← Eesti

3-16-250/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-250 Haldusasi HS kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – HS Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu määrused Menetluse alus ringkonnakohtus HS määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus 09.03.2016 ja 15.04.2016 RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada HS
  3. aprilli
  4. a määruskaebus.
  5. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  6. aprilli
  7. a määrus haldusasjas nr 3-16-
  9. Võtta HS
  10. märtsi
  11. a määruskaebus menetlusse.
  12. Rahuldada HS
  13. märtsi
  14. a määruskaebus osaliselt. Muuta Tallinna Halduskohtu
  15. märtsi
  16. a määruse haldusasjas nr 3-16-250 resolutsiooni p 3 ja sõnastada see järgmiselt: „
  17. Rahuldada HS menetlusabi taotlus osaliselt. Vabastada HS riigilõivu tasumise kohustusest kahjunõude esitamisel osas, mis puudutab kinnipidamistingimusi 226 päeva jooksul. Ülejäänud nõude osas vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest osaliselt, kohustades teda tasuma riigilõivu 15 (viisteist) eurot.“ EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK NING MÄÄRUSKAEBUSTE PÕHJENDUSED
  18. Tallinna Vangla kinnipeetav HS esitas 07.12.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses tema ebainimlikes kinnipidamistingimustes hoidmisega aastatel 2013–
  19. Tallinna Vangla jättis 01.02.2016 kirjaga nr 5-37/15/344-2 taotluse rahuldamata. Kirjast nähtuvalt viibis HS taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta kestel kokku 172 päeva kambrites, kus ühe kinnipeetava kohta oli ruumi alla 3 m
  20. 3-16-250
  21. HS esitas 03.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 16 425 eurot seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega. Kaebusega koos esitati riigi õigusabi taotlus ja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  22. Tallinna Halduskohtu 09.03.2016 määrusega tagastati kaebus nõude osas, mis puudutab viibimist nõuetele mittevastavas kambris 24 päeva vältel (kahjusumma 360 eurot) (kohtumääruse resolutsiooni p 2); jäeti riigi õigusabi taotlus rahuldamata (p 1); vabastati kaebaja riigilõivu tasumisest 15 eurot ületavas osas ja ülejäänud osas jäeti menetlusabi taotlus rahuldamata (p 3); ning jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg täiendava riigilõivu tasumiseks (p 4). Määruse kohaselt olid kaebaja sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul 138,63 eurot, millest 97,03 eurot on kantud nõuete fondi ja vabanemisfondi ning 36,18 eurot on kaebaja kulutanud vangla kaupluses. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 20,8 eurot, mistõttu on kaebaja võimeline tasuma riigilõivu osaliselt, summas 15 eurot. Kuna kaebajal tuleks tasuda riigilõivu summas 481,95 eurot, tuleb ta vabastada riigilõivu tasumisest 466,95 euro ulatuses. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 10.03.
  24. HS selgitas 14.03.2016 kirjas, et tal puudub võimalus kartseris viibimise tõttu riigilõivu tasuda, palus selgitada, kas pärast kartserist vabanemist on võimalik tähtaeg ennistada ja selgitas, et tal puudub töö ja raha.
  25. Tallinna Halduskohtu 17.03.2016 kirjas selgitati, et kartseris viibimine ei takista riigilõivu tasumist ning juhul, kui halduskohtu 09.03.2016 määrust ei vaidlustata, tuleb riigilõiv tasuda hiljemalt 08.04.
  26. Kohus selgitas ühtlasi kaebuse tagastamise tagajärgi ning kaebetähtaja ja selle ennistamisega seonduvat.
  27. Tallinna Halduskohus tagastas 15.04.2016 määrusega kaebuse. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. Kaebajat on kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgede eest hoiatatud.
