Obsah (16)

§ 317§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 407§ 444§ 438§ 468§ 173§ 163§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-102232 Tsiviilasi TCM

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

1. Edastada otsus hageja esindajale ning kostja rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile ja teadaolevale e-posti aadressile. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1
2. Menetluskuludest jätta 90,25% ulatuses kostja Aado Onno kanda ja 9,75% ulatuses hageja TCM Estonia OÜ kanda.
3. Välja mõista kostjalt Aado Onno hageja TCM Estonia OÜ kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 523,45 (viissada kakskümmend kolm eurot 45 senti) eurot.
4. Menetluskuludelt tuleb kostjal Aado Onno tasuda hagejale TCM Estonia OÜ menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
5. jaanuari ja
6. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

1. Menetluse käik 03.02.
2. a esitas TCM Estonia OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5835,03 euro saamiseks. Kohus tegi 11.02.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 2 31.05.
4. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks kohtule.
5. Hageja nõue Hageja TCM Estonia OÜ esitas kohtule 13.06.
6. a hagiavalduse kostja Aado Onno vastu võlgnevuse summas 4224,29 eurot ja 10.06.
7. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 700,81 eurot, väljamõistmise nõudes. Nõude aluseks on TCM Estonia OÜ ja Aado Onno vahel 01.10.
8. a sõlmitud kokkulepe Aado Onno võlgnevuse tasumiseks TCM Estonia OÜ ees. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o riigilõiv summas 400 eurot ja õigusabikulud summas 270 eurot. Hageja palub menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmisele kohustada kostjat tasuma hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9. Kostja vastuväited Kohus kohustas 16.06.
10. a hagi menetlusse võtmise määrusega kostjat Aado Onno't esitama kohtule kirjalik seisukoht hagiavaldusele 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest /tlk 47-50/. Kohus toimetas hagi menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

§ 317

lg 12 ja lg 3 alusel, kuna kostjale ei õnnestunud eelnevalt läbi viidud maksekäsu kiirmenetluses menetlusdokumente kätte toimetad kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile ning kohtule ei ole teada muid kostja eluvõi viibimiskoha andmeid. Menetlusdokumendid loeti kostjale

§ 317

lg 5 alusel kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (17.06.2016, tlk 52) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 47-50/. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 18.07.2016. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

1. Kohtuotsuse põhjendused 4.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega. 4.2.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 4.3. Kohus leiab, et võlausaldaja TCM Estonia OÜ on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud kokkuleppe ja kokkuleppes märgitud laenlepingud Omaraha OÜ-ga oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt

§ 438

lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. 3 Poolte vahel sõlmitud kokkulepe on digitaalselt allkirjastatud (13.10.

1. a) ning poolte asukohtadest on märgitud hagejal Tallinn ja kostjal * maakond, mistõttu eeldatavalt ei ole võlgnevuse tasumise kokkuleppes sisalduvaid tingimusi kostjaga eraldi läbi räägitud ning kostja polnud seepärast võimeline mõjutama tingimuste sisu. Riigikohus on 10.05.2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Hagiavaldusest ja võlgnevuse tasumise kokkuleppest nähtuvalt oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,07% tasumata võlasummalt kalendripäevas /tlk 34, 36/. Hageja on arvestanud viivist põhiosa summalt 4224,29 eurot viivist 17.10.2015-10.06.2016 (237 päeva) summas 700,81 eurot /tlk 34/. Hageja on hagiavalduses väitnud, et vähendab viivise nõuet 700,81 eurole. Seega sisuliselt ei ole hageja viivise nõuet vähendanud. Viivisemäär 0,07% päevas ehk 25,55% aastas on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,05% aastas. Eeltoodust tuleneval leiab kohus, et sellises suuruses (0,07% päevas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt võla tasumise kokkuleppes sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokkuleppejärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
4. jaanuari ja
5. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud viivist põhiosa summalt 4224,29 eurot perioodi eest 17.10.2015-10.06.2016 (237 päeva) summas 220,39 eurot (viivise määr 8,05% aastas). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse summas 4224,29 eurot ja viivist summas 220,39 eurot. Kohus jätab hageja viivise nõude summas 480,42 eurot rahuldamata.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. 4

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulud on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 192 eurot, hagimenetluses tasutud täiendav riigilõiv summas 208 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 280 eurot, kokku summas 670 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on märkinud, et esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks 1 töötund hagiavalduse ettevalmistamiseks (sh tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) ½ töötundi, kokku 3 töötundi. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 270 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades, et tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga (nõude aluseks on vaid üks dokument) ning arvestades asja mahtu (asjas on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse), peab kohus põhjendatuks hageja esindaja tasu kahe töötunni ulatuses, s.o summas 180 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud riigilõiv summas 400 eurot ja õigusabikulu summas 180 eurot, kokku 580 eurot.

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (4925,10 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 4444,68 eurot) 90,25% ulatuses kostja ja 9,75% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 523,45 eurot (580 eurot * 90,25%) Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5