KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2016, Tallinn Kohtuasja number Kohtuasi 2

§ 476lg 1 ja üldtingimuste p-d 3 ja 12.6).

Kuna kostja maksis hüvitise ekslikult omamata selleks kohustust, rikastus hageja selle arvel alusetult. Kostja nõudis hagejalt alusetult saadu tagastamist. Hageja vastuväited vastuhagile

1. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Sõiduki remondist kättesaamisel selgus, et remonttööd ei olnud tehtud kvaliteetselt ja esinesid puudused. Sõidukit remontinud elektrik AG kinnitas, et tööd ei olnud tehtud kvaliteetselt, kvaliteedi saavutamiseks oleks pidanud vahetama kogu sõiduki juhtmestiku, aga juhtmestik, mis oli ostetud, ei sobinud antud sõidukile. Remondiettevõtte otsustas vahetada ainult juhtmestiku osa, mis oli nähtavalt sulanud. Lisaks ilmnes peale remonti sõiduki elektrisüsteemis mitmeid vigu. Remondiettevõttele esitati pretensioon, mida ettevõte eiras. Sõiduk oli Maanteeameti liiklusregistri sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akti kohaselt komplekteeritud sõidukite veoks juba enne Eesti liiklusregistrisse kandmist. Sõidukit või selle osasid ei ole nõuetevastaselt ümberehitatud. Sõidukit kasutati enne kahjujuhtumit Rootsis ja Eestis sõidukite veoks. Igakordseks peale ja maha laadimiseks oli vajalik kasutada vintsi. Kostja ja remondiettevõtte loogika kohaselt oleks pidanud sõidukil juba ammu juhtmed ära sulama. Kahjujuhtum toimus, kui sõiduk seisis pargituna. Hommikul sõidukit käivitades, avastati, et juhtmed on kahjustatud ja sulanud. Kahjujuhtumi tegelik põhjus jäi tuvastamata. Maakohtu otsus 3
2. Harju Maakohus jättis 07.12.2015 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuhagi. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1923 eurot 23 senti. Hagiga seotud menetluskulud jäid hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud 98% ulatuses hageja kanda ja 2% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 220 eurot 50 senti. Puudus vaidlus, et hageja oli kostja juures kindlustanud sõiduki Volkswagen LT (reg.märk XXXXXX). 07.11.2013 sai kahjustada sõiduki elektrijuhtmestik, mille tagajärjel juhtmete isolatsioon sulas. Vaidlus oli küsimuses, mis põhjustas juhtmestiku sulamise ja kas kostjal oli sellest põhjustatud kahju hüvitamise kohustus. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kindlustusleping (

§ 476

lg 1), mida tõendas kindlustuspoliis nr 2191260/1, mille osa oli ka kindlustuslepingute üldtingimused. Üldtingimuste p 12.6 kohaselt ei kuulunud hüvitamisele kahju, mis on põhjustatud sõiduki või selle osade nõuetevastasest ümbertegemisest. RP, kes on tehnikamagistri haridusega ja 15-aastase kogemusega asjatundja, arvamuse kohaselt põhjustas sõiduki juhtmestikus lühise ja põlengu asjaolu, et sõiduki taga asuv elektrivints oli ebaõigesti ühendatud elektrijuhtmestikuga. Vintsi käitamiseks vajalik voolutarve oli tunduvalt suurem kui maksimaalne vooluhulk, mida oli võimeline läbi laskma juhe, kuhu vints kahju tekkimise hetkel ühendatud oli. Samuti polnud sõiduki elektrisüsteemi ühendatud lisakaitsmeid ega releesid, mistõttu vintsi kasutamise käigus koormati originaaljuhtmestik üle, see kuumenes ja juhtmeid kattev isolatsioonikiht riknes. RP kinnitas tunnistajana vande all antud ütlustes, et vaatas vaidlusaluse sõiduki üle ja jõudis järeldusele, et auto tehnilise rikke põhjustas vintsi seadme vale ühendamine elektrisüsteemi. Juhe, mis võimaldas toidet auto vintsile, oli liiga peenike, ning puudusid lülitid ja lisakaitsmed. Lühise põhjustas ülekoormusest tekkinud ülekuumenemine, mis sulatas juhtmed kokku. Tunnistaja AG, kes teostas sõiduki remondi pärast juhtmestikus põlengu tekkimist, ütluste kohaselt ei osanud ta täpselt öelda, mis võis põhjustada juhtmestikus tekkinud rikke. Samas mäletas tunnistaja, et autol oli vintsi toitejuhe ühendatud jõureleeploki kaitsmele, kuigi see juhe oleks pidanud olema teisiti ühendatud. Tavaliselt ühendatakse sellised juhtmed otse aku peale seetõttu, et vintsi jaoks kasutatakse väga tugevat jõuvoolu. RP kirjaliku arvamuse ja tunnistajana antud ütluste ning AG tunnistajana antud ütlustega leidis tõendamist, et sõidukile oli vintsi juhtmestik paigaldatud nõuetele mittevastavalt, kuna see oli ühendatud viisil, mis ei võimaldanud vintsi töötamiseks tarviliku voolu läbilaskmist. Samuti oli RP arvamusega tõendatud, et just vintsi juhtmete valesti ühendamine oli põhjus, miks auto juhtmestikus tekkis ülekoormus, millega kaasnes juhtmete kuumenemine ja kokku sulamine. Seega olid hageja sõidukile tekkinud kahjustused põhjustatud sõiduki või selle osade nõuetevastasest ümbertegemisest, mis tähendas, et tegemist oli kahjuga, mis lähtuvalt üldtingimuste p-st 12.6 ei kuulunud kostja poolt hüvitamisele. Hageja nõue jäi

