Obsah (4)

§ 90§ 98§ 99§ 85

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 02.09.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-7721 Tsiviilasi VV hagi Swedbank

-st tulenevate üldiste tehingu kehtetuse aluste tõttu. Hagejale kui tarbijale on pandud lepinguga ebamõistlikult suur kohustus, mille täitmiseks tal ilmselgelt puuduvad võimalused.

1. Kohus jättis hagi 24.05.2016 määrusega käiguta ning palus hagejal kõrvaldada hagis esinevad puudused, sh täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et käesoleval ajal ei ole enam võimalik vaidlustada käenduslepinguid puudutavat, sest nõude kohta on jõustunud kohtulahend. Vastuväited käenduslepingule oleks hageja saanud esitada tsiviilasja nr 2-12-32756 raames. Täitemenetlusele esitatavad vastuväited peavad olema tekkinud pärast lahendi jõustumist. 3
2. Hageja esitas 06.06.2016 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Hageja kordas oma seisukohta, et käendusleping on tühine mitmel asjaolul (pangatöötaja teadliku eksitamise tõttu ja käendusleping ei vasta heale tavale ega ole vormistatud seadusega ettenähtud korras). Hageja lisas, et panga esindaja ei olnud nõus käenduslepingut kohtuväliselt tühistama, vaid pakub kohtuvälise võimalusena sõlmida nõude täitmiseks maksegraafik 12 kuuks, et vältida hageja ja tema abikaasa ühisvara jagamist kohtus. Hageja täpsustas, et võlgnetava summa suurus on 10.11.2015 seisuga 11 119,31 eurot, sh põhiosa võlgnevus 4 903,97 eurot, viivis põhinõudelt 4 559,95 eurot, intress 967,10 eurot, lepingutasu 63,91 eurot, sissenõude kulud 600 eurot, viivis kõrvalnõuetelt 24,38 eurot. Esimese astme kohtu määrus
3. Harju Maakohtu 15.06.2016 määrusega jäeti hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuivõrd hagiavaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitas, et täiteasjas nr 022/2013/103 on täitedokumendiks jõustunud kohtulahend, mis on TsMS § 457 lg 1 kohaselt menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik. Käesoleval ajal ei ole võimalik vaidlustada tsiviilasjas nr 2-12-32756 arutamisel olnud asjaolusid, sh käenduslepingut puudutavat. Hageja pidanuks vastuväited käenduslepingule (või vastuhagi) esitama juba eelnimetatud tsiviilasja menetluse raames. Kohtulahendi aluseks olnud asjaolude üle käesolevas etapis enam vaidlust toimuda ei saa. Täitemenetlusele esitatavad vastuväited peavad olema tekkinud pärast lahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). Kõik hageja esitatud vastuväited põhinevad alusel, mis tekkis juba enne tsiviilasjas nr 2-12-32756 kohtulahendi tegemist. Seetõttu on käesolev hagiavaldus perspektiivitu ning sellega ei ole võimalik täiteasjas nr 022/2013/103 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist saavutada.

§ 90

lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada.

§ 98

lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

§ 99

lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest.

§ 99

lg 2 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat.

§ 85

sätestab, et tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata.

§ 90

lg 2 sätestab, et tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks teinud pangale tühistamisavalduse. Hageja ei ole järginud

§ 99

lg 1 p 2 ja

§ 99lg 2 sätestatud tähtaegasid.

Hageja allkirjastas 11.09.2009 käenduslepingu nr 09-009270-KÄ. Seega möödus tehingu kehtetusele tuginemise tähtaeg 11.09.

