1-15-8780/21

(14240102613)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Uljana Juganson, Egle Nigulist Tõlk Irina Galnykina, Irina Ogurova Kriminaalasi Sergei Leesalu süüdistuses KarS § 257 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo Süüdistatav Sergei Leesalu Elukoht xxx, isikukood 37003223735, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx Varasem karistatus: puudub. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsjad Lepinguline kaitsja Allan Valk RESOLUTSIOON Tunnistada Sergei Leesalu süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg-tele 1 ja 3 jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Sergei Leesalu ei pane 1 (ühe) aastase 6 (kuue) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 11.04.

1. Mõista Sergei Leesalult riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsja Eduard Bulattšiku poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot. 1 1-15-8780 Määrata, et Sergei Leesalul on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700025985 ning selgitus „Sergei Leesalu, 1-15-8780, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Sergei Leesaluˇt süüdistatakse selles, et ta omal algatusel sekkus Xxxi ja Xxx vahel toimunud vaidlusse seoses ostetud diivani eest tasumisega ning 12.06.2014.a kella 19.30 paiku Xxx päästeameti ruumis nõudis Xxxilt ostetud diivani eest 350 eurot maksmist Xxxile ning kehalise väärkohtlemise eesmärgil lõi kannatanule kätega näkku, tekitades huule vigastuse ja füüsilist valu. Nimetatud tegudega pani Sergei Leesalu toime omavoli - oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivalla kasutamisega, s.o. KarS § 257 ettenähtud kuriteo (alates 01.01.2015.a vastab antud süütegu KarS § 121 lg 1 - kehaline väärkohtlemine). II Kohtuistung Süüdistatav Sergei Leesalu ei tunnistanud kohtuistungil oma süüd temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning selgitas kohtus, et 12.06.2014 umbes kl 19.00 paiku ta tegeles koos Xxxiga mööbli kohaletoimetamise, tõstmise ja kokkupanemisega. See oli viimane toimetamine, pärast seda teostamist, otsustas sõita Narva-Jõesuu Päästeametisse, et kohtuda Xxxiga. Ta tahtis Xxxi käest küsida Xxxi poolt ostetud mööbli kohta. Kaupluse müüjalt Xxx käest sai ta teada, et Xxxil oli tasumata diivan, mida Xxx ostis, kuna Xxx eelnevalt kaebas, et see on praaktoode, siis tema pidi seal käima ja uurima milles seisnes praak. Xxx palve oli, et ta pidi diivanit läbi vaatama ja uurima mis on praaki põhjus ja teatada sellest Xxxle. Kodusel aadressil ei saanud ta Xxxi kätte, seetõttu otsustas minna Xxxi töökohale. Xxx läks koos temaga. Päästeametil on ukse kell, ukse ees, tema helistas ukse kella, Xxx tegi uks lahti. Tema küsis, kas Xxx on vahetuses, Xxx vastas jaatavalt ning pakkus sisse astuda. Koridoris viibis Xxx, nad tervitasid ning Xxx kutsus neid saunasse, aga nad loobusid. Ütles Xxxile, et on vaja rääkida. Xxx pakus köögi minna, sisenesid ja Xxx pani uks kinni, Xxx istus vasakule, laua juurde. Aga jutt ei õnnestunud, ta küsis, kas Xxx kavatseb kas raha tagastada diivani eest Xxxˇle või tagastada diivanit. Midagi konkreetselt Xxx ei vastanud, ütles, et ootas diivani nii kaua, ei saa aru, miks diivan on kalliks läinud ja üldse see on praaktoode. Ta kuulas Xxxˇit lõpuni, ütles head aega, pööras ennast, läks ära koos Xxxiga. Tal puudus igasugune füüsiline kontakt kannatanuga. Kannatanu Xxx seletas kohtule, et isiklikult ta ei ole süüdistatavaga tuttav, teab, et Leesalu töötab 2 1-15-8780 laadijana Gigant kaupluses - lihtsalt nägi teda Gigant mööbli kaupluses laadijana. Omavahelised suhted puuduvad. 12.06.