§ 476

lg 1 alusel rahuldamata, kuna hagejal ei olnud tulenevalt kindlustuslepingu üldtingimuste p-st 12.6 õigus nõuda kostjalt vastava kahju hüvitamist. Kostja tõendas, et ta tasus hageja sõidukile tehtud remonttööde eest 1923 eurot 23 senti Osaühingule BCA Autoekspert. Kuna eelnevalt tuvastati, et tegelikkuses ei esinenud kostjal kohustust hageja sõidukile tekkinud kahju hüvitamiseks, esines kostjal alus hagejalt

§ 1028

lg 1 alusel vastav summa välja nõuda, kuna kostja kohustust hagejale tekkinud kahju hüvitamiseks ei olnud olemas. Kostja esitas vastuhagis nõude hagejalt 1973 euro 8 sendi väljamõistmiseks, kuid nähtuvalt esitatud arvest ja maksekorraldusest tasus kostja sõiduki 4 remonttööde eest 1923 eurot 23 senti. Seega tuli vastuhagi rahuldada osaliselt summas 1923 eurot 23 senti. Hagi esitamisega tekkinud menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna vastuhagi rahuldati 98% ulatuses, jäid vastuhagiga seotud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 98% ulatuses hageja kanda ja 2% ulatuses kostja kanda. Toimikust nähtuvalt tasus kostja kohtumenetluses vastuhagilt riigilõivu 225 eurot. Seega tuli hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 220 eurot 50 senti. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude kindlustushüvitise 7093 euro 38 sendi saamiseks ja rahuldas vastuhagi ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt palub hageja teha uus otsus, millega jätta vastuhagi rahuldamata ning rahuldada hageja nõue kindlustushüvitise 7093 eurot 38 sendi väljamõistmiseks. Poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei vaidlusta täiendava kahjunõude 1622 eurot 28 senti rahuldamata jätmist. Maakohus kohaldas vääralt üldtingimuste KT.0056.11 p 12.6, hindas ebaõigesti tõendeid ja tuvastas vääralt hagejale kindlustushüvitise maksmist välistava alusena sõiduki või selle osade nõuetevastase ümberehituse. Kohtuotsuses viidatakse üldtingimuste KT.0056.11 p-le 12.6, kuigi neid üldtingimusi kohtule ei ole esitatud. Kostja ei tõendanud üldtingimuste p-s 12.6 nimetatud aluste esinemist. Lisaseadme (vintsi) paigaldamine ei ole samastatav ümberehitusega. Kehtivas õiguses ei käsitleta ümberehitusena sõidukile lisaseadmete ja –varustuse paigaldamist, kui sellega ei muutu sõiduki tüübikinnitusega määratud andmed ja kui nende lisamine ei ole vastuolus kehtivate tehnonõuetega (majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.06.2011 määrus nr 37 „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“ § 10 lg 5 p 2). Tõendatud ei ole, et hageja muutis vintsisüsteemi võrreldes ajaga, mil ta sõiduki soetas või ajaga, mil kostja töötaja sõidukit kindlustuslepingu sõlmimiseks üle vaatas. Ka ebaõige juhtme kasutamine ei ole vintsisüsteemi ümberehitamine. Kuna tegemist on puksiirsõidukiga, pidid vints ja puksiirplatvorm olema originaalid. Seega on mõistlik arvata, et ka elektriühendused olid tehase paigaldatud. Hageja kasutas vintsi igapäevaselt, mistõttu oleks vintsi toitejuhtme mittevastavuse korral pidanud rike ilmnema koheselt. Ekspert RP arvamusse põlengu tekkepõhjuste osas tuleb suhtuda kriitikaga, kuna eksperdil puudub pädevus põlengu põhjuste selgitamiseks. Kostja ei tõendanud, millised on konkreetse vintsi paigaldamise ja ühendamise nõuded ning millise jämedusega vintsi toitejuhe oli, et saaks kontrollida, kas kasutatud juhtme läbimõõt vastab vintsi tootja juhistele. Juhtmete kahjustumise tegelik põhjus on välja selgitamata. Nõuetele mittevastava toitejuhtme versioon võib olla küll üheks kahju hüpoteetiliseks tekkevõimaluseks, kuid selle võimaluse realiseerumise tõendamiseks esitatud tõendid on vastuolulised (tunnistaja AG vs ekspert RP) ja puudulikud (puuduvad tõendid väidetava liigpeenikese juhtme tegeliku läbimõõdu ja selle seose kohta vintsi voolutarbega) ning nende alusel ei ole põlengu tegelik põhjus tuvastatav. Kui põlengu reaalne põhjus ei ole tuvastatav, ei saa väita, et esineks mõni üldtingimuste p-s 12.6 nimetatud välistusklauslitest. Lisaks ei ole vintsi ühendamine käsitletav sõiduki ümberehitusena. Kuna kohus jättis analüüsimata hageja väited kostja hüvitamiskohustuse ulatuse ja kvaliteedi kohta, tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse tühistamisel lahendada hageja nõue sisuliselt. 5 Kostja ei täitnud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja sõiduk taastati ebakvaliteetselt. Elektrijuhtmestik oleks tulnud vahetada täielikult, kuna peale juhtmestiku osalist vahetamist esinevad auto elektrisüsteemis häireid. Sõiduki puhul ei taastatud kahjujuhtumi eelset olukorda. Sõiduk oli vahetult enne kahjujuhtumit läbinud tehnokontrolli, seega elektriseadmetes ei esinenud häireid. Juhtmestiku täieulatuslik vahetamine tagab võimalike peidetud juhtmekahjustuste likvideerimise ja välistab juhtmestiku osalise vahetamisega kaasneva riski tulevikus. Üldtingimuste p 10.1 kohaselt võib kostja hüvitamist teostada ka rahalise hüvitise maksmise teel. Kuna kostja ei ole hageja hinnakalkulatsiooni kogu juhtmekomplekti väljavahetamiseks vaidlustanud, tuleb kostjalt välja mõista 7093 eurot 38 senti. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt 1622 euro 28 sendi väljamõistmiseks ja vastuhagi osaliselt 49 euro 85 sendi saamiseks rahuldamata ning otsus on TsMS § 456 lg 4 kohaselt selles osas jõustunud. Ringkonnakohus vaatab otsuse läbi hageja apellatsioonkaebuse alusel osas, milles kohus hagi kindlustushüvitise 7 093 euro 23 sendi saamiseks rahuldamata jättis ja vastuhagi 1923 euro 23 sendi saamiseks rahuldas ning jaotas ja mõistis välja menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas osaliselt tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu vastuhagi osalise rahuldamise osas ja teha uus otsus, millega jätta vastuhagi vaidlustatud osas rahuldamata. Maakohtu otsuse resolutsioon osas, milles kohus jättis hagi 7093 euro 23 sendi saamiseks rahuldamata, tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb põhjendusi. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt. Maakohtu otsuse osalisel tühistamisel muudab ringkonnakohus maakohtu menetluskulude jaotust ja väljamõistmist. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusõiguse norme. Samas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust hagi rahuldamiseks, kuid toovad kaasa vastuhagi rahuldamata jätmise. Vaidluse all ei ole, et pooled olid 29.08.2013 sõlminud sõiduki kindlustuslepingu, mida tõendas kindlustuspoliis nr 2191260/1 (tlk 49), mille osadeks olid kindlustuslepingute üldtingimused KT.0898.12 ja sõidukikindlustuse tingimused KT.0056.
4. Asjaolu, et kostja oli vastuhagile lisanud sõidukikindlustuse tingimused KT. 0921.13 ja kohus neile otsuses viitas, ei ole selline rikkumine, mis eraldivõetuna oleks kohtuotsuse tühistamise aluseks. Pooled on kohtumenetluses käsitlenud kindlustuspoliisi osaks olevaid sõidukikindlustuse tingimusi KT. 0056.11 ja lepingu lisaks olevate sõidukikindlustuse tingimuste KT.0056.11 ja kohtu poolt viidatud tingimuste p 12.6 sisult kattuvad. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 alusel vastustaja poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud sõidukikindlustuse tingimused KT.0056.11 (tlk 165-166) asja materjalide juurde. 6 Pooled vaidlesid maakohtus esmalt selles, kas 07.11.2013 toimunud kahjujuhtum oli kindlustusjuhtum ja kas kostjal oli õigus jätta kindlustushüvitis välja maksmata.

