KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 25.02.2016, Tartu Haldusasja number 3-14-5

) mõttes, mis annaks aluse maa ostueesõigusega erastamiseks. Korralduses märgitakse, et E.R. ei olnud esitanud ostueesõigusega erastamise avaldust

1. a
2. jaanuariks, vaid esitas selle 18.09.
3. Kuna E.R. i poolt kinkelepinguga omandatud hoonest on järele jäänud vaid hoone vundamendi jäänused (rusu), ei saa kohalik omavalitsus määrata tähtpäeva hoone kordategemiseks, sest hoonet ei ole võimalik korda teha. Sellisel juhul oleks tegemist uue hoone ehitamisega. Korralduses märgitakse, et vundamenti (rusu) korda tegemata ei ole ilmselt võimalik sellele hoonet peale ehitada, mistõttu ei ole selle juurde võimalik ka maad ostueesõigusega erastada. E.R. ile on 16.06.2009 väljastatud ehitusluba üksikelamu püstitamiseks aadressil XXXXXXX . 07.07.2009 esitas E.R. teatise vundamendi likvideerimise kohta ning 23.09.2009 teatise üksikelamu ehitamisega alustamise kohta. E.R. on enda omandis oleva vundamendi (rusu) lammutamisega kasutanud oma omaniku õigusi. E.R. i 15.04.
4. a vastusest Narva Linnavalitsusele tuleneb, et ta ei soovi taastada ehitist vanas mahus, vaid soovib ehitada uue üksikelamu.
5. E.R. esitas 28.11.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus tühistada Narva Linnavalitsuse 22.10.
6. a korralduse nr 1206-k täies ulatuses. Kaebaja leidis, et korraldus on õigusvastane, kuna põhineb sisuliselt asjaoludel, millel rajanes ka Narva Linnavalitsuse 17.11.
7. a korraldus, mis kohtumenetluses tühistati (jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 25.09.
8. a otsusega asjas nr 3-10-3357). 22.10.
9. a korralduses on uuteks asjaoludeks vaid Maa-ameti 25.09.
10. a selgitus, Ida-Viru Maavanema 04.03.
11. a vastus Narva linna järelepärimisele ja kaebaja vastus Narva Linnavalitsuse järelepärimisele. Kaebaja leidis, et samadel asjaoludel rajanev samasugune otsus on katse ümber vaadata kohtuotsusega tuvastatud fakte ja kohtu poolt faktidele antud õiguslikku hinnangut. Narva Linnavalitsus jõudis kaebaja vastusest linna järelepärimisele arusaamatu ja põhjendamatu järelduseni, et kaebaja ei soovi krundile ehitada. Kaebaja arvates ei saa 27.06.
12. a akt, mille kohaselt on hoonest alles vaid 10%, olla aluseks keelduva korralduse tegemisele. Kaebaja leiab, et ka ehitis, millest on säilinud üksnes vundament, võib olla käsitatav lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisena. Erastamisavaldus esitati
13. a ning see lahendati
14. a. Kui haldusmenetluse kestel muutuvad faktilised asjaolud haldusorgani viivituse tõttu isiku kahjuks, ei ole õige jätta sellest tulenevaid negatiivseid tagajärgi isiku kanda. Elumaja ehitamise takistus on tulenenud linna poolsest erastamisprotsessi venitamisest enam kui 11 aasta jooksul.
15. Tartu Halduskohus jättis 12.03.
16. a otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei käsitle

§ 6lg 3¹ ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisi.

Need tuleb omanikul kohaliku omavalitsuse poolt määratud 2 tähtpäevaks kõrvaldada või korda teha ning maa erastamise õigus saab tekkida alles pärast ehitise korrastamist. Halduskohtu hinnangul saab tähtaja määrata üksnes niisuguse ehitise korrastamiseks, mida on võimalik ka tegelikult korda teha ja kasutada. Halduskohus märkis, et kaebaja on ka ise tunnistanud, et maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajaks oli elamust säilinud ainult vundament. Halduskohtu hinnangul saab niisuguses ulatuses hävinenud hoone puhul tulla kõne alla vaid selle taastamine uue samasuguse hoone ehitamise teel. Kuna see poleks kooskõlas maareformi seaduse mõttega, polnud vastustajal alust määrata kaebajale tähtaega hoone korrastamiseks. Halduskohtu arvates annab kaebaja 15.04.