2. kella 19.30 paiku tema viibis oma töökohal Päästeametis, puhkeruumis, kell pool kaheksa helistas ukse helin, töökaaslane Xxx läks ust avama. Sergei Leesalu esimesena läks kööki, aga Xxx siis ütles talle, et tema läks ka kööki. Esimesena sisenes Leesalu, siis tema läks teisena, Xxx viimasena ja hoidis käega ust, nii et keegi ei saaks köögisse sisse tulla ja välja minna, Xxx seisis köögi ukse sees. Uks oli kinni. Köögis hakkas Leesalu ranges vormis rääkima, jämedas vormis küsima, miks ta oletavalt ei võta toru vastu, miks ta peidab ennast, miks ta ei too raha diivani eest. Vestlus köögis võttis 2-3 minutit aega xxxum ja lõpus, öeldes, et „Xxx on minu naine“, Leesalu lõi teda käega paremasse huulepiirkonda. Tema tundis valu. Huul oli löödud seestpoolt hammaste vastu, veritses. Xxx hoidis sel ajal ust, et keegi ei saaks väljuda ega siseneda, pakkus pöördudes Leesalu poole panna teda põrandale, katki teha, see on žargoon, see on tsitaat Xxxi sõnadest. Pärast löögi keeras teda ennast ja küsis, kas te saate aru, mida te teete, et ta on töökohal tööajal. Leesalu ütles, et teisipäeval või järgmisel päeval tuleb diivanite tootja ja Xxx peab andma talle raha. Ta ütles, et suurepäraselt, helistage, siis leppime diivanitootjaga hinnast kokku ja kõik, Leesalu ja Xxx väljusid ja tema läks uks sulgema. Xxx küsis mis juhtus, ta ütles, et olid Xxx kauplusest laadijad, nõudsid raha. Xxx ise nägi seda, et tema ülemine parem huul suurenenud oma mahus, paistas, Xxx nägi verd. Ta helistas abikaasale, Xxxle, ütles, et tema juures käisid Xxx esindajad, palus abikaasat ust kinni panna, kuna ta muretses oma perekonna eest, kuna ise viibis tööl ja ei saanud kuidagi aidata. Abikaasa tuli tema juurde 1.5 tunni pärast. Ta ei pöördunud koheselt politseisse kuna mõtles, et intsident on lahendatud. Kahe nädala pärast Xxx helistas tema abikaasale ja ähvardas abikaasat, et abikaasa juurde tulevad need, nagu Xxx ütles „poisid“. Pärast seda juhtumit, nad koheselt otsustasid politseisse pöörduda ja avalduse esitada, kuna neil on 4 last, ta töötab vahetusega ja kuidagi ei saa oma perekonda aidata, kui ta on tööl. Peale politseisse pöördumist Xxx poolsed telefonikõnesid on lõppenud. Ostetud diivaniga oli selline lugu, et siis, kui tellitud diivan tuli kohale, 8 kuu pärast alates esimesest maksest, siis Xxx teatas talle, et see enam ei maksa 650 eurot, nagu nad leppisid kokku, aga selle hind kasvas ja hinnaks on 1050 eurot. Ta ei olnud sellega nõus. Ta maksis selle diivani eest 650 eurot. Tunnistaja Xxx Xxxa seletas kohtule, et süüdistatavaga ta tuttav ei ole. 12.06.2014 tema abikaasa Xxx oli tööl, helistas talle ja ütles et tema juures käisid inimesed Xxx poolt, ütles et vaata, äkki nad tulevad ka sinu juurde. Ütles, et nad palusid teda astuda kööki, ja juhtus nii, et üks lõi teda. Et midagi hirmsat ei ole, lihtsalt huul natuke paistes. Xxx oli seisukohal, et nad olid võlgu Xxx kauplusest ostetud diivani eest. Tema ülekuulamisprotokollisse oli kirja pandud nii, et ta nägi abikaasat alles 13.06, aga tegelikult ta sõitis abikaasa juurde samal päeval, st 12.
3. Abikaasa huul oli paistis, seest pool see oli katki, tema tõstis selle ülesse ja seal oligi sinikas. Xxx rääkis talle, et tulid kaks meest, astusid sisse ja ütlesid temale kööki minna, ütlesid midagi diivani kohta ja üks neist lõi teda. Ta tahtis koheselt politseisse avalduse kirjutama, aga Xxx ei nõustunud. Xxx ütles, et kõik on korras, rahune maha, kõik saab korda, et keegi ei tule meie juurde. 13.06 hommikul abikaasa huul polnud enam paistis, see kadus ära, aga seal oli väike sinikas sees ja huule peal oli ka nähtav sinikas. Pärast kaklust möödus 2-3 nädalat, Xxx helistas tema telefonile, ütles, et jätkub, sul on 4 päeva raha andmiseks või sinu juurde tulevad Xxx „poisid“ ja hakkavad sinuga asja klaarima. Ta võttis need sõnad tõsiselt vastu ja siis pöördus politseisse. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et tema ja süüdistatava vahel on head sõbralikud suhted, töösuhted. Sellest, mis juhtus 12.06.
4. Narva-Jõesuu Päästeametis Xxxi ja Sergei Leesalu vahel ta sai teada 3 1-15-8780 Xxx, Xxxi abikaasa sõnadest. 13.06 talle helistas Xxx ja ütles, kui te niimoodi lahendate küsimusi, siis me vastame Teile samamoodi. Hakkas küsima, mis juhtus, siis neil oli dialoog, mis puudutas diivaniga seotud üldist situatsiooni. Ta ei pöördunud Sergei Leesalu poole palvega tekitada kehavigastusi Xxxile või tema abikaasale. Palve oli teine. Seoses sellega, et see klient, kes ostis temast diivani, polnud rahul diivani kvaliteediga, praaki tuvastamiseks ja väljaselgitamiseks, mis põhjusel see praak tekkis ning kelle süü alusel, kas see oli toode praak, või kliendi poolt rikutud, ta palus Sergei Leesalu sõita klienti juurde ja hinnata, kas on selline praak või ei ole, ja kelle süü see on. Pärast seda tema juurde tulid Xxx ja Sergei Leesalu, nad tulid sellepärast, et käivad alati, kuna nad on temasõbrad, ta küsis neilt, mis juhtus, ütles neile, et talle helistas Xxx, Xxxi naine ja ütles, et nemad käisid Xxxi juures ja peksid teda. Xxx ja Leesalu kinnitasid talle, et nad käisid Xxxi tööjuures rääkimas, et Xxx talle raha diivani eest ära annaks. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et 12.06.2014 ta töötas Narva-Jõesuu Päästeametis. Ta on süüdistatavaga tuttav kuna süüdistatav käis neil komandos, Xxxi juures, hiljem ka vestles temaga ja mõnikord Leesalu pakus talle mingit tööd. 12.06.2014 Leesalu ja teine mees, Xxx, tulid kahekesi Päästeametisse, nad helistasid, ta tegi ust lahti. Nad küsisid, kas Xxx on vahetuses? Ta ei mäleta, kas tema ise kutsus Xxxit või nad ise läksid ja kutsusid. Sest Xxx oli vahetuse ülemiste ruumis. Nad kohtusid ja läksid kööki, tema läks ruumisse, kus on televiisor. Tal ei olnud kuulda või näha, mis toimub köögis. Nad viibisid köögis võib olla 10-15 minutit, võib olla 20 minutit. Ei pööranud sellele tähelepanu. Siis Leesalu ja Xxxväljusid ja läksid ära. Xxx tuli tema juurde, palus suitsu ja siis nad läksid garaaži. Xxxil oli marrastus huule peal või kas Xxx nagu hoidis kätt huule peal. Kuskil huule peal, kas paremal või vasakul, palju aega möödas. Xxx ütles et teda peksis keegi köögis. Kas see oli süüdistatav või teine mees, ta ei mäleta. Hommikul, kell kaheksa, kui nad võtsid vahetuse vastu, siis Xxxil kehavigastusi ei olnud, hiljem ta ei mäleta, st siis kui tulid kaks meest, siis ta ei mäleta, ta ei vaadanud, äkki see oli tekkinud enne lõunat. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et süüdistatav on tema lapsepõlvesõber. Kannatanut nägi ta esmakordselt Päästeametis. Leesalu palus sinna sõita, kuna nad sõitsid mööda, Leesalu ütles, et oli vaja sinna sõita, oli vaja kellegagi rääkida. Ta läks koos Leesaluga enda initsiatiivil. Keegi tegi neile ust lahti, tema meelest Xxx tegi ust lahti. Nad läksid sisse, Xxx kutsus neid sauna, nad loobusid sellest, siis Xxx viis neid kööki, pani ust kinni. Nad istusid seal ja siis nad hakkasid Sergeiga rääkima. Tema istus laua taha, Xxx ja Leesalu seisid. Nad rääkisid omavahel mingist diivanist, mingist rahast, ta ei ole asjadega kursis. Dialoogi ta ei sekkunud. Oli sõbralik dialoog, aga hiljem Xxx hakkas emotsionaalselt näitama, et ei ole millegagi rahul, siis nad ei hakanud Xxxit kuulama ja läksid ära. Nagu tema sai jutust aru, Xxx lihtsalt ei andnud raha selle diivani eest, mis oli talle müüdud. Leesalu lihtsalt küsis, milles seisneb probleem, miks Xxx ei anna raha tagasi. Mingisugust füüsilist kontakti või kaklust või löömist ei olnud. Võimalus, et ta pole näinud mida tegi Sergei Leesalu, ei ole. Tema nägi visuaalselt, kus asuvad nende käed. Puudusid mingid liigutused Xxxi suunas. Ta kogu aeg vaatas Xxxi ja süüdistatava poole. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused, uurinud ning hinnanud neid kogumis, 4 1-15-8780 jõudis kohus järeldusele, et Sergei Leesalu süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Vaatamata sellele, et süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi, tema süü antud kuritegude toimepanemises on tõendatud kannatanu Xxxi ning tunnistajate Xxx Xxxa ning Xxx Xxxi ütlustega. Kannatanu Xxxi ütlustest nähtub, et 12.06.2014.a. päästeameti ruumis nõudis Sergei Leesalu kannatanult ostetud diivani eest 350 eurot maksmist Xxxaˇle ning lõi kannatanule kätega näkku, tekitades huule vigastuse ja füüsilist valu. Kohtul puudub alust arvata, et kannatanu andis kohtuistungil valeütlusi kuna kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistajad Xxx Xxxa ning Xxx Xxx. Nii, Xxx Xxxa andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 12.06.2014 tema abikaasa Xxx oli tööl, helistas talle ja ütles et tema juures käisid inimesed Xxx poolt, et üks lõi teda. Ta sõitis abikaasa juurde samal päeval, st 12.
5. Abikaasa huul oli paistis, seest pool see oli katki, tema tõstis selle ülesse ja seal oligi sinikas. 13.06 hommikul abikaasa huul polnud enam paistis, see kadus ära, aga seal oli väike sinikas sees ja huule peal oli ka nähtav sinikas. Xxx Xxx kinnitas, et 12.06.2014 Leesalu ja teine mees, Xxx, tulid kahekesi Päästeametisse, nad kohtusid kannatanuga ja läksid kööki, viibisid seal võib olla 10-15 minutit, siis Leesalu ja Xxxväljusid ja läksid ära. Kohe pärast seda kannatanu tuli tema juurde, kannatanul oli marrastus huule peal või kas kannatanu nagu hoidis kätt huule peal. Kannatanu ütles et teda peksis keegi köögis. Hommikul, kell kaheksa, kui nad võtsid vahetuse vastu, siis Xxxil kehavigastusi ei olnud. Kohtul puudub alus kahelda nende kolme isikute ütluste usaldusväärsuses kuna nad on üks teisega kooskõlas ning vastavad objektiivselt tuvastatud asjaoludele. See fakt, et tunnistaja Xxxa puhul on tegemist kannatanu abikaasaga, iseenesest ei anna alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses, kuna enne ülekuulamist ta oli hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Teatud erinevus tunnistaja Xxxa eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlustes (selles osas, kas ta nägi kannatanu kehavigastusi nende tekitamise päeval või päev hiljem) on veenvalt selgitatud tunnistaja poolt. Ülalnimetatud ütlustega on Leesalu väide selle kohta, et ta ei löönud Xxxit, ümberlükatud. Xxx poolt antud ütlused tõenduslikku väärtust antud juhul ei oma, kuna ta ei olnud sündmuse pealtnägijaks, ei viibinud üldse sündmuskohal ning sai juhtunust teada kolmandate isikute käest. See fakt, et Xxx ei ole palunud süüdistatavat tekitada kannatanule kehavigastusi, ei saa ümber lükata seda fakti, et Leesalu tekitas kehavigastusi Xxxile. Tunnistaja Xxx andis ütlusi selle kohta, et mingisugust füüsilist kontakti või kaklust või löömist ei olnud. Võimalus, et ta pole näinud mida tegi Sergei Leesalu, ei ole. Tema nägi visuaalselt, kus asuvad nende käed. Puudusid mingid liigutused Xxxi suunas. Ta kogu aeg vaatas Xxxi ja süüdistatava poole. Hinnates neid ütlusi, asub kohus seisukohale, et nad ei ole tõesed. Antud juhul on tegemist isikuga, kes on enda käitumisega sündmuskohal selgelt väljendas seda, et ta on ise huvitatud konflikti lahendamises süüdistatava kasuks. Nii, kannatanu ütlustega on tuvastatud, et kuriteo toimepanemise ajal hoidis Xxx köögi ust, et keegi ei saaks väljuda ega siseneda, pakkus pöördudes Leesalu poole „panna kannatanut põrandale, katki teha“. 5 1-15-8780 Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Xxxi puhul on tegemist ebausaldusväärse, valeütlusi andnud tunnistajaga. Kohus on seisukohal, et kaitseversioon selle kohta, et Xxxide perekond otsustas üritada kriminaalmenetluse abil vabaneda võlakohustusest Xxx ees, ei ole veenev. Antud kriminaalmenetluse raames ei lahenda kohus küsimust, kas Xxxidel on üldse olemas mingi võlakohustus Xxx kaupluse ees, aga kohus peab märkima, et on üldtuntud see, et vabaneda võlakohustusest ettevõtte ees, süüdistades selle ettevõtte töötajat või äripartnerit mingi süüteo toimepanemises, ei ole võimalik. Kui lugeda ülalnimetatud kaitseversiooni usaldusväärseks, siis jääb arusaamatuks, miks kannatanu ei pöördunud politseisse kohe pärast Leesalu ja Xxxi lahkumist Päästeameti ruumidest. Kannatanu ning tunnistaja Xxx Xxxa ütlustest on tuvastatud, et tegelikult nad otsustasid pöörduda politseisse seetõttu, et Xxx hakkas helistama Xxx Xxxale ning rääkima juttu, mida Xxxidel oli alust ähvardusena välja lugeda. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Alates 01.01.2015 Sergei Leesalu poolt toimepandud kuritegu kuulub kvalifitseerimisele KarS § 121 lg 1 järgi, kuna KarS §257 ettenähtud kuriteokoosseis on osaliselt dekriminaliseeritud. Kuna kuritegu on toimepandud enne 01.01.2015, tuleb Sergei Leesalu poolt toimepandud kuriteo kvalifitseerida KarS § 121 järgi. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Enne 01.01.2015 kehtinud KarS §121 redaktsioon nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuna seaduse uus redaktsioon kergendab süüdistatava vastutust, siis karistuse määramisel lähtub kohus KarS § 121 lg 1 ettenähtud sanktsioonist. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et Leesalu pani kuriteo toime kavatsetult. Vastavalt KarS § 16 lg-le 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Süüdistatav Leesalu tahtis tekitada kannatanule füüsilist valu ning tegi seda. Süüdistatava puhul karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid KarS §§ 57 ja 58 mõttes ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti seda, et süüdistatav pani toime tahtliku teise astme kuriteo; antud kuriteo toimepanemise ajal oli Leesalu kohtulikult karistamata. Arvestades seda, et tegemist on vaid ühe kuriteoepisoodiga ning seda, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud intensiivne (üks löök), asub kohus seisukohale, et Leesalu süüaste pole suur. Vaatamata sellele, et Leesalu süü leidis kohtus tõendamist, ei tunnistanud Leesalu oma süüd ja ei 6 1-15-8780 kahetsenud tehtut, seetõttu ei näe kohus võimalust karistada teda kergema, rahalise, karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul selleks, et aidata Leesalul paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud käitumisreeglite ning konfliktide rahumeelse lahendamise põhimõttetega ja samuti selleks, et teda distsiplineerida, tuleb talle karistuseks mõista vangistus. Ülaltoodut arvestades peab kohus võimalikuks karistada Leesalu vangistusega KarS §121 ettenähtud sanktsiooni miinimummäärale lähedases määras ning mõistetud karistust tingimisi täitmisele mitte pöörata. Kuna Leesalu on varem kohtulikult karistamata, peab kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes vangistuse tingimisi täitmisele mittepööramist selle leebemas variandis, st KarS §73 alusel, määrates talle miinimumlähedase katseaja. V Menetluskulud Menetluskulud (sundraha ja õigusabi tasu) kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Puuduvad alused nende riigi kanda jätmiseks. Arvestades menetluskulude suurust on ilmne, et nende kohene ja täies ulatuses tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Seetõttu annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. VI Valeütluste andmisega seonduvalt Kohus asub seisukohale, et tunnistaja Xxx andis kohtuistungil valeütlusi ning süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel tuleb teavitada prokuratuuri sellest, et Xxxi tegevuses ilmnevad KarS § 320 ettenähtud kuriteo tunnused. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, § 313, §
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 7