1-14-2608/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2608 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2016 määrus süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrus Jõerand lepinguline kaitsja advokaat Mihkel Gaver, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. mai 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 24.03.2014 otsusega tunnistati Andrus Jõerand süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A. Jõeranna kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.-24.03.
7. a, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti talle ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Jõerand ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
8. 09.12.2014 saabus Tartu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku poolt koostatud esimene erakorraline ettekanne A. Jõeranna kohta. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et A. Jõerand ei järginud talle määratud kontrollnõudeid: ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks. Kriminaalhooldusametnik taotles vangistuse täitmisele pööramist. Kohus jättis kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määras 08.01.2015 kohtumäärusega A. Jõerannale täiendava kohustuse – mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi.
9. 21.03.2016 esitas kriminaalhooldaja teise erakorralise ettekande A. Jõeranna suhtes. Ametnik on arvamusel, et kriminaalhooldus ei ole hooldusalusele sobivaks ja piisavaks mõjutusvahendiks: A. Jõerand tarvitas katseajal alkoholi ja rikkus sellega talle Tartu Maakohtu 08.01.2015 kohtumäärusega pandud kohustust.
10. Tartu Maakohus rahuldas taotluse ja pööras oma 12.05.
11. a määrusega A. Jõerannale mõistetud karistuse täitmisele. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 4.1 Kohus leidis, et täiendavate kohustuste määramine A. Jõerannale ei ole põhjendatud. Kohus juba määras A Jõerannale täiendava kohustuse, ent selle täitmisega ta toime ei tulnud. Kohus tuvastas, et A. Jõerand viibis 12.03.2016 Tartu arestikambris kainenemisel. Samuti tuvastas kohus, et karistusregistri väljavõttest ja väärteoasja nr 2780,15,010240 materjalidest nähtuvalt rikkus A. Jõerand alkoholikeeldu ka 04.12.2015 kui juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades. 16.02.2016 tehti A. Jõerannale seoses alkoholikeelu kohustuse rikkumisega ka kirjalik hoiatus. 4.2 A. Jõerand on korduvalt rikkunud talle katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Alles pärast viimast kohtuistungit, mis toimus 20.04.2016, pöördus ta 22.04.2016 Akliinikusse alkoholivastase sõltuvusravi läbimiseks. Kohus on korduvalt andnud A. Jõerannale võimalusi näidata, et ta on suuteline ise probleemi lahendama ja loobuma alkoholi tarvitamisest. A. Jõerand on alkoholiprobleemi pigem eitanud ja ka nüüd on ta läinud ravile pigem reaalse vangistuse ohus, mitte aga soovist vabaneda alkoholisõltuvusest. Samuti on A. Jõerand kinnitanud 20.04.2016, et tarvitab Esperal tablette käesoleva aasta algusest ja võtab neid ajast, mil talle määrati alkoholi tarvitamise keeld. Kohtu poolt tehtud päringule vastas kliinik, et A. Jõerand pöördus kliinikusse alles 15.04.2016 ja talle ordineeriti raviks Buronili. Seega ei ole A. Jõerand rääkinud kohtus tõtt. 4.3 Kohus leidis, et A. Jõerannale on antud võimalust jätkata elu vabaduses täites katseaja nõudeid ja kohustusi. A. Jõerand seda teinud ei ole ja oma kergemeelse käitumisega on ta näidanud vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisesse. Seetõttu ei pidanud kohus enam põhjendatuks karistuse täitmisele pööramisest leebemate meetmete kohaldamist. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Jõeranna kaitsja advokaat M. Gaver, taotledes kaevatava lahendi tühistamist ja isiku karistuse täitmisele pööramata jätmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja põhistab oma taotlust järgmiste väidetega. 5.1 Kaitsja on seisukohal, et alkoholi tarvitamine ei ole kummalgi juhul tõendamist leidnud. 