1. a vastus vastustaja järelepärimisele selge aluse järelduseks, et kaebaja ei kavatse elamut endisel kujul taastada, vaid soovib püstitada 16.06.
2. a väljastatud ehitusloa alusel uue kahekorruselise üksikelamu. Halduskohus asus seisukohale, et kuna korralduse vastuvõtmise ajaks polnud säilinud ka erastamisavalduse esitamise ajal sellel asunud 90%-lise kuluvusega vundamenti, ei olnud enam mingit põhjust nõuda lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitise kõrvaldamist ega määrata selleks tähtaega. Halduskohtu hinnangul ei ole õige kaebaja seisukoht, et erastamisest keeldumine on õigusvastane seetõttu, et tal on kehtiv ehitusluba. Ehitusseaduse § 23 lg 1¹ alates 01.05.2009 kehtinud redaktsioonis võimaldas ehitusloa taotluse ehitada üksnes maaüksuse omanikul. Kaebaja ei ole Narvas XXXXXXX asuva maaüksuse omanik.

§ 6

lg 3 näeb ette, et maa ostueesõigusega erastamist võimaldav ehitusluba peab olema välja antud seaduslikus korras. Seda, et 16.06.2009 antud ehitusluba ei ole käesoleval juhul maa erastamise aluseks, on leitud ka kaebaja poolt viidatud Tartu Ringkonnakohtu 25.09.

1. a kohtuotsuse asjas 3-103357 p-s
2. Selle kohtuotsusega tühistati varasem sarnane korraldus seetõttu, et vastustaja ei olnud välja selgitanud, millises mahus ja ulatuses oli ehitis erastamisavalduse esitamise hetkel säilinud ega andnud võimalust selle taastamiseks. Käesolevas asjas vaidlustatud otsusele eelnevas menetluses on need puudused kõrvaldatud. Kuna vastustaja on kindlaks teinud, et säilinud on ainult 90%-lise kuluvusega vundament ning kaebaja soovib ehitada uue elamu talle alles
3. a väljastatud ehitusloa alusel, oli tegemist just niisuguse olukorraga, mida seadusandja

§ 6

lg 3¹ kehtestades silmas pidas ning olemas kõik selleks, et teha uus keelduv otsus. Halduskohtu hinnangul vastab vaidlustatud haldusakt haldusmenetluse seaduses sätestatud korrale ning puudub alus selle tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Kaebaja esitas 13.04.2015 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 12.03.
2. a otsus täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus ei ole piisavalt analüüsinud kaebaja esitatud tõendeid ja argumente, mistõttu on teinud ebaõige otsuse. Kaebaja leiab, et vastustajal puudus õiguspärane alus ostueesõigusega erastamise toimingute tegemiseks. Halduskohtu järeldus, et niisuguses ulatuses hävinenud hoone korda tegemine pole võimalik, on väär. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vastustajal ei olnud võimalik määrata kaebajale tähtaega XXXXXXX asunud hoonete ja rajatiste korrastamiseks. Kaebaja leiab, et halduskohus ei ole arvestanud Tartu Ringkonnakohtu 25.09.
3. a otsuse asjas nr 310-3357 seisukohaga, et ka vundamendi puhul tuleb määrata tähtaeg selle kordategemiseks. Käesolevaks ajaks on algne vundament
4. a antud ehitusloa realiseerimise käigus lammutatud. Kuna haldusmenetluse kestel muutusid faktilised asjaolud haldusorgani viivituse tõttu kaebaja kahjuks, ei ole õige jätta sellest tulenevaid negatiivseid tagajärgi kaebaja kanda. 3 Ehitusloa realiseerimine ei ole tekkinud olukorras võimalik, sest ei ole võimalik saada krundi omaniku nõusolekut, sest omanik on seniajani määratlemata. Seega ei ole võimalik kaebaja seisukohta tõlgendada nii, et tal puudub soov krundile maja ehitada, vaid seda tuleb tõlgendada nii, et linna poolne erastamise protsessi venitamine rohkem kui 11 aasta jooksul loob takistusi elumaja ehitamiseks. Kaebaja leiab, et vastustaja peab andma kõigepealt kaebajale vähemalt üheaastase tähtaja selle ehitise kordategemiseks, mitte aga keelduma erastamisest.
5. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.03.
6. a otsus muutmata. Vastustaja on seisukohal, et halduskohtu otsus on õige ja piisavalt põhjendatud ning apellatsioonkaebus on seetõttu alusetu. Vastustaja märgib vastuses apellatsioonkaebusele, et internetis olevad XXXXXXX müügikuulutused kinnitavad veelkord seda, et kaebaja ei soovi taastada ehitist samas ulatuses ja mahus, mis oli erastamisavalduse esitamise hetkel, vaid soovib maaüksust erastada ja müüa. Vastustaja esitas vastuse lisana internetiväljavõtted XXXXXXX , Narva maatüki müügikuulutuste kohta. Vastustaja märgib, et talle jääb selgusetuks, miks püütakse müüa reformimata riigi maad, mis on riigi omandis. Vastustaja arvates on antud juhul tegemist olukorraga, kus soovitakse saada omandisse maad soodustingimustel (maa ostueesõigusega erastamise kaudu) ilma ehitise taastamiseta. Kaebaja seisukohtadest on näha, et kaebaja soovib ehitada uue üksikelamu vastavalt linna poolt antud ehitusloale, mitte taastada ehitist samas ulatuses ja mahus, mis oli erastamisavalduse esitamise hetkel. Kui kaebajal oleks olnud kavas kasutada lagunenud vundamenti (rusu) eramu taastamiseks või muul viisil, oleks ta pidanud vundamendi (rusu) omanikuna rakendama vundamendi säilitamiseks meetmeid, nt konserveerima selle. Kaebaja käitus vastupidiselt ja lammutas vundamendi. Kaebajale väljastatud ehitusloal oli toodud viide ehitusseaduse § 12 lg-le 2, mille kohaselt ei anna ehitusluba õigust ehitada maaüksuse omaniku loata.

