← Eesti

1-16-7642/6

Obsah (11)§ 130§ 180§ 126§ 317§ 248§ 175§ 179§ 2565§ 189§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2016, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7642 (16278001350) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi s

) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Ahto Kärt süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetavat karistust s.o 6 kuud vangistust Tartu Maakohtu 14.11.2013.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks Ahto Kärdile mõista 8 kuud vangistust.

§ 130

lg 41 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada Ahto Kärt kohtusaalis ja karistuse kandmise algust arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o 5. september 2016. a. 2. Menetluskulud:

§ 180

lg 1 ja lg 3 alusel välja mõista Ahto Kärdilt sundraha 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi tasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 466 (nelisada kuuskümmend kuus) eurot 50 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates

  1. a oktoobrikuust igakuise menetluskulu osa 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 88 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
  2. Asitõendid: - nuga, milline on lisatud kriminaalasja juurde,

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; - CD-plaat, milline on lisatud kriminaalasja juurde,

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.

§ 317

kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Ahto Kärt toime pannud kuriteona tapmisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduste täideviimist KarS § 120 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 02.09.2016 kella 16.04 paiku saatis oma elukohast, s.o xxxxxxxx xx xxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx x-xx enda kasutuses olevalt mobiiltelefoninumbrilt xxx xxxxx X.X ´a telefoninumbrile xxx xxxxx tapmisega ähvardava järgmise sisuga sõnumi: “Kui ma su litsi kätte saan löön sul raisal pea pooleks nagu põldhiirel, sa lits ei pääse minu käest. Ahto Kärt.” 05.09.2016 enne lõunat sõitiski Ahto Kärt oma elukohast, s.o xxxxxxxx xx xxxxx-xxxxxx xxxxxxx x-xx x.sse lootes seal kohata kannatanut, võttes kodust kaasa kööginoa. Kannatanu X.X´al on alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Ahto Kärt on ettearvamatu käitumisega ja varem kriminaalkorras karistatud vägivallateo toimepanemise eest. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 120 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 14.11.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 8 kuud vangistust.

§ 130

lg 41 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada Ahto Kärt 2 kohtusaalis ja karistuse kandmise algust arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o 5. september 2016. a. Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud

§-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus.

§ 179

lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot.

§ 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus

§ 179lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

Kohus leiab, et põhjendatud on määrata süüdimõistetule sundraha suuruseks 322,50 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Ahto Kärdi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot. Kohtus taotles kaitsja riigi õigusabi tasuna 24 eurot.

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku eurot: sundraha 322,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 144 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda 3 on põhjendatud määrata temal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused

§ 130

lg 41 kohaselt kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Ahto Kärt on kahtlustatavana kinni peetud 05.09.2016, seega on Ahto Kärt viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ja karistusaja algust tuleb arvestada tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o 05. september 2016. Asitõendid: nuga, milline on lisatud kriminaalasja juurde,

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; CD-plaat, milline on lisatud kriminaalasja juurde,

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.