KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 6.09.2016, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-576 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 6.09.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Aimar Salve tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aimar Salve, isikukood 39704235221, xxx RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Aimar Salve tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aimar Salve tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aimar Salve on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.01.2016 kohtuotsusega KarS § 4231 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel karistust suurendati Viru Maakohtu 22.04.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 6 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 07.03.2016 ja lõpp 27.09.
- Kinnipidamisasutuses Aimar Salve kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes asub elama aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust,
- klass jäi lõpetamata põhjuseta puudumiste ja tegemata tööde pärast. Aimar Salvet on kahel korral saadetud ebarahuldava käitumise tõttu alaealiste komisjoni. A. Salve enda sõnul jäi kool pooleli laiskuse tõttu, kuid ta plaanib edaspidi omandada nii põhihariduse, kui eriala. Mõistab enda sõnul hariduse vajalikkust. Aimar Salve sõnul umbes aasta töötas ta xxx, kuid xxx selgus, et Aimar Salve ei ole kunagi seal töötanud. Kriminaalhooldusaluste registrist nähtub, et 2012.a.A. Salve töötas töölepingu alusel 1 xxxx töötas töövõtulepingu xxx A. Salvet huvitavad autoremondiga seotud erialad. Vabanemisel töökoht puudub. Alates 24.03.2016 töötab Viru xxx. Alates 13.05.2016 paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda, kus A. Salve külastas lühiajalise väljasõidu raames 04.07.2016 iseseisvalt Töötukassa Jõhvi esindust. A. Salvet on alaealisena neljal korral karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest väärteokorras. A. Salvet on varasemalt kriminaalkorras karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Viru Vangla meditsiiniosakond on hinnanud A. Salve alkoholi kuritarvitajaks. Sõltuvust diagnoositud ei ole. A. Salve sõnul tarvitas ta alkoholi paar korda kuus koos seltskonnaga. 04.05.2016 läbi viidud vestlus alkoholi tarvitamise tagajärgedest ning väärtuste teemal, arutelu tegude- tagajärgede üle. 11.05.2016 läbi viidud vestlus, mille tulemusena A. Salve mõistab, millised negatiivsed tagajärjed võivad olla alkoholi liigtarvitamisel. Aimar Salvet on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vanglakaristust kannab esimest korda. Esimesel korral karistati alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Kolmel korral on karistatud kriminaalkorras süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Katseajal pani toime uued süüteod. Kuritegude soodusteguriks on mõtlematu käitumine ja soov saada teravaid elamusi. Uue kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 50 %. Viru Vangla toetab Aimar Salve ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemise korral kinnipeetav asub elama aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise eramuga, kus elab isiku sõber Uxxx Pxxx, sõbra ema UxxxPxxx ja isa xxx Aimar Salve elas antud aadressil ka enne vangistust kaks aastat. Sõbra pere on valmis Aimr Salvet toetama majanduslikult tema võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral. Uxxx Pxxx ja Jxxx Vxxxtöötavad mõlemad ametlikult, pere tuleb materiaalselt toime. Kuni Aimar Salve tööle asumiseni on lubanud poega materiaalselt toetada Aimar Salve ema Lxxx Kxx. Aimar Salve ema ja isa on Aimar Salvet vangistuse ajal materiaalselt toetanud tehes rahalisi ülekandeid tema arvele. Käitumist vabaduses mõjutas mõtlematu ja impulsiivne käitumine. Varasem tingimuslik karistus oma eesmärki ei täitnud, isik jätkas katseajal olles uute süütegude sooritamist. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt ei toeta Aimar Salve tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Aimar Salve avaldas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaega vabaneda. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja, leiab, et Aimar Salve tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. 2 Aimar Salve on korduvalt kriminaalkorras karistatud (mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja süstemaatiliselt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest). Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ning üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata sellele paranemise teele ta ei asunud ning katseajal pani toime uued kuriteod. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et Aimar Salve puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt Aimar Salve suhtes kohaldatud käitumiskontroll ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida ning leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Aimar Salve kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel, ning üldpreventsiooni seisukohalt karistuse kandmise jätkamine on käesoleval juhul kaalukam kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli kindel elukoht ja lähedaste toetus, mis aga ei takistanud ta süütegusid toime panna. Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ning kinnipeetava käitumist katseajal, ei ole Aimar Salve ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Aimar Salve vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 3