§ 6

lg-s 3¹ sätestatu annab kohaliku omavalitsuse üksusele diskretsiooniruumi, mis tähendab seda, et kohaliku omavalitsuse üksus peab hindama olukorda ja otsustama, kas nõuda ehitise omanikult määratud tähtpäevaks ehitise korrastamist või selle kõrvaldamist või mitte. Tähtpäev tuleb määrata vaid siis, kui ehitise kordategemine on reaalselt võimalik. Kuna käesoleval juhul ei ole hoonet võimalik korda teha, sest sellisel juhul oleks tegemist uue hoone ehitamisega, ei saa kohaliku omavalitsuse üksus määrata hoone kordategemiseks ka tähtpäeva. Vastustaja on ühtlasi seisukohal, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega ületades. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli 13.04.2015, kuid apellatsioonkaebus on kaebaja lepingulise esindaja poolt allkirjastatud 14.04.

1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus vastab kõigepealt vastustaja väitele, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega ületades. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kaebaja esindaja esitas 13.04.2015 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse e-posti teel. Apellatsioonkaebus oli allkirjastamata. 14.04.2015 saatis kaebaja esindaja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse digitaalselt allkirjastatuna. Kuna 13.04.2015 oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev ning kaebaja esindaja kõrvaldas 14.04.2015 digitaalselt allkirjastatuna apellatsioonkaebust esitades ise eelmisel päeval, s. o iseenesest tähtaegselt esitatud apellatsioonkaebuse puudused, muutmata samas midagi apellatsioonkaebuse sisus, siis on kaebaja apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt. 4
3. Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus ei ole otsuse tegemisel piisavalt analüüsinud kaebaja esitatud tõendeid ja argumente, mistõttu on halduskohtu otsus tehtud HKMS § 157 lg 1 rikkumisega. Kaebaja on seisukohal, et vastustajal puudus õiguspärane alus keelduda maa ostueesõigusega erastamise toimingute tegemisest ja jätta kaebaja avaldus rahuldamata.
5. Narva Linnavalitsus keeldus 22.10.
6. a korraldusega nr 1206-k maaüksuse asukohaga XXXXXXX maa ostueesõigusega erastamise toimingute tegemisest ning jättis kaebaja poolt 18.09.2003 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse rahuldamata.

§ 22lg 1 kohaselt saavad maad ostueesõigusega erastada muuhulgas ehitise omanikud.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on 17.07.2003 notariaalselt sõlmitud kinkelepingu kohaselt Narva linnas XXXXXXX asuva eramu vundamendi (rusu) omanik.

§ 6

lg 3 esimese lause kohaselt on hoone või rajatis maareformi seaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba.

§ 6lg 3² neljanda lause kohaselt käsitatakse ehitisena ka enne 2003.

a

1. jaanuari elamu püstitamiseks seaduslikus korras välja antud ehitusluba. Vaidlust ei ole selles, et 16.06.2009 kaebajale väljastatud ehitusluba üksikelamu püstitamiseks aadressil XXXXXXX ei anna kaebajale käesoleval juhul alust maa ostueesõigusega erastamiseks, kuna on väljastatud pärast
2. a
3. jaanuari. Seda on Tartu Ringkonnakohus leidnud ka jõustunud kohtuotsuses asjas nr 3-10-
5. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vaidluse all küsimus, kas kohalikul omavalitsusel oli kohustus anda kaebajale tähtaeg ehitise kordategemiseks.

