Obsah (10)

§ 436§ 230§ 386§ 442§ 122§ 163§ 174§ 138§ 445§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 25. novembril 2015.a., Tallinnas Tsiviilasja number 2-15-7337 Tsiviilas

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 25.08.2015.a. kohtumääruses (t/l 62).

1. Hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel asjaolule, et hüpoteegi alusel kohese sundtäitmise korral sissenõudja poolt sissenõutav summa ei saa olla suurem kui kinnistusraamatusse kostja kasuks kantud hüpoteegisumma, s.o 91 393,66 eurot.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
3. Kohtule esitatud 26.02.2013.a. täitmisteate kohaselt on täiteasjas nr. 008/2013/486 täitedokumendiks Tallinna notar 16.02.2009.a. notariaalne leping nr. XXXX ja nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue (t/l 11). Osundatud täitmisteatest nähtub, et täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tasub võlgnik koos täitekuludega 97 707,28 eurot. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega 102 209,02 eurot (t/l 11).
4. Tallinna notar Tea Türnpuu poolt 16.02.2009.a. tõestatud notariaalse ühishüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu nr. XXXX punkt 3 kohaselt lepivad lepinguosalised kokku ning omanik seab hüpoteegipidaja kasuks lepingu esemetele ühishüpoteegi esimesele vabale järjekohale summas 1 430 000 krooni (t/l 12-18). Ühishüpoteek on seatud hagejale kuuluvatele kinnisasjadele, mis on kantud registrisse registriosa numbritega XXXX ja XXXX (t/l 25-26, 30-31).
5. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kohtutäitur on võtnud täitmisele kostja nõude hageja vastu summas 93 186,37 eurot (t/l 4).
6. Riigikohus on 29.05.2012.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-64-12 punktis 21 leidnud, et hüpoteegiga tagatud nõuete maksmapanek täitemenetluses on piiratud hüpoteegi enda ulatusega. 3
7. Kuivõrd poolte vahel 16.02.2009.a. sõlmitud notariaalse lepinguga on kokkulepitud hagejale kuuluvatele kinnisasjadele ühishüpoteegi seadmine summas 1 430 000 krooni ehk 91 393,66 eurot (1 430 000 : 15,6466), leiab kohus, et täiteasjas nr. 008/2013/486 hagejalt nõutav summa ei saa olla suurem ning seda summat ületavas osas on sundtäitmine lubamatu.
8. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et täiteasja nr. 008/2013/486 sundtäitmine on lubamatu 1 792,71 euro ulatuses (93 186,37 – 91 393,66). Ka kostja on nimetatud summas hagi õigeks võtnud (t/l 51).
9. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning täiteasja nr. 008/2013/486 sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks 1 792,71 euro ulatuses. Sundtäitmine täiteasjas nr. 008/2013/486 on lubatav summas 91 393,66 eurot.
10. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited (sealhulgas hageja etteheited kohtutäituri tegevusele) ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
11. Kooskõlas

§ 386lg 4 tühistab kohus Harju Maakohtu 25.05.2015.a.

kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (t/l 47-48). Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 17.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks on 6 000 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 18.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud 98 % ulatuses jätta hageja kanda ja 2 % ulatuses kostja kanda. 19. Tulenevalt

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot ja õigusabikulu kokku summas 1 995 eurot (koos käibemaksuga). Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 1 001 eurot (koos käibemaksuga).
2. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses riigilõivu 14.05.2015.a. summas 350 eurot (t/l 39) ning 21.05.2015.a. täiendavalt 125 eurot (t/l 46). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 475 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada vastavalt

§ 138lg 2.

Kuivõrd menetluskulud jäid 2 % ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 9,50 eurot (475 x 2 %).

1. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu kokku summas 1 995 eurot. Kostja on palunud kohtul hinnata hageja menetluskulude põhjendatust. Lisaks leiab kostja, et 11.05.2015.a. esitatud menetluskulust ei nähtu, et see oleks seotud käesoleva tsiviilasjaga. Samuti leiab kostja, et 21.05.2015.a. menetluskulu ei ole põhjendatud. 4
2. Hageja on esitanud kohtule 07.06.2015.a. arve nr. 150522, millise spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 11.05.2015.a. kohtunud kliendi esindajaga, konsulteerinud ja analüüsinud edasist tegevusplaani 1 tund, 14.05.2015.a. koostanud hagiavalduse 5 tundi 30 minutit ja 1 tund 50 minutit, 21.05.2015.a. kõrvaldanud tsiviilasjas nr. 2-157337 puudused 30 minutit (t/l 70-71). Kohus leiab, et nimetatud arve alusel tuleb jätta rahuldamata hageja 11.05.2015.a. tekkinud kulu, kuivõrd kohtul puudub võimalus nimetatud kulu tekkimist kontrollida. Lisaks leiab kohus, et vähendamisele kuulub hageja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses hagiavalduse koostamisega, kuivõrd tegemist ei ole olnud õiguslikult keeruka ning ajamahuka menetlusdokumendiga. Seega on põhjendatud ajakulu, mis on tekkinud hagiavalduse koostamisega kokku 5 tunni ulatuses. Ülejäänud osas peab kohus nimetatud arve alusel tekkinud õigusabikulu põhjendatuks ning see vastab tsiviilasja toimikus olevale. Seega on arve nr. 150522 alusel põhjendatud hageja esindaja ajakulu 5 tunni 30 minuti ulatuses ehk summas 693 eurot (5 tundi 30 minutit x 105 eurot = 577,50 eurot + 20 %).
3. Hageja on esitanud kohtule 07.07.2015.a. arve nr. 150659, millise spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 22.06.2015.a. koostanud seisukoha kostja vastusele ja esitanud selle kohtule 2 tundi 50 minutit (t/l 72-73). Kohus leiab, et nimetatud arve alusel tekkinud õigusabikulu on põhjendatud ning see vastab tsiviilasja toimikus olevale. Seega on arve nr. 150659 alusel põhjendatud hageja esindaja ajakulu 2 tunni 50 minuti ulatuses ehk summas 357 eurot (2 tundi 50 minutit x 105 eurot = 297,50 eurot + 20 %).
4. Hageja on esitanud kohtule 06.10.2015.a. arve nr. 150852, millise spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 10.09.2015.a. läbirääkinud vastaspoolega, tutvunud 21.09.2015.a. Harju Maakohtu 25.08.2015.a. kohtumäärusega, 06.10.2015.a. ettevalmistunud kohtuistungiks 2 tundi 30 minutit (t/l 74-75). Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks kuulub vähendamisele, kuivõrd tegemist ei ole olnud õiguslikult keeruka vaidlusega ning kostja on võtnud koheselt hagiavalduse osaliselt õigeks. Seega peab kohus põhjendatud hageja esindaja ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tund 30 minutit. Ülejäänud osas peab kohus nimetatud arve alusel tekkinud õigusabikulu põhjendatuks ning see vastab tsiviilasja toimikus olevale. Seega on arve nr. 150852 alusel põhjendatud hageja esindaja ajakulu 2 tunni 10 minuti ulatuses ehk summas 273 eurot (2 tundi 10 minutit x 105 eurot = 227,50 eurot + 20 %).
5. Hageja on esitanud kohtule 07.10.2015.a. arve nr. 150960, millise spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 07.10.2015.a. koostanud menetluskulude nimekirja ja täiendava menetluskulude nimekirja 1 tund 10 minutit ja osalenud 07.10.2015.a. toimunud kohtuistungil 1 tund (t/l 86-87). Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses menetluskulude nimekirjade koostamisega, tulenevalt Riigikohtu 06.05.2015.a. kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 (vt. punkt 13), rahuldamisele ei kuulu. Hageja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses 07.10.2015.a. toimunud kohtuistungil osalemisega on põhjendatud ning kuulub kostja poolt hüvitamisele. Seega on arve nr. 150960 alusel põhjendatud hageja esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses ehk summas 126 eurot (1 tund x 105 eurot = 105 eurot + 20 %).
6. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 38,48 eurot, millest riigilõiv summas 9,50 eurot ja õigusabikulu summas 28,98 eurot (1 449 eurot x 2 %). 5
7. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 1 001 eurot. Hageja palub hinnata kostja esindaja õigusabikulude põhjendatust.
8. Kostja esindaja on 01.06.2015.a. tutvunud hagiavalduse materjalidega 2,5 tundi, 15.06.2015.a. koostanud vastuse ja edastanud selle kohtule 3 tundi, 27.06.2015.a. tutvunud hageja 26.06.2015.a. menetlusdokumendiga ning 07.10.2015.a. ettevalmistunud ja osalenud Harju Maakohtu kohtuistungil 2 tundi (t/l 76-78, 88-90). Kohus leiab, et kostja esindaja õigusabikulu on täies ulatuses põhjendatud ning see vastab tsiviilasja toimikus olevale ja kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele.
9. Eelnevast tulenevalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu summas 980,98 eurot (1 001 eurot x 98 %). 31.

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad summad ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 942,50 eurot (980,98 – 38,48). 32. Hageja taotles kooskõlas

§ 177

lg 4 menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd kohus on eelnevalt poolte vastastikused nõuded tasaarvestanud, jääb sellest tulenevalt hageja vastav taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6