KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 10.06.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-671 Haldusas

) § 17 lg 2 ja § 20 lg 1). Avavanglasse paigutamiseks peab olema alust eeldada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õigusrikkumisi. AL toime pandud tegu – vanglas alkoholijoobes viibimine – on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega ning ohustab vangla julgeolekut. Vanglal puudub kinnipeetav AL osas usaldus, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi, sest kinnipeetava toime pandud distsipliinirikkumine oli raske.

1. Tallinna Vangla 17.03.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/117-4 jäeti AL vaie Tallinna Vangla 04.02.2016 käskkirja peale rahuldamata.
2. AL esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 04.02.2016 käskkirja nr 51/254 tühistamiseks. Kaebaja ajutise kinnisesse osakonda paigutamise 30-päevane tähtaeg sai läbi 27.01.2016 (

§ 22lg 6) ning edasine kinnipidamine kinnises osakonnas ei olnud lubatud.

04.02.2016 käskkiri vormistati siis, kui ajutise ümberpaigutamise aeg oli juba möödunud. Seadus ei sätesta, et ümberpaigutamise menetlust võib alustada 30 päeva pärast toimunud õigusrikkumisest teadasaamist ning pärast ajutise ümberpaigutamise maksimaalse tähtaja lõppu.

§ 22lg 4 järgi alustab vangla ümberpaigutamise menetlust koheselt.

Ümberpaigutamise menetlust alustati teadlikult menetlustähtaega rikkudes ning vaatamata sellele, et ümberpaigutamise otsus tehti distsiplinaarkaristuse kandmise ajal, on tegemist rikkumisega. Distsiplinaarkaristus ei saa olla õigustuseks menetlustähtaegadest ja menetluskorrast kinni pidamata jätmiseks. Määrav ei ole, et Maardus puudub kartser. Distsiplinaarkaristus ei ole ümberpaigutamise otsus.

§ 22

lg-te 1 ja 6 rikkumine on piisav alus vaidlustatava käskkirja tühistamiseks, mistõttu puudub vajadus analüüsida muid vastustaja väiteid. Kaebaja poolt vangla 04.02.2016 käskkirja peale esitatud vaidele ei ole 14.04.2016 seisuga vastatud. 7. Tallinna Halduskohus tagastas 16.05.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. VangS § 21 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetav ei täida VangS või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse on lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks.

§ 22

lg 1 ls 1 sätestab, et kinnipeetava, kelle suhtes on alust arvata, et ta võib olla toime pannud õiguserikkumise, võib ajutiselt paigutada distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse ja kinnipeetava suhtes kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise otsuse tegemise ajaks kinnisesse osakonda. Ajutise ümberpaigutamise aeg ei või ületada 30 päeva (

§ 22

lg 6).

§ 22

lg 4 sätestab, et kui vangla leiab, et esinevad alused kinnipeetava ümberpaigutamiseks kinnisesse vanglasse, alustab vangla ümberpaigutamise menetlust, lähtudes ümberpaigutamise menetluse kohta sätestatust. Ümberpaigutamise menetluse ajal võib kinnipeetav olla paigutatud kinnisesse osakonda, kui see on vajalik. Ümberpaigutamise menetlus on reguleeritud

§-s 211. Kinnipeetavat teavitatakse ümberpaigutamise menetluse algatamisest kirjaliku teatega (lg 1), tal on õigus kolme tööpäeva jooksul teate saamisest esitada arvamus ja vastuväited (lg 2) ning kinnipeetava ümberpaigutamine otsustatakse kaheksa tööpäeva jooksul menetluse algatamisest (lg 4).

§-dest 211 ja 22 ega § 22 lg-st 4 ei tulene nõuet, et ümberpaigutamise menetlus peab olema läbi viidud ning ümberpaigutamise otsus tehtud selle 30 päeva jooksul, mil kinnipeetavat hoitakse ajutiselt kinnises osakonnas. Vangla võis kaebaja ümberpaigutamise menetluse § 22 lg-st 4 lähtuvalt algatada ka siis, kui distsiplinaarmenetluse tulemusena oli lõplikult selge, et 2

§ 22

lg 1 järgi võib kinnipeetava ajutiselt kinnisesse osakonda paigutada mh ümberpaigutamise otsuse tegemise ajaks ning et § 22 lg 6 järgi ei või ajutise ümberpaigutamise aeg ületada 30 päeva, ei saa tuletada, et vanglal on kohustus teha ümberpaigutamise otsus 30 päeva jooksul. Kui justiitsminister oleks silmas pidanud, et pärast 30 päeva möödumist kinnipeetava ajutiselt kinnisesse vanglasse paigutamise algusest on ümberpaigutamise menetluse algatamise ja ümberpaigutamise otsuse tegemise võimalus aegunud, oleks see selgelt täitmisplaani kirja pandud. Seega ei saa asjaolu, et Tallinna Vangla algatas ümberpaigutamise menetluse ning andis 04.02.2016 käskkirja pärast seda, kui oli möödunud 30 päeva kaebaja ajutiselt kinnisesse osakonda paigutamise algusest, muuta käskkirja õigusvastaseks ega tuua kaasa selle tühistamist. Käskkiri on ka muus osas sisuliselt õiguspärane. Kaebaja ei vaidle vastu, et ta pani toime distsipliinirikkumise. Vangla on ümberpaigutamise aluseid ja põhjuseid piisavalt näidanud. Reeglina kantakse karistust kinnises vanglas ning kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda karistuse kandmist avavangla tingimustes. Vanglal on kinnipeetava avavanglasse paigutamisel suur kaalutlusruum ning tal peab olema põhjust arvata, et kinnipeetav ei kuritarvita vangla usaldust. 8. AL esitas 30.05.2016 määruskaebuse halduskohtu 16.05.2016 määruse peale. Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. AL palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.05.2016 määrus ja võtta tühistamiskaebus menetlusse. Kaevatav käskkiri on vastuolus

§ 22lg-tega 1 ja 6.

Halduskohus on moonutanud täitmisplaani sisu. 12.02.2016 vaideotsus kinnitab, et 30-päevast tähtaega ei tohi ületada. Vangla ei toimetanud kaebajale kätte 17.03.2016 vaideotsust.

1. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtu 16.05.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.
3. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetava ümberpaigutamine ei ole distsiplinaarkaristus, mistõttu ei laiene sellesisulise menetluse algatamisele distsiplinaarmenetlust reguleerivad sätted. Ümberpaigutamise menetluse võib vangla seadusliku aluse olemasolu korral algatada igal ajal. Kinnipeetava ümberpaigutamine reaktsiooniks avastatud distsiplinaarrikkumisele võib siiski olla ebaproportsionaalne, kui seda pole otsustatud mõistliku aja jooksul. Praegusel juhul viibis kinnipeetav pärast ajutiseks ümberpaigutamiseks ettenähtud 30 päeva möödumist kartseris. Oluline on see, kartserist vabastamise hetkeks oli ümberpaigutamise otsus langetatud. Määruskaebuse viide 12.02.2016 vaideotsusele ei ole asjakohane, sest selles otsuses käsitleti ajutise ümberpaigutamise ajalist lubatavust. Asjaolu, et vangla toimetas kaebajale 17.03.2016 vaideotsuse kätte viivitusega, ei saa mõjutada kaevatava käskkirja õiguspärasust. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 3