12.03.2016 selgitas A. Jõerand istungil, et sai linnas juhuslikult tuttavaks preiliga, kellega käidi õhtusöögil. Ühel hetkel ärkas A. Jõerand arestimajas ja tema raha oli kadunud. A. Jõerand kahtlustas, et tema joogi sisse pandi midagi. Isikut ei ole puhuma pandud. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ega isiku kainenemisele paigutamise protokoll ei tõenda tõsikindlalt isikul alkoholijoobe esinemist. Materjalide hulgast puudub selline info alkoholijoobe kohta, mis oleks kasutatav tõendina. Joobeseisund tuvastati pelgalt väliste tunnuste kaudu. Märkimisväärne on seejuures ka asjaolu, et ehkki süüdimõistetu on kohtuistungil viidanud narkojoobe olemasolu võimalusele, siis kohus ei ole seda varianti üldse kaalunud. 5.2 Kohus on viidanud ka 04.12.2016 rikkumisele. Vastavalt karistusregistrile juhtis A. Jõerand sel päeval mootorsõidukit alkoholipiirmäära ületades. Kohus ei tuvastanud, et A. Jõerand oleks 2 2 tarvitanud alkoholi joomise teel. Katseaja kontrollnõuete rikkumiseks ei ole mitte väärteo toimepanemine, vaid alkoholi tarvitamine. Kohus pidas määruses lubatavaks hambale piirituse ja eetriga niisutatud tampoonide panemise. Ravimi tarvitamist ei saa võrdsustada alkoholi tarvitamisega. Seetõttu ei saa ravimist tekkinud joove olla kontrollnõuete rikkumiseks, kuivõrd isik ei ole tarvitanud alkoholi selle klassikalises mõttes. Kohus ei tohiks faktilisi asjaolusid tuvastada vaid dokumentaalsetest tõenditest. Süüdimõistetu selgitas, et võttis vahetult enne alkomeetrisse puhumist välja hambavalu leevendamiseks kasutatud tampoonid. Kohus on jätnud analüüsimata, kas suus hoitud tampoon võis põhjustada alkomeetri valenäidu. Kuigi väärteokoosseisu eelduseks on alkoholijoobe esinemine, siis on oluline märgata, et selline faktiline asjaolu on vaja käesolevas menetluses eraldi tuvastada – ei piisa üksnes karistusregistri väljavõttest (vt RKKKo 3-1-1-96-11). Alkoholijoobe esinemine ei tähenda alati seda, et isik on varasemalt alkoholi tarvitanud. Kontrollnõuete rikkumise episoodi osas ei ole ühtegi tõendit, et isikul päriselt oleks alkoholijoove. 5.3 Kohus ei ole põhjendanud, miks ta jätab isiku karistuse täitmisele pöörates selle asendamata üldkasuliku tööga. Viimase poolt räägib asjaolu, et A. Jõerand tegeleb alkoholiprobleemiga. Ta on võtnud pikema aja jooksul ravimit Buron, lisaks on ta pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, kus temale on paigaldatud pikatoimeline alkoholisõltuvuse vastane ravim, mille mõju kestab ühe aasta. See näitab tema soovi loobuda alkoholi tarvitamisest. Lisaks on ta andnud nõusoleku osaleda sotsiaalprogrammis ja alluda ravile. Neid meetodeid oleks võinud kaaluda koosmõjus karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus. Kriminaalkolleegium põhistab oma seisukohta järgmiselt.
14. Tartu Maakohus tegi kindlaks, et A. Jõerand on korduvalt rikkunud temale Tartu Maakohtu 08.01.2015 kohtumäärusega määratud täiendavat kohustust – mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi. Maakohus on seejuures viidanud kahele rikkumisele - 12.03.2016, mil A. Jõerand oli Tartu arestikambris kainenemisel ja väärteoasja nr 2780,15,010240 materjalidele, millest nähtuvalt juhtis A. Jõerand mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, mis tuvastati 04.12.
16. Praegusel juhul on A. Jõeranna kaitsja püstitanud määruskaebuses küsimuse A. Jõeranna alkoholitarvitamise keelu rikkumise tõendatuse kohta. Nimelt leiab kaitsja, et arvestama peaks A. Jõeranna selgitusi, et talle pandi midagi joogi sisse (12.03.2016 episood) ja seda, et A. Jõeranda puhuma ei pandud, mistõttu ei saa olla isiku kainenemisele paigutamise protokoll dokumendiks, mille alusel tuvastada alkoholijoove. Samuti on A. Jõerand selgitanud, et pani arsti soovitusel valu ja põletiku leevendamiseks hamba peale piirituse ja eetriga niisutatud tampoone. Kohus on jätnud arvestamata isiku ütlused ning välja selgitamata kas suus hoitud tampoon võis põhjustada valenäidu. Alkoholijoove ei tähenda alati seda, et isik on varasemalt alkoholi tarvitanud.
17. Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et maakohus on A. Jõeranna poolt toime pandud alkoholikeelu rikkumised õigesti tuvastatuks lugenud. Kohus on arvestanud ka A. Jõeranna enda ütlusi, ent lugenud need ebausaldusväärseteks. Asjaolu, et A. Jõeranda 12.03.2016 puhuma ei pandud ja kohus tuvastas tema joobe üksnes joobeseisundis isiku kainenemise paigutamise protokolliga, ei oma joobe tuvastamise osas tähtsust. Alkoholi tarvitamise tasemeid arvestatakse üksnes liiklussüütegude asjades, kus politsei vastavalt KorS § 38 kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Teiste süütegude korral on joobeseisund tuvastatav KorS sätestatud korras, tõendamise üldiseid reegleid järgides või KrMS § 88 alusel toimetatud isiku läbivaatuse käigus koostatud protokolliga. Seega ei ole välistatud, et joobe esinemine tuvastaks isikul väliste tunnuste 3 3 abil. Riigikohtu praktikas on leitud, et ehkki läbivaatuse käigus on menetlejal õigus võtta isikult proove ja ekspertiisimaterjali, ei ole menetlejal joobe tuvastamisel otsest kohustust selliste proovide ja ekspertiisimaterjali võtmiseks ega kohustust määrata joobe tuvastamiseks ekspertiis (RKKK 3-11-17-07, p 7). Ka ei ole vaja tuvastada joobeastet ega joobe suurust (TrtRngK 4-13-5255). Praegusel juhul on A. Jõeranna osas koostatud joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, mille kohaselt on tal tuvastatud alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused – alkoholilõhn suust, väga häiritud koordinatsioon, silmade punetus, suured silma pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, omamehelik ja ründav käitumine. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt ei ole isik võimeline järgima indikaatorvahendi kasutamise protseduuri. Kontrolli tulemuseks on alkoholijoove (tlk 78-79). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda menetlejate otsuses A. Jõerannal esinenud alkoholijoobe tunnuste osas. Ringkonnakohus leiab, et 04.12.2015 episoodis on kohus samuti õigesti tuvastatuks lugenud A. Jõerannal alkoholijoobe olemasolu. Ehkki kaitsja on kohtule ette heitnud A. Jõeranna selgituste arvestamata jätmise ning selle, et kohus jättis analüüsimata, kas suus hoitud tampoon võis põhjustada valenäitu, tuleb märkida, et väärteoasjas tehtud otsus on jõustunud. Mingeid vastuväiteid A. Jõerand sellele esitanud ei ole. Kui ta oleks leidnud, et valenäidu võis põhjustada suus hoitud eetri või piirituse tampoon, olnuks tal õigus KorS § 38 lg 2 p 4 alusel nõuda alkoholijoobe tuvastamist vereproovi uuringutega. Sellist võimalust on A. Jõerannale ka selgitatud (tlk 47). Ringkonnakohtu hinnangul puudus maakohtul seega alus hakata seadma kahtluse alla kohtuvälise menetleja poolt tõendusliku alkomeetriga A. Jõerannal tuvastatud mõõtmistulemust. Märkimist väärib aga seegi, et A. Jõerand on menetlejale avaldanud, et haiguse tõttu „võttis ema valmistatud rohtu, mis sisaldas ka natuke alkoholi“ (tlk 95). Sellest nähtub, et A. Jõerand oli teadlik, et tarvitas alkoholi sisaldavat rohtu. Riigikohus on alkoholikeelu kohustuse rikkumise osas lugenud tuvastatuks rikkumise ka olukorras, kus isik ise on alkoholi tarvitamist tunnistanud (vt 3-1-1-82-12 p 12). Eeltoodut arvestades on maakohus igati mõistetavalt lugenud alkoholikeelu rikkumise A. Jõeranna poolt tuvastatuks.
18. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 74 lg 4 loetleb kolm alternatiivset võimalust, kuidas kohus saab reageerida süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või kohustuste täitmata jätmisele. Nendeks on täiendavate kohustuste määramine vastavalt § 75 lg-s 2 sätestatule, katseaja pikendamine kuni ühe aasta võrra või karistuse täitmisele pööramine. Karistuse asendamist üldkasuliku tööga KarS § 74 lg 4 ette ei näe. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on põhjendatult A. Jõeranna poolt käitumiskontrolli tingimuste rikkumise õigusliku tagajärjena võimalike meetmete hulgast kohaldanud just karistuse täitmisele pööramist. Põhjendatuks ei pea ringkonnakohus ka täiendavate kohustuste panemist. Maakohus on märkinud, et A. Jõerannal on probleeme alkoholi tarvitamisega olnud alates
19. a. Vaatamata talle korduvalt antud võimalustele on A. Jõerand pigem eitanud alkoholiprobleemi ja on ka nüüd läinud ravile pigem reaalse vangistuse ohus, mitte aga vabatahtlikust soovist paraneda. Ringkonnakohus soostub maakohtu põhjendustega. Apellatsioonikohus leiab, et A. Jõeranna rikkumised on rasked, talle on juba antud võimalust tegeleda probleemkäitumisega, ent ta jättis kontrollkohustuse täitmata mõjuva põhjuseta.
20. Käesoleva määruse eelmistes punktides märgitut silmas pidades nõustub apellatsioonikohus maakohtuga, et A. Jõerannale mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Aarne Sarjas 5 5