1-16-2360/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2360 Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Renato Miksoni süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi lühimenetluse korras Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. aprilli 2016 otsus Süüdistatav Renato Miksoni kaitsja vadv Roman Levin, apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatav Renato Miksoni kaitsja vadv Roman Levini apellatsioon Tartu Maakohtu
4. aprilli 2016 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-16-2360 läbi vaatamata.
5. Maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Roman Levin kasuks 60 eurot vandeadvokaat Roman Levini poolt süüdistatavale Renato Miksonile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Renato Miksonilt välja mõista riigituludesse 60 eurot riigi õigusabi eest.
7. Renato Miksonilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Tasumisel märkida viitenumber 99916700030349 ja selgitus: „Renato Mikson, 1-16-2360, menetluskulud“.
8. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus
9. Tartu Maakohtu 25.04.2016 otsusega tunnistati Renato Mikson süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. 1.
10. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati teda vangistusega 3 aastat. Sellest arvestati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust alates 18.01.
11. Apellatsioon
12. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas 09.06.2016 apellatsiooni R. Miksoni kaitsja vadv R. Levin, kes palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega kohaldada R. Miksoni suhtes kergemat karistust. Kaitsja leiab, et karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kaitsja arvates ei ole põhjendatud R. Miksonile mõista sanktsiooni ülemmäära lähedast karistust. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, nagu puuduksid R. Miksoni karistust kergendavad asjaolud. Kaitsja palub arvestada, et R. Mikson on kriminaalmenetlusele igati kaasa aidanud, ta ei ole eitanud kuritegude toimepanemist ning on andnud selles osas põhjalikke ütlusi. Seda tuleb hinnata kui KarS § 57 lg 1 p 3 nimetatud karistust kergendavat asjaolu, kuid maakohus seda ei arvestanud. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole R. Miksoni poolt kohtus avaldatud kahetsus siiras, vaid taotleb karistuse leevendamist isekatel põhjustel. Kaitsja leiab, et R. Mikson ei ole kohtueelsel uurimisel ega maakohtus mingil viisil väljendanud üleolevat suhtumist oma tegevuse tagajärgedesse. Seonduvalt kohtuotsuses viidatud R. Miksoni väidetava vägivallaga kaupluse müüja suhtes kaitsja märgib, et vigastuste tekitamises müüjale R. Miksonile süüdistust esitatud ei ole. Müüja vasaku käe küüned said vigastada tulenevalt sellest, et ta hoidis kinni R. Miksoni jopest kui R. Mikson püüdis ära joosta. Puuduvad tõendid selle kohta, et R. Miksonil oleks olnud mingilgi kujul tahtlus müüjale kehavigastusi tekitada. Müüja küüntele vigastuste tekkimist ei saa pidada asjaoluks, mis viitaks R. Miksoni eriti ülbele ja lugupidamatule käitumisele, nagu seda leidis maakohus. Kõigest eeltoodust kaitsja järeldab, et R. Miksoni süü ei ole sedavõrd suur, et mõista talle karistust sanktsiooni maksimaalsele lähedases määras. Kaitsja arvates ei esine selliseid asjaolusid, mis annaks alust R. Miksonile karistust mõista üle sanktsiooni keskmise määra. Kaitsja peab vajalikuks märkida, et prokurör taotles karistuseks 3 aastat vangistust ja lühimenetlust kohaldades seega 2 aastat vangistust, kuid maakohus ei põhjendanud, miks ta mõistis sellest tunduvalt raskema karistuse. Ringkonnakohtu seisukoht
13. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, 2 2 et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
14. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
15. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on R. Miksonile karistust mõistes igakülgselt motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra (otsuse lk 10-11). KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel, et R. Miksonil on 3 kehtivat kriminaalkaristust KarS §-de 200 lg 2, 121 ja 199 lg 2 järgi, kusjuures raskeim nende eest mõistetud karistus oli 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuna ta ei ole eelmistest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja on kuritegude toimepanemist jätkanud, siis seetõttu maakohus leidis, et käesoleva otsusega tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus. Tema karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Maakohus leidis, et R. Miksoni poolt kohtuistungil avaldatud kahetsus ei ole siiras ja ka kohtueelses menetluses ei ole ta kordagi väljendanud kahetsust toimepandud süütegude eest. Arvestades tema käitumist ning suhtumist õiguskorda on maakohus veendunud, et isikut ei huvita tema käitumise tagajärjed. Teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, kuid ta on järjepidevalt jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist. Seetõttu ei ole ta kahetsus siiras, ta suhtub üleolevalt oma tegevuse tagajärgedesse – kahju põhjustamisse. Eeltoodu alusel maakohus ei arvestanud tema poolt väljendatud kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Maakohus leidis, et R. Miksoni süü käesolevas asjas on suur. Ta pani toime 3 vargust, neist ühe sissetungimisega ja kaks avalikku vargust. Tema käitumine oli süstemaatiline. Ta peeti kahtlustatavana kinni 12.01.2016 ja järgmisel päeval vabastati ning juba ülejärgmisel päeval pani ta toime avaliku varguse, kus kauplusest kuldkette varastades rabeles ta müüja haardest vägivallaga välja, tekitades müüja käele vigastusi. See viitab R. Miksoni eriti ülbele ja lugupidamatule suhtumisele. Kuna ta pani vargused toime kolme koosseisulise raskendava asjaoluga, kõik 3 episoodi on toime pandud lühikese aja jooksul peale eelmise vangistuse kandmiselt 10.11.2015 vabanemist ning arvestades seda, et eelmine vangistus oli samuti mõistetud varguse eest, siis maakohus leidis, et tema süü on ülisuur ning ta väärib sanktsiooni maksimaalset karistust. Kuna ta aga on andnud vabatahtlikult ütlusi toimepandud kuritegude kohta, siis seda arvestati karistuse mõistmisel ning ei kohaldatud sanktsiooni maksimumi. Kuna kõik vargused on toime pandud kavatsetult, siis peeti võimalikuks sanktsiooni ülemmäärast ainult 6 kuud allapoole tulla. 3 3 Kõige eeltoodu alusel mõisteti R. Miksonile karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. 5.
16. R. Miksoni süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel kohus arvestas varguste toimepanemise asjaolusid ja tegude intensiivsust. Seetõttu loeti tema süüaste piisavalt suureks. Seega arvestati eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 5.
17. Ringkonnakohus märgib, et sellega maakohus juhindus RKKKo nr 3-1-1-91-07 punktis 6.6 toodud seisukohast, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. See tähendab, et kui kohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleb seda ka eraldi põhjendada. Antud asjas on maakohus seda nõuet täitnud (vt käesoleva otsuse p 5). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on prokurör taotlenud karistuseks 3 aastat vangistust ja lühimenetlust kohaldades 2 aastat vangistust (I kd lk 180-180 pöördel). Kaitsja ettepanek oli määrata karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, võttes sellest 1/3 maha. Maakohtu põhjendustest nähtub, et selline karistus võinuks olla mõistetud siis, kui süüdlase süü oleks alla keskmist ning tegemist oleks esmakordsete rikkumistega, kuid antud juhul R. Miksoni süü suurus, kuritegude toimepanemise asjaolud ning isikut iseloomustavad andmed selleks alust ei andnud.
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõista kergem karistus perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3) tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).
19. Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 31-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-111-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
20. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
21. Kaitsja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist seoses apellatsiooni koostamiseks materjalidega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 60 euro ulatuses (käibemaksu kohustust ei ole). 4 4 Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning nimetatud summa kaitsjale väljamaksmisele. KrMS § 185 lg 2 kohaselt juhul, kui apellatsioonimenetluses jäetakse esimese astme kohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohus antud juhul ei muutnud maakohtu otsust. Sellest lähtudes peab R. Mikson hüvitama apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjakulud 60 eurot. /allkiri/ Mati Kartau 5 /allkiri/ Aarne Sarjas 5 /allkiri/ Tiit Lõhmus