§ 423

lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Selleks sündmuseks ehk kindlustusjuhtumiks on sõidukikindlustuse tingimuste KT 0056.11 p 3 kohaselt ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille korral tekib kindlustusandjal kindlustuslepingu täitmise kohustus. Samade tingimuste p-s 12.6 on pooled kokku leppinud, millistel tingimustel kahju ei hüvitata. Sõidukikindlustuse tingimuste p 12.6 järgi ei kuulu hüvitamisele kahju, mis on põhjustatud järgmistest asjaoludest: sõiduki või selle osade nõuetevastane ümberehitamine; kulumine (ka seoses varguse või lubamatu kasutamisega) või praagiks osutumine, korrodeerumine, sööbimine; puudulik või vale hooldus, remont ja käsitsemine. Ringkonnakohtu hinnangul oli sõidukiga 07.11.2013 toimunud kahjujuhtum, mille käigus kahjustus osaliselt sõiduki elektrijuhtmestik, käsitletav kindlustusjuhtumina ja kostjal puudus alus keelduda kindlustushüvitise maksmisest ja makstud hüvitise tagasinõudmiseks. Et tegemist oli kindlustusjuhtumiga, tunnistas algselt ka kostja, suunates sõiduki remonti ja tasudes remondi eest 1923 eurot 23 senti. Hiljem muutis kostja oma seisukohta ja leidis, et kuna kahju oli tekkinud sõiduki või selle osade nõuetevastasest ümberehitamisest, ei olnud tegemist kahjujuhtumiga. Kostja ei ole tuginenud teistele sõidukikindlustuse tingimuste p-s 12.6 toodud hüvise maksmisest keeldumise alustele. Ringkonnakohus kostja ja maakohtu seisukohta õigeks ei pea. Ekslik on kostja seisukoht, mille kohaselt sõidukikindlustuse tingimuste p-ga 12.6 on hõlmatud kõik tehnilised rikked ja puudulikud ning valed tegevused, mille tõttu võib sõidukile kahju tekkida. Hageja selgitusel oli tegemist Rootsist omandatud kasutatud sõidukiga, mis oli komplekteeritud sõidukite veoks enne Eesti Liiklusregistrisse kandmist. Kostja ei vaidlustanud, et sõiduk võidigi osta juba sellises komplekssuses ja ühendustega, nagu see oli kahjujuhtumi toimumise hetkel (tlk 78). Saab järeldada, et kostjale oli kindlustuslepingu sõlmimise hetkel teada, et tegu on vintsiga puksiirautoga. Seda on märkinud kindlustuslepitaja 03.06.2014 lepitusettepanekus ja kostja ei ole väitnud vastupidist. Kostja väide, et sõidukikindlustuse tingimuste p 12.6 hõlmab kõik tehnilised rikked, puudulikud ja valed tegevused, mille tõttu võib sõidukile kahju tekkida, ei ole õige ja praeguse vaidluse asjaolusid arvestades ka põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates on määravaks asjaolu, et kindlustusperioodi kestel ei ole sõiduki nõuetevastast ümberehitust toimunud. Seega toimus kindlustusjuhtum sellises olukorras, nagu sõiduk oli kindlustuslepingu sõlmimise ajal. Eeltoodust järelduvalt ei olnud kostjal alust hüvitise maksmisest keeldumiseks, kuna sõidukikindlustuse tingimuste p-s 12.6 loetletud aluseid selleks ei esinenud. Tingimuste ps 12.6 toodud loetelu on ammendav, mille esinemisel on kahju hüvitamine välistatud ja sinna alla ei saa paigutada mistahes asjaolu, mis võib sõidukit kahjustada. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitamisega seotud kaebuse väiteid.

