← Eesti

2-15-12286/26

Obsah (7)§ 412§ 317§ 409§ 426§ 173§ 177§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 08. august 2016.a. kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantsele

§ 412lg 3, 4, § 661 lg 1, 2, § 142 lg 1, 2.

Hageja võib taotleda 28 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega, elektrooniliselt või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata

§ 412lg 1 nimetatud põhjusel.

Menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kostjal on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja kohtu seisukoht. 1. Pärnu Maakohtu menetluses on OÜ Total Services hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 2. Kohus määras asjas eelistungi ajaks 08.08.2016.a kell 12.00. Kohus on menetlusdokumendid saatnud hageja aadressil äriregistis Pikk 26-M3, Pärnu linn, Pärnu maakond, 80013 (tl 143), ja elektronposti aadressil äriregistris: marko@lendinvest.eu (tl 140), kuid menetlusdokumente ei ole olnud võimalik hagejale kätte toimetada.

§ 317

lg 11 alusel toimetas kohus kohtukutse 08.08.2016.a algusega kell 12.00 toimuvale eelistungile hagejale, OÜ-le Total Services, kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega 01.07.2016.a. (tl 141). Hageja esindaja 08.08.2016.a kell 12.00 eelistungile ei ilmunud. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-15-12286 Kostja esindaja 08.08.2016.a eelistungil hagi õigeks ei võtnud ega palunud asja sislulist lahendamist ning esitas eeltoodu ja

§ 4091 p 1 alusel taotluse jätta hagi läbi vaatamata.

Kostjal menetluskulude rahalist nõuet ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

§ 409

1 p 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Hagiavalduses on hageja taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohus on hagejale selgitanud istungilt puudumise tagajärgi. Kohus jätab hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei ole ilmunud 08.08.2016.a algusega kell 12.00 toimuvale eelistungile. Asjas ei esine hagi läbivaatamata jätmise piiranguid (

§ 412

).

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 3. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega seoses hagi läbi vaatamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulude rahalist nõuet ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.