud, et kui kinnipeetav avaldab soovi pääseda arsti juurde, siis see talle tagatakse. Kuna antud juhul ei ole kõiki olemasolevaid tõendeid kogumis hinnates kaebaja väited 4 tõendatud ega ka piisavalt usutavad, siis ei ole ka tõendamiskoormus ümber pöördunud. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kogu kaebaja poolt väidetud lugu oleks tõesti sündinud, siis oleks tegemist tähtsusetu olmetraumaga, mille tekkimise riski kannab igaüks ise, sh ka kinnipeetav. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus niisiis halduskohtu ja vastustajaga, et 05.09.2013 väidetavalt aset leidnud intsident ja sellest tulenevalt ka kaebaja soov saada arsti juurde 05.09.2013 õhtust kuni 11.09.2013 ei ole tõendamist leidnud.
3. Ringkonnakohus lisab, et kaebaja 06.09.2016 kuupäeva kandev omakäeline avaldus (tl I-8), millele ta apellatsioonkaebuses tugineb, ei ole käsitatav tõendina, vaid üksnes avaldusena, mis sisaldab väiteid. Vastasel korral võiks igaüks lisada oma kaebusele omakäelisi suvalise sisu ja suvaliste kuupäevadega avaldusi, et tõendada nendega mida iganes.
4. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus oma põhiosas rahuldamata.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus andis 12.03.2015. a määrusega kaebajale menetlusabi 45 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Nimetatud osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada. Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/