§ 476

lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Pärast kahjujuhtumit tunnistas kostja selle kindlustusjuhtumiks ja hüvitas kahju, st tasus sõiduki remondikulud. Vaidlus taandus sellele, kas remont oli teostatud kvaliteetselt ja kas hagejal on nõue kostja vastu täiendavate remondikulude hüvitamise nõudes. Hageja väidetel on kahjustatud elektrijuhtmed halvasti isoleeritud, vahetati välja vaid kahjustatud juhtmed ja mitte aga kogu juhtmestik. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud Moller Auto Tallinn AS 7 arvamuse, mille järgi ei ole remont teostatud tehase nõudmiste kohaselt ning vahetada tuleks mootori ja armatuurlaua juhtmestik, milliste tööde järgselt selgub tegelik remondi maksumus (tlk 29). Ringkonnakohus leiab, et hageja väited täiendava kindlustushüvitise 7093 eurot 38 senti saamiseks ei ole põhjendatud, kuivõrd hageja ei tõendanud, et kostja poolt tehtud remont ei olnud kvaliteetne. Nõustuda saab kostjaga, et ka olukorras, kus remont ei olnud teostatud nn autotehase nõudmistele vastavalt, ei anna alust väideteks, et töö oli mittekvaliteetne. Et sõiduk oli samasuguses korras ja funktsioonidega, nagu ta oli enne kahjujuhtumist, tõendas kostja ekspertiisiga, kus leiti, et remonditöö oli kvaliteetne. Praeguse vaidluse puhul on oluline märkida, et sõidukil on küll tuvastatud mitmeid erinevaid vigu (ülevaatusel tuvastati ka teisi elektrisüsteemi rikkeid), kuid neid ei saa seostada remonditööde või vahetatud osade vigadega ning neid ei saa seostada kindlustusjuhtumi toimumisega. Kostja poolt hageja pretensioonile vastuseks tellitud ja hageja poolt kohtule esitatud 17.02.2014 koostatud eksperdi arvamuse (tlk 7-9) kohaselt oli sõiduki kahjueelne seisukord taastatud, st vigastatud elektrijuhtmestik vahetatud ning vintsi elektrisüsteem on nõuetekohaselt ühendatud. Eksperdi arvamuses, mida kohus käsitleb koos 28.04.2014 koostatud arvamuse lisaga dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 lg 2 tähenduses, tuvastatus ei ole kohtul alust kahelda. Tunnistajatena ülekuulatud RP ja AG ütlused on kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja AG, kes teostas sõiduki remonti, kinnitas, et peale juhtmete remonti tehti sõidukile täielik diagnostika ja vigu ei tuvastatud (tlk 122). Arvamuse koostanud RP ütlustel on võimalik juhtmestiku osaline vahetamine ilma, et kahjustada saaks töö kvaliteet. Tunnistaja ütlustel olid autol varasemad kahjustused (tlk 123). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et remondi teostamisega oli taastatud kahjujuhtumi eelne olukord ja kostja oli kindlustuslepingujärgsed kohustused täitnud. Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise osas oli lõppjärelduses õige, kuid praeguse otsuse põhjendustel. Vastuhagi rahuldamise osas tuleb otsus tühistada ja kostja vastuhagi jätta uue otsusega rahuldamata. Menetluskulud Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Hagi ja vastuhagi rahuldamata jätmise korral jäävad maakohtus hagi esitamisel kantud riigilõivu kulud poolte endi kanda. Muid menetluskulusid pooltel maakohtus ei olnud. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda võrdeliselt kaebuse rahuldamise ulatusega. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses otsuse osas, millega tema hagi 7093 euro 38 sendi ulatuses rahuldamata jäeti ja vastuhagi 1923 euro 23 sendi ulatuses rahuldati. Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse 21% ulatuses ja jättis rahuldamata 79% ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja ja arvete (tlk 170-172, 175) kohaselt on hageja menetluski suuruseks ringkonnakohtus 1435 eurot, millest riigilõiv on 475 eurot ja 960 eurot kohtumaterjalide analüüsi, kliendikonsultatsiooni ja apellatsioonkaebuse koostamise kulu 10 töötunni eest. Esindaja tunnitasu maksumuseks on 80 eurot (käibemaksuta). Apellant ei ole käibemaksukohuslane. Kostjal ei ole apellatsioonimenetluse kulusid ja tal ei ole vastaspoole kulude suurusele vastuväiteid (tlk 182). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja kulud õigusabile arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust vajalikud ja põhjendatud. 8 Seega mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks 301 eurot 35 senti, ülejäänud apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 9