  28. HS esitas 19.04.2016 määruskaebuse halduskohtu 15.04.2016 määruse peale. Tallinna Halduskohus jättis 09.05.2016 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  29. HS palub 19.04.2016 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.04.2016 määrus. Kaebajal puudus võimalus summa tasuda. Vangla inspektor-kontaktisik keeldus summa tasumisest vabanemisfondis olevate vahendite arvel. Kaebajal puuduvad teadmised ja oskused kohtumenetluses osalemiseks ilma advokaadi abita. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  30. Halduskohus selgitas 09.03.2016 määruses kaebajale osaliselt riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise määruse peale edasikaebamise korda ning vajadust kaebuse menetlusse võtmiseks riigilõiv tasuda. Samuti selgitas halduskohus, et kui riigilõivu tähtajaks ei tasuta, tagastab kohus kaebuse. 2

(3)3-16-250
  1. Kaebaja ei jätnud halduskohtu 09.03.2016 määrust tähelepanuta, vaid väitis, et tal puudub töö ja raha. Ringkonnakohtu arvates tuleb kaebaja 14.03.2016 kirjana vormistatud menetlusdokumenti pidada vaatamata selle vormipuudustele määruskaebuseks halduskohtu 09.03.2016 määruse peale. See kohtumäärus ei jõustunud seega edasikaebetähtaja möödumisel. Kaebuse tagastamine oli ebaõige.
  2. Halduskohtu poolt 14.03.2016 pöördumise määruskaebusena ekslikult käsitlemata jätmine ei too kaasa selle määruskaebuse halduskohtule läbivaatamiseks saatmist. Ringkonnakohus saab selle määruskaebuse menetlusökonoomia tagamiseks ise kohe läbi vaadata. See määruskaebus on tähtaegne ning määruskaebuse esitajal on selle esitamise õigus. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 10 kohaselt on see määruskaebus riigilõivuvaba. Määruskaebus tuleb seetõttu võtta menetlusse.
  3. Halduskohus tuvastas õigesti kaebaja sissetulekute suuruse kaebuse ja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu vältel. Neist sissetulekutest (138,63 eurot) tuleb maha arvata aga lisaks nõuete fondi ja vabanemisfondi makstud summadele (97,03 eurot) ka
  4. a igakuiselt 20 eurot ja
  5. a igakuiselt 21,5 eurot, arvestades vältimatute kulutuste tegemise vajadust hügieenitarvetele. Sellises suuruses mahaarvamise tegemise vajadust selgitas Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-3-1-35-15 p-s
  6. Selliste mahaarvamiste tegemise järel kaebajal sissetulekud, mille arvel riigilõivu tasuda, kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu kestel puudusid. Kaebaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda.
  7. Menetluses osalemise edukuse väljavaateid ei saa pidada siiski piisavaks, et kaebaja tervikuna riigilõivu tasumisest vabastada. Kaebuses ei ole esitatud sisulisi ja piisavalt selgeid vastuväiteid Tallinna Vangla 30.12.2015 kirjas nr 5-18/15-35304-2 ja 01.02.2016 kirjas nr 537/15/344-2 toodud põhjendustele, et nende pinnalt oleks võimalik kaebust pidada tervikuna eduväljavaateid omavaks. Üldsõnalised ja tõendamata väited piinamise ja kiusamise kohta ei anna alust pidada kaebust edulootust omavaks. Kaebuse eduväljavaateid ei saa välistada vaid osas, mis puudutab kaebaja hoidmist kinnipidamise ajal kambrites, kus ühe kinnipeetava kohta oli ruumi vähem kui 3 m2, s.t 172 päeva vältel (vt tabel Tallinna Vangla 01.02.2016 kirja p-s 10), ning, arvestades Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ebajärjekindlust küsimuses, kas WC alune pindala tuleks arvata kambri pinna hulka, ka perioodidel, mil kaebajat hoiti kambrites, kus WC alust pinda arvestamata oli ühe kinnipeetava kohta vähem kui 3 m2 põrandapinda (s.o kambris 618, kui seal oli 7 kinnipeetavat, kambris 616, kui seal oli 7 kinnipeetavat ja kambris 522, kui seal oli 6 kinnipeetavat). Kaebusel on eduväljavaateid vaid 226 päeva kinnipidamistingimuste osas. Arvestades kahjunõude suurust (iga päeva eest 15 eurot, 226 päeva eest 3390 eurot), tuleks selle perioodi osas kinnipidamistingimuste vaidlustamisel tasuda riigilõivu 101,70 eurot. Selle perioodi osas tuleb kaebaja riigilõivu tasumisest tervikuna vabastada.
  8. Muu perioodi osas ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust. Kuna halduskohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest osaliselt, ei saa ringkonnakohus määruskaebuse alusel halduskohtu määrust selles osas jätta vabastamata. Seetõttu tuleb halduskohtu määrust vastavalt muuta ning määruskaebus osaliselt rahuldada.
  9. Ringkonnakohtu määrus jõustub, kui möödub selle edasikaebamise edasikaebamise korral jõustub määrus Riigikohtu lahendi tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa tähtaeg, /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.