Vaidlus puudus, et avaldaja ja puudutatud isikud on Tallinnas Filtri tee 8 asuvate korteriomandite omanikud. Avaldaja soovis, et kohus määraks kindlaks Filtri tee 8 juures olevate parkimiskohtade kasutamiskorra avaldaja nimetatud tingimustel. Avaldaja hinnangul ei vasta olukord, kus igale korteriomanikule ei ole ettenähtud parkimiskohta, kaasomanike huvidele (AÕS § 72 lg 5). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-13-14 p-s 8 asunud seisukohale, et AÕS § 72 lg 5 järgi tuleb vaidlus lahendada kaasomanike huvidest lähtudes. Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele. Filtri tee 8 elamu juures kehtib parkimiskord, mis võeti vastu korteriühistu üldkoosoleku otsusega nr 3/2014. Parkimiskorra kohaselt annavad majas elavad isikud oma sõidukite andmed korteriühistule ja kõigil majaelanikel on võimalik parkimiskohti kasutada, korteriühistu selle jaoks elanikele parkimislubasid ei väljasta. Kõigil soovijatel on olnud võimalik saada parkimiskaardid külalisele, kellel on õigus vabade kohtade olemasolul korteriühistu territooriumil parkida. Kohtul esineks AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt alus kehtiva parkimiskorra ümbermuutmiseks, kui ilmneks, et parkimiskord ei vasta kaasomanike huvidele. Antud juhul leidsid puudutatud isikud IX, XVII, XXI, XXXI, XXXV, XLII, XLVI ja LI, et kehtiv parkimiskord, mille kohaselt igaüks pargib vabale kohale ning parkimiskohtadest puudust ei ole, on sobiv ja vajadus selle muutmiseks puudub. Puudutatud isik IX, kelle kohus kuulas 06.01.2016 telefoni teel ära, selgitas, et talle sobib kehtiv parkimiskord ja probleeme parkimisega nende majas ei esine. Ka avaldaja ise kinnitas, et osa parkimiskohti on püsivalt täitmata ja vajadusel on võimalik rajada täiendavaid parkimiskohti. Seega puudus alus asuda kehtivat parkimiskorda muutma, kuna parkimisega ei esine probleeme, st keegi majaelanikest ei ole parkimisvõimalusest ilma jäänud. Ühe korteriomaniku poolt mitme sõiduki maja ümbruses parkimine ei ole vastuolus kõigi kaasomanike huvidega, kui sellega ei kaasne teiste majaelanike jaoks võimatus oma sõidukit parkida. Samuti ei andnud avalduse rahuldamiseks alust avaldaja väide, et olukorras, kus majaelanikele ei ole parkimislubasid väljastatud, sunnib korteriühistu juhatus majaelanikke seadust rikkuma, kuna parkimisala ette on paigutatud sildid, millel on kirjas, et tegemist on parkimiskeelu alaga, kus on parkimine lubatud üksnes korteriühistu loal. Korteriühistu üldkoosoleku otsusega vastuvõetud korra järgi piisab 6 majaelanikel Filtri tee 8 juures parkimiseks oma auto andmetest teada andmisest ja iga majaelaniku puhul on parkimiseks korteriühistu nõusolek olemas, selleks ei ole tarvis korteriühistu kirjalikku luba. Avalduse rahuldamiseks puudus alus.
Puudutatud isikutel menetluskulusid, mida avaldaja peaks hüvitama, ei olnud. Määruskaebus 13. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada, jätkata asja menetlust ja jätta menetluskulud puudutatud isiku XXXV kanda. Vaidlustatud määruses on sisuline vormistusviga. Tsiviilasja nimetuseks on märgitud avaldus LT jt vastu. LT hääletas 02.10.2014 üldkoosolekul avaldaja poolt. Avaldaja tõestas, et puudutatud isikute XXXV ja XLII koostatud parkimiskord on kehtetu. Maakohus muutis avaldaja nõuet, rikkudes
Avaldaja palub kindlaks määrata Filtri tee 8 õuealal korteriomanikele parkimislubade väljaandmise ja kasutamise kord. Kohus jättis tähelepanuta avaldaja 03.12.2015 taotluse ja ei selgitanud mõisteid „parkimiskord“ ja „parkimislubade väljastamise kord“. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et 12 korteriomanikku hääletasid 02.10.2014 üldkoosolekul kehtiva parkimiskorra vastu. Tõendatud ei ole, kuidas on vanurite hooldajal võimalus saada koheselt parkimisõigus (parkimisluba) ning et autode registreerimine oleks kõigi korteriomanike huvides. Parkimislubade väljastamise kord peab tagama kõigile Filtri tee 8 korteriomanikele võrdsed võimalused kasutada ilma kitsendusteta parkimisõigust. Kohus (kohtuametnik) ei järginud vaidlustatud määruse koostamisel kohtuniku eetikakoodeksit. Avaldaja tegutseb õiguse ja õigluse kaitsel. Vastused määruskaebusele 13. Puudutatud isikud VIII, IX, XIII, XIV, XVI, XVII, XXII, XXV, XXVI, XXXI, XXXV, XXXVII, XLII, XLIII, XLIV, XLIV, LI, LXIII ja LXIV vaidlevad määruskaebusele vastu. Menetluse edasine käik 14. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle
Ringkonnakohtu seisukoht 15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjaliga leiab, et määruskaebus tuleb
Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning
Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike.
lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis KOS § 9 kohaselt tulenevad ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis KOS § 14 järgi on esitatud korteriomandit võõrandama kohustamiseks.
lg 2 järgi lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Nende sätete järgi lahendatakse ka korteriomanike vaidlused, mis tulenevad kaasomandis olevate ruumide või maa kasutuskorra kindlaksmääramisest. 7 Õige ei ole kaebuse väide, et vaidlustatud määruses on sisuline vormistusviga, kuna asja nimetuseks on märgitud avaldus isiku vastu, kes hääletas korteriühistu 02.10.2014 üldkoosolekul avaldaja poolt. Hagita menetluses on kohtul
lg 1 p 2 ja § 477 alusel kohustus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud. Praegusel juhul kaasas maakohus hagita menetluse algatamisel õigesti menetlusosalistena kõik korteriomanikud, mis tagab kõigile neile seisukohtade esitamise võimaluse ja lahendi kehtivuse kõigi suhtes. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga selles, et maakohus muutis avaldaja nõuet, menetledes parkimiskohtade kasutamise korra, mitte parkimislubade väljastamise ja kasutamise korra kindlaksmääramise avaldust.
lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd avaldaja on kohtule esitatud menetlusdokumentides märkinud, et praeguse parkimiskorraga rikutakse paljude korteriomanike õigust omada parkimisõigust (parkimisluba), mistõttu tuleks kehtestada parkimislubade väljaandmise ja kasutamise kord, siis soovib avaldaja sisuliselt tagada kaasomanikele parkimiskohtade kasutamise võrdsetel alustel. Seega on maakohus õigesti asunud seisukohale, et avaldaja esitas nõude, mis puudutab kaasomandi juures olevate parkimiskohtade kasutuskorda. Vaidluse lahendamisel peab kohus lähtuma mitte niivõrd avaldaja taotluse täpsest sõnastusest, kuivõrd avaldaja taotluse eesmärgist ja soovitavatest tagajärgedest. Menetlusosaliste asjas esitatud seisukohtadest nähtub, et Filtri tee 8 õuealal parkimisega probleeme ei ole olnud. Ka avaldaja ise on avalduses öelnud, et mingeid probleeme tavapärase parkimisega pole olnud ja seniajani on parkimiskohti jätkunud (I kd, tl 4, 13). Ringkonnakohtu hinnangul peab avaldaja suutma põhjendada, milles seisneb tema õigustatud huvi taotletud parkimislubade väljastamise ja kasutamise korra kindlaksmääramise vastu. Seejuures peab õigustatud huvi olema väljendatud konkreetselt, mitte abstraktse vajadusena kõikvõimalikke tulevasi vaidlusi ära hoida (vt nt Riigikohtu 08.05.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 16). Avaldaja väited, et väidetavalt hakkab tulevikus parkimiskohtade puudus ilmnema juhul, kui ühele korterile võimaldatakse mitme auto parkimist ning et tõendatud ei ole vanurite hooldaja võimalus saada koheselt parkimisõigus (parkimisluba), on põhjendamatud. Korteriühistu poolt on väljastatud igale korterile parkimiseks üks külaliste luba, mida hooldajal on võimalik kasutada ning hädaseisundi korral tagab Filtri tee 8 õueala parkimiseks kasutamise ka TsÜS § 141. Kolleegium märgib, et avaldajal säilib võimalus pöörduda olukorra muutudes uuesti kohtusse ja taotleda vajaliku küsimuse reguleerimist. Eespool toodust tulenevalt ei ole kehtiv olukord vastuolus AÕS § 72 lg-ga 5 ning ei kahjusta avaldaja või mõne puudutatud isiku huve. Seetõttu jätab ringkonnakohus ka avaldaja 03.12.2015 ja 18.02.2016 taotlused rahuldamata (
Kuna avaldaja avaldus ja kaebus ei saa rahuldamisele kuuluda, jäävad nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.