§ 6

lg 3¹ teise kuni neljanda lause kohaselt ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitis. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Vaidlustatud korraldusega otsustati kaebajale

§ 6

lg-s 3¹ sätestatud tähtaega ehitise kordategemiseks mitte anda, sest hoonest on järele jäänud vaid vundamendi jäänused (rusu) ning kohalik omavalitsus leidis, et sellise hoone korda tegemise korral oleks tegemist juba uue hoone ehitamisega, mis ei anna alust maa ostueesõigusega erastamiseks. Halduskohus nõustus vastustajaga, et niisuguses ulatuses hävinenud hoone korda tegemine ei ole võimalik ning seega ei pidanud vastustaja kaebajale ehitise kordategemiseks tähtaega andma. Kaebaja halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Kaebaja leiab, et kohus jättis analüüsimata kaebaja viidatud Tartu Ringkonnakohtu 25.09.

1. a otsuse asjas nr 3-10-3357, milles leiti, et kui maad soovitakse erastada lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitise juurde, siis ei tohi kohalik omavalitsus selle ehitise juurde maa erastamisest koheselt keelduda, vaid peab andma isikule kõigepealt vähemalt üheaastase tähtaja selle ehitise kordategemiseks. 5
2. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb otsus lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitiste kordategemiseks tähtaja andmise osas langetada kohalikul omavalitsusel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii ehitiste seisundit kui ka nende lagunemise ja kasutusest väljalangemise aega ja asjaolusid (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.
3. a otsus asjas nr 3-3-1-82-07, p 18). Seega on kohalikul omavalitsusel ehitise kordategemiseks tähtaja andmise osas kaalutlusõigus. Vaidlusaluse korralduse kohaselt on kohalik omavalitsus teinud nüüd täiendavalt kindlaks, et 18.09.2003 maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal oli XXXXXXX maatükil 90% kuluvusega vundament. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Vastustaja poolt ringkonnakohtu kohtuistungil antud selgituste kohaselt, millele kaebaja esindaja samuti vastu ei vaielnud, tähendab see, et vundamendist oli juba maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajaks alles vaid 10%. Eeltoodut kinnitavad ka toimikus olevad 27.06.
4. a inventariseerimisakt ja samasisuliste märgetega majavalduse plaan (kd I, tl 63 ja 132) ning hilisem,
5. a geodeetiline plaan (kd I, tl 44), millelt samuti nähtub, et XXXXXXX elamust oli tegelikkuses alles üksnes väike osa lagunenud vundamenti. Samuti nähtub vaidlusalusest korraldusest ja ka asja materjalidest (kd I, tl 158), et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet tegi 05.02.2013, s. o enne vaidlusaluse korralduse andmist, kaebajale kirjaliku järelpärimise, märkides seal, et XXXXXXX üksikelamu endine maht on kirja lisa alusel 55,6 m2 ja eluruumide pind 65,1 m2 ning küsis kaebajalt teavet, kas ta kavatseb üksikelamu taastada eelpoolmärgitud mahus ja ulatuses siis, kui kaebajale määratakse ehitise taastamiseks tähtaeg ning milline võiks sel juhul olla kaebajale sobiv ehitise taastamise tähtaeg. Kaebaja 15.04.
6. a vastuses (kd I, tl 159) märgitakse sisuliselt, et üksikelamut varasemas mahus taastada ei soovita, vaid soovitakse ehitada siiski uus eramu ehitusprojekti alusel ja selles märgitud mahus (174,4 m2). Seega on kohalik omavalitsus käesoleval juhul kasutanud talle

§ 6

lg-st 3¹ tulenevat kaalutlusõigust ning tulenevalt ehitise seisundist ja kaebaja enda seisukohast jõudnud järeldusele, et ehitise kordategemiseks ei saa käesoleval juhul tähtaega anda, sest sellisel juhul oleks tegemist uue hoone ehitamisega. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kui hoone vundamendist oli maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise hetkeks säilinud vaid 10%, siis niisuguses ulatuses hävinud ehitise kordategemise korral on tegemist uue hoone ehitamisega, mille juurde maa ostueesõigusega erastamine ei ole kooskõlas maareformi seaduse mõttega. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et vastustaja ei pidanud sellises olukorras määrama kaebajale tähtaega hoone korrastamiseks.