1. Kohus leidis, et hagiavaldus on selgelt perspektiivitu ning tekitab menetlusse võtmisel hagejale üksnes põhjendamatult menetluskulude hüvitamise kohustuse. Määruskaebus
2. 13.07.2016 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Hageja leiab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei ole küllaldaselt põhjendatud. Kohus oleks saanud hagi menetlusse võtta ja menetluse käigus nõuda hagejalt võimaliku täiendavat informatsiooni ja tõendeid. 4 Hageja selgitab, et pärast täitemenetluse aluseks oleva lahendi jõustumist on tekkinud mitmed asjaolud, mille alusel on võimalik sundtäitmine lubamatuks tunnistada. Pärast lahendi jõustumist realiseeriti käenduslepingus märgitud põhitagatis. Hageja käendus ei olnud eeltingimuseks laenu saamiseks. Samuti on pärast lahendi jõustumist selgunud hageja jaoks uued asjaolud seoses käenduslepingu sisuga. Lisaks on selgunud, et põhinõudele on lisandunud viivised ja intressid, mis moodustavad tänaseks põhinõudest suurema summa, mida käendajalt sisse nõutakse. Samas ei ole käenduslepingus märgitud, milline on laenu intressimäär ning milline on võimalik viivis. Hageja majanduslik olukord ja toimetulek on pärast lahendi jõustumist muutunud halvemaks. Sissenõudja on hageja poole pöördunud nõudekirjaga, milles osutab uuele kohtusse pöördumisele hageja ja tema abikaasa ühisvara jagamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks saab mh olla ebamõistlikult suur viivis ja leppetrahv. Maakohus peaks läbi vaatama kõikvõimalikud seadustest tulenevad asjaolud, eriti arvestades seda, et hageja on juriidiliste teadmisteta. Menetluse edasine käik
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 15.06.2016 määrus on lõppjärelduses õige, kuid selle põhjendusi tuleb täiendada. VV määruskaebus jääb rahuldamata.
5. Käenduslepingu osas on maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti leidnud, et hageja oleks pidanud esitama vastuväited käenduslepingule juba tsiviilasja nr 2-12-32756 raames, milles menetleti panga nõuet VV ja laenusaaja vastu. Ringkonnakohus lisab selgituseks, et kohtupraktika kohaselt ei anna käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel alust pidada käenduslepingut tühiseks (RKTKo 3-2-1-157-14, p 11). Käenduslepingu sõlmimisel krediidiasutusel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust ei ole, küll aga võivad käendaja nõuded tuleneda VÕS §-st 14 ja eelkõige juhul, kui krediidiasutus ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pidades avaldanud talle olulist informatsiooni (RKTKo 3-2-1-157-14, p 11).
6. Riigikohus on selgitanud tsiviilasjas, kus põhivõlgnik esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi panga vastu, et isegi kui pank rikkus laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei annaks see põhivõlgnikule alust sundtäitmist lubamatuks tunnistada, kuna põhivõlgnik ei ole esitanud rikkumisest tuleneda võivat kahju hüvitamise nõuet panga rahalise nõudega tasaarvestamiseks ega esitanud muid vastunõudeid (RKTKo 3-2-1-190-13, p 28). Analoogselt eeltoodule saab ringkonnakohtu hinnangul väita, et isegi kui pank rikkus käenduslepingu sõlmimise eelselt VÕS §-st 14 tulenevat teavitamiskohustust VV ees, ei annaks see VV-le kui käendajale alust sundtäitmist lubamatuks tunnistada, sest ta ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet või muid vastunõudeid panga vastu. Seega on õige maakohtu viide sellele, et VV on kaotanud õiguse tugineda käenduslepingu tühisusele.
7. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel nõude menetlemisest keeldumise korral on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kohaldanud õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 ja on täitnud määruse põhjendamise kohustust vajalikul määral (TsMS § 436 lg 1, § 463 lg 2). Hagi menetlusse võtmise otsustamisel hinnatakse mh seda, kas hagi täienduses esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik selline nõue rahuldada. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et esitatud asjaolude ja väidete 5 pinnalt ei ole alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Õige on maakohtu viide sellele, et TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (RKTKo 3-2-1-11-15, p 10). Nimetatud asjaolu on maakohus hagejale ka selgitanud 24.05.2016 määruses, millega jäeti hagi käiguta.
8. Kohus menetleb hagi nende asjaolude alusel, mis kohtu ette tuuakse. Kohus ei saa hagejale ette öelda, milliseid asjaolusid tuleb kohtu ette tuua, et hagiavaldus oleks perspektiivikas. Seega on ekslik määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus oleks pidanud läbi vaatama kõikvõimalikud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alused.
9. Harju Maakohtu 28.09.2012 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-12-32756 mõisteti VV-lt (solidaarselt KV-ga) mh viivis protsendina põhinõudelt alates otsuse tegemisest 23.08.2011 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Eeltoodust saab eeldada, et hageja vastu täitmisel olev nõue koosneb mh viivistest, mis on kogunenud pärast Harju Maakohtu 28.09.2012 tagaseljaotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-12-
10. Kohtupraktikast tulenevalt on üheks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks ebamõistlikult suur leppetrahv või viivis. Riigikohus on ka leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võib põhivõlgnik taotleda viivise vähendamist (RKTKo 3-2-1-162-12, p 15; 3-2-139-14, p 14). Esialgses hagis on hageja viidanud sellele, et intressimäärad ei olnud temale teada. Määruskaebuses on märgitud, et hagejalt nõutakse põhinõudele lisandunud viiviseid ja intresse, mis on põhinõudest suuremad. Samas ei ole hageja tuginenud asjaolule, et leppetrahv või viivis oleks ebamõistlikult suured ning ei ole taotlenud nende vähendamist ega sundtäitmise selles osas lubamatuks tunnistamist.
11. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks tuleb hagi jätta menetlusse võtmata kostja II vastu. Ringkonnakohus täiendab nimetatud osas maakohtu määrust. Sundtäitmise lubamatuks esitamise nõue esitatakse TMS § 221 lg kohaselt võlgniku poolt sissenõudja (käesoleval juhul pank) vastu. Kohtutäitur, kes vaidlusalust sundtäitmist läbi viib, ei ole nimetatud vaidluses pooleks. Seega ei ole hagejal taotletavat eesmärki võimalik saavutada hagi kohtutäituri vastu esitamisega ja hagi menetlemisest kohtutäituri suhtes tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Kuna hagi jäetakse menetlusse võtmata, tuleb maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda (TsMS § 168 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu