3-16-752/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 09.06.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-752 Haldusasi B.L.i kaebus Maanteeametilt kahju hüvitamise nõudes. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Menetlusosalised Kaebuse esitaja: B.L. Esindaja: vandeadvokaat Ene Mõtte RESOLUTSIOON

1. Tagastada B.L.i kaebus läbivaatamatult.
2. Kaebuse tagastamisega seonduvalt jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
3. Edastada käesolev kohtumäärus kaebaja esindajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Danske Bank A/S ja Albenor OÜ sõlmisid 15.09.2008 kapitalirendilepingu nr 280915AL, millega soetati sõiduauto Mercedes-Benz S350, VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxx. Liisinguandja, liisinguvõtja ning müüa sõlmisid 15.09.2008 ostu-müügi lepingu nr 280915AL. Liisinguandja sõlmis 15.09.2008 B.L.iga käenduslepingu nr 280915AL liisingulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks solidaarselt liisinguvõtjaga. Sõiduk registreeriti Eestis 18.07.
4. Liisinguvõtjale anti üle sõiduauto valdus, mille kohta allkirjastati vara vastuvõtu-ülendamise akt. Kaebuse kohaselt müüs kaebaja 14.04.2009 liisinguvõtja osad maha ning läks liisinguvõtja uue seadusliku esindajaga Autoregistrikeskusesse (ARK), et vormistada viimane auto omanikuks. ARK võttis omanikukande muutmiseks vajaliku dokumendid vastu, kuid järgmisel päeval teatas kaebajale politsei, et auto ümberregistreerimine pole võimalik, sest sellist autot pole olemas. Kaebaja tegi 02.06.2009 päringu Mercedese ametlikule esindajale AS-ile Silberauto, kes vastas, et sellise VINkoodiga autot, milline on liisingulepingu esemeks, ei ole toodetud. Politsei teatas kaebajale 26.06.2009, et sõiduauto registrimärgiga xxx xxx on kuulutatud tagaotsitavaks. Maanteeamet, vastates 13.07.2009 kaebaja teabenõudele, selgitas, et järelkontrolli käigus on tuvastatud mitmeid rikkumisi registrikannete tegemisel. 1 Kuna OÜ Alnebor ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi tähtaja jooksul, siis ütles Danske Bank A/S 11.06.2009 lepingu üles ja nõudis sõiduki tagastamist. Danske Bank A/S nõudis kaebajalt kui käendajalt liisingulepingust tulenevat kohustuse täitmist. Danske Bank A/S esitas B.L.i vastu hagi, taotledes käendajalt välja mõista võla summas 43718,02 eurot (684 038,40 kr), kahju hüvitise summas 2991,68 eurot (46809,60 kr) ning viivise summas 19173,49 eurot (300 000 krooni). Harju Maakohus jättis 22.06.2012 otsusega Danske Bank A/S hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus 08.01.2013 otsusega tühistas Harju Maakohtu 22.06.2012 otsuse, rahuldas Danske Bank A/S hagi ning mõistis B.L.ilt välja 65 883,13 eurot hageja kasuks. 17.04.2013 jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning eelviidatud ringkonnakohtu otsus jõustus. 17.04.2016 esitas B.L. Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeametilt varalise kahju summas 65 883,13 eurot hüvitamiseks Riigivastutuse seaduse § 7 lg 3 alusel, kuna nimetatud summa on kaebaja kohustatud kohtuotsuse alusel liisinguandjale hüvitama. Koos kaebusega esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 11.05.2016 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse käiguta ning määras tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja täiendas kaebust 27.05.2016, milles muuhulgas muutis kaebusega nõutava kahjusumma suurust. Kaebaja nõuab Maanteeametilt varalise kahju hüvitamist summas 39 973,79 eurot. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 2 p 2 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõigete 1–21 alusel otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud B.L.ilt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-40740 (jõustunud kohtulahend) välja Danske Bank A/S kasuks 65 883,13 eurot. Kaebaja taotleb halduskohtus varalise kahju hüvitamist summas 39 973,79 eurot, mis moodustub liisingueseme tasumata ostuhinnast (36 652,52 eurot) ja tähtajaks tasumata liisingulepingu graafikujärgsetest maksetest (3321,27 eurot). Kohus märgib, et B.L. käendajana oleks vastutanud sõlmitud käenduslepinguga võetud kohustuse täitmise eest ka juhul, kui registrikanne oleks olnud õige. Vigane registrikanne ei muuda faktiliselt eksisteerivat sõidukit olematuks (Tallinna Ringkonnakohus on eelviidatud kohtulahendis neid asjaolusid selgelt ja arusaadavalt põhjendanud). Tallinna Ringkonnakohus 08.01.2013 otsuses tsiviilasjas nr 2-10-40740 märgib, et käenduslepingu sõlmimise ajal ei olnud kahtlusi sõiduki olemasolus. Pangale oli esitatud sõiduki tehniline pass, HAT Auto AS poolt oli 06.08.2008 koostatud sõiduki ülevaatuse akt ning auto oli ka HAT Auto AS poolt faktiliselt üle vaadatud (tsiviilasjas Danske Bank poolt esitatud e-kiri). Lisaks allkirjastas B.L. üleandmise-vastuvõtmise akti sõiduki Alnebor OÜ kasutusse andmiseks. Kohus märgib, et tsiviilkohtus tuvastatud asjaolusid halduskohus ümber lükkama ei hakka, selleks puudub pädevus. Kohus selgitab, et jõustunud kohtulahendis tuvastatud asjaoludega tuleb kohtul arvestada. 2 Kohus leiab, et kaebajale ei ole Maanteeameti ebaõige registrikandega kahju tekitatud kaebuses nõutavas summas. Kohus märgib, et juhul, kui viga tehti registrikandes, siis oli ju võimalus registrikannet muuta/parandada, millega oleks võimalik väidetavat kahju ära hoida. Kohus on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu ülalviidatud otsusega B.L.ilt kui käendajalt tsiviilasjas välja mõistetud võlasumma ning Maanteeameti vigane registrikanne ei ole omavahel seotud. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega kohustati käendajat B.L.it täitma tsiviilõiguslikust lepingust tulenevat kohustust ning tasuma Danske Bank A/S-le 65 883,13 eurot. Maanteeamet ei vastusta B.L.i poolt käenduslepinguga võetud kohustuste täitmise/täitmata jätmise eest. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kaebusel eduväljavaated ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud ning on taotlenud menetlusabi kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 3