1-16-255/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. september 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-255 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kirill Bõstrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu KIRILL BÕSTROV, i.k. 39110053729, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel puudub Karistuse kandmise algus 16.02.2016 ja lõpp 14.12.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 25.08.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta Kirill Bõstrov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Kirill Bõstrovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kirill Bõstrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 Kirill Bõstrov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.02.2016 otsusega KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1,3 järgi ning kohus mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistas Kirill Bõstrovi vangistusega 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus isiku kahtlustatavana kinnipidamise aja karistusaja hulka ning mõistis Kirill Bõstrovile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 16.02.
3. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 25.08.2016 toimunud kohtuistungil taotles Kirill Bõstrov enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et vabanemisel asub elama vanaema juurde, lähedasteks on vanaemad ja vanemad ning suhted lähedastega on head, tahab lõpetada keskkooli ja asuda tööle. Arvas, et alkoholisõltuvust tal enam pole, kuna on viibinud 7 kuud vanglas. Selgitas, et ema ja vanaema käest nõusolekute saamisega elukoha suhtes tekkis segadus. Kirill Bõstrov kinnitas, et ei ole katseajal pannud toime uut kuritegu, läks endast välja ja lahkus istungilt. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasemad karistused ei ole Kirill Bõstrovile mõju avaldanud arvestades tema korduvkaristatust. Prokurör on seisukohal, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida Kirill Bõstrovi käitumist õiguskuulekuse suunas. Prokurör juhib tähelepanu ka kinnipeetava kõrgohtlikkusele, tema alkoholiprobleemidele ja kehtivale distsiplinaarkaristusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vanglas kannab karistust teist korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Läbivalt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkohol ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Kuritegude dünaamika on stabiilne ning seotud vägivallaga. Kirill Bõstrovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Samuti on kinnipeetav vanglas pannud toime vägivallakuriteo kaaskinnipeetava suhtes. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab 2 õigusrikkumiste ning kuritegude toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kriminaalhooldusametniku analüüsist nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetav ise avaldas soovi koos elukaaslasega asuda elama vanaemale kuuluvasse 1-toalisesse korterisse. Arvestades aga asjaoluga, et Kirill Bõstrovi näol on tegemist impulsiivselt käituva ning enesekontrolli kaotamisele kalduva isikuga, siis ei pruugi kohtu hinnangul ülerahvastatud ja ühiselu normide järgimist nõudev elukoht olla kinnipeetavale sobiv. Lisaks on kriminaalhooldusametniku analüüsis märgitud, et korteri omaniku ehk kinnipeetava vanaema nõusolekut Kirill Bõstrovile elukoha võimaldamise osas ei olnud võimalik saada, kuna V G elab suveti xxxx ning kinnipeetava ema ei andnud elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning kinnipeetava elama asumiseks aadressile xxxx nõusolekut. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik: isaga on suhted konfliktsed ja vanaema ning elukaaslase suhtes on kinnipeetav kasutanud füüsilist vägivalda. Ka ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Ka kinnipeetava elukaaslane on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetavat saab pidada mõjutatavaks, kuna varasemalt on kuriteo toime pannud grupis. Kohus on seisukohal, et positiivses suunas toetavate lähedaste puudumine ja kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Isikul on ka vähene haridus (lõpetamata keskharidus) ja puudub eriala, aga samuti on vähene ka ametlikult töötamise kogemus ja harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Vangla iseloomustuse kohaselt isik töötamise suhtes erilist huvi ei väljenda ja enne vangistust oli oma vanemate ülalpidamisel ning tegi juhutöid. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul kinnipeetava majanduslikku toimetulekut ja seda olukorras, kus isku vastu on tasumata nõudeid umbes 2508 euro ulatuses. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik on proovinud hoiduda alkoholi tarvitamisest Esperali paigaldmisega, kuid see ei andnud tulemust. Ka on kinnipeetav enne vangistust tarvitanud ja süstinud amfetamiini. Kohus on seisukohal, et sõltuvusainete tarvitamist saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 74% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul samuti 74%, mida saab lugeda keskmisest oluliselt kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb vägivaldses käitumises ning ohu tõenäosus on kõige suurem, kui isik on alkoholijoobes ning tekivad konfliktsituatsioonid. Vangla iseloomustuse kohaselt käitub kinnipeetav sageli mõtlematult ja impulsiivselt, probleemide lahendamise oskus on puudulik, on kalduvus enesekontrolli kaotamisele ja agressiivsusele. Ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Korduvkaristatus nii väärteo- kui kriminaalkorras viitab motivatsiooni puudumisele loobuda kuritegelikust käitumisest. Kirill Bõstrov on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katsejal toime uue kuriteo. 3 Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kirill Bõstrovi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta Kirill Bõstrov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4