1. Ringkonnakohus leiab, et selline seisukoht ei ole vastuolus ka kaebaja poolt viidatud varasema Tartu Ringkonnakohtu 25.09.
2. a otsuses asjas nr 3-10-3357 märgitud seisukohaga, milles leiti, et vastustaja haldusakt, millega keelduti E.R. ile Narvas XXXXXXX asuva maa ostueesõigusega erastamise toimingute tegemisest, on õigusvastane, kuna E.R. ile ei antud võimalust ehitise kordategemiseks. Ringkonnakohus juhindus asjas nr 3-10-3357 asjaolust, et kaebajale kuuluvast ehitisest oli erastamisavalduse esitamise ajal vundament säilinud ning leidis seetõttu, et ka ehitis, millest on säilinud üksnes vundament, võib olla käsitatav lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitisena, mille suhtes tuleb kohaldada

§ 6lg-st 3¹ tulenevat nõuet määrata selle kordategemise tähtaeg.

Tartu Ringkonnakohus märkis 25.09.2012. a otsuses, et erastamisavalduse lahendamiseks võib olla vajalik tuvastada, millises mahus ja millises ulatuses oli erastamisavalduse esitamise hetkel ehitise vundament säilinud. Vastustaja on kaebaja 18.09.2003 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse uuel lahendamisel ringkonnakohtu poolt viidatud asjaolu kindlaks teinud ning tuvastanud, et vundament oli 90% kuluvusega, s. o vundamendist oli säilinud vaid 10 %. Kuna tegemist oli 6 uue asjaoluga, mis ei olnud haldusorganile eelmise haldusakti andmise ajal teada, ning seda kinnitas vastustaja esindaja ka ringkonnakohtu istungil, siis tuli haldusorganil kaebaja erastamisavalduse uuel lahendamisel selle asjaoluga arvestada. Ringkonnakohus leiab, et vundamenti, millest oli maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajaks säilinud vaid 10%, ei saa pidada lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitiseks

§ 6

lg 3¹ mõttes, mille korda tegemiseks oleks kohalik omavalitsus pidanud andma tähtaja. 15.

§ 6

lg 3¹ teise lause kohaselt ei käsitata lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisi ehitistena maareformi seaduse mõttes ning seega ei ole nende juurde võimalik ka maad ostueesõigusega erastada. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud haldusaktiga õigesti jätnud kaebaja maa ostueesõigusega erastamise avalduse rahuldamata ning halduskohus on õigesti jätnud kaebuse rahuldamata.

1. Apellatsioonkaebuses on samuti esitatud väide, et arvestades kaebaja erastamisavalduse lahendamiseks kulunud aega ning seda, et vundament on
2. a ehitusloa realiseerimise käigus lammutatud, ei ole õige haldusmenetluse kestel haldusorgani viivituse tõttu muutunud faktilistest asjaoludest tulenevate negatiivsete tagajärgede panemine kaebaja kanda. Ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu. Vastustaja on vaidlusaluses korralduses lähtunud faktilistest asjaoludest, mis esinesid erastamisavalduse esitamise hetkel. Seega ei ole vastustaja haldusmenetluse kestel faktiliste asjaolude muutumisest tulenevaid väidetavaid kaebaja jaoks negatiivseid tagajärgi kaebaja kanda jätnud. Samuti ei ole seetõttu õige apellatsioonkaebuses esitatud väide, et vastustajapoolne erastamisprotsessi venitamine rohkem kui 11 aasta jooksul loob kaebajale takistusi elumaja ehitamiseks. Kaebaja ei ole kohalikult omavalitsuselt taotlenud ehitusluba selle ehitise, millest säilinud vundamendi juurde ta soovis maad erastada, korda tegemiseks, vaid uue üksikelamu ehitamiseks. Sellele viitavad otseselt ka kaebaja poolt
3. a vana hoone vundamendi jäänuste täielik lammutamine ning vastustajale 15.04.2013 esitatud seisukoht (kd I, tl 159), milles märgitakse, et ehitada soovitakse siiski uue eramu ehitusprojekti alusel ja selles märgitud mahus. Senisest ehitisest oluliselt erinevas mahus uue hoone ehitamist ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada ehitise kordategemiseks

§ 6lg 3¹ mõttes, mis annaks aluse ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamiseks.

Küsimus sellest, kas kaebajale

1. a ehitusloa väljastamine maaüksusele XXXXXXX uue üksikelamu ehitamiseks, vaatamata sellele, et kaebaja ei olnud selle kinnistu omanik, oli õiguspärane või mitte, väljub käesoleva vaidluse piiridest.
2. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning kaebuse rahuldamiseks alus puudub.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Tiina Pappel Einar Vene Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7 8