Obsah (9)

§ 871§ 75§ 200§ 199§ 213§ 64§ 65§ 68§ 3314

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 25.08.2016 Kohtuasja number 1-14-1516 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär

§ 871

lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 12 (kaksteist) kuud.

§ 871

lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada Valeri Bazunovi järgima karistusjärgse käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) asuma kohtu määratud alalises asukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Valeri Bazunovit käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 2 p-des 2, 21, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Määrata Valeri Bazunov kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Valeri Bazunovile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Bazunovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Viru Maakohtu 02.05.2014 otsusega tunnistati Valeri Bazunov süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 8, 9, 10,

§ 199

lg 2 p 4, 8 ja

§ 213

lg 1 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuulus 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 19.09.2013 otsusega mõistetud 6 kuud 2 päeva vangistusega ning liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti 3 aastat 6 kuud 2 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 19.09.2013 otsusega täielikult ärakantud karistus 6 kuud 2 päeva vangistust ja lõplikult ärakandmisele kuulus 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuulus 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.09.

1. Isikut on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuriteod on läinud raskemaks. Varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest, käesolev kuritegu on vägivalla kasutamine (röövimine). Soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud riigikeele A1-, A2-, B1-taseme kursused ning käesoleval ajal osaleb riigikeele B2-taseme kursusel. Samuti on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille läbiviija kohaselt omab isik motivatsiooni probleemiga tegelemiseks, kuid puuduvad oskused, vajab toetust. Varasemalt töötas osakonna koristajana, käesoleval ajal töötab xxxx komplekteerimistsehhis. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav elas enne vangistust enda korteris aadressil xxxx. Põhihariduse omandas xxxx koolis, edasi läks õppima xxxx metallitöötleja erialale, kus lõpetas kaks kursust ja sai kätte lukksepa paberid. Töötukassa kaudu omandas ehitaja kutseoskused. Kinnipeetav on töötanud xxxx transporttöölisena, laotöölisena ja xxxx lihttöölisena. Töökohtade pikkused olid poolest kuni ühe aastani. Alates 2009 sai töövõimetuspensioni, millest peeti kinni võlgu. Toimetulekut vabaduses mõjutasid võlad ja narkootikumide tarvitamine. Ema sõnul on tema nõus poega toetama materiaalselt, ema töötab xxxx kaupluses. Kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid summas vabanemisfondis on 333,05 eurot. 3571,24 eurot, Kinnipeetava lähedasteks on ema, kes elab xxxx, isa, kes on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja elab xxxx ning õde, kes elab samuti xxxx. Väidetavalt omavahelised suhted head, lähedased on nõus materiaalselt ja moraalselt toetama. Varasemalt kuulusid suhtlusringkonda kriminaalse mõtteviisiga isikud, kellega enam väidetavalt ei suhtle. Enamus kuritegusid on toime pandud grupis. Meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkosõltuvus. Käesoleva kuriteo röövimise episoodi sooritas narkojoobes. Karistusregistri andmetel kolm korda karistatud NPALS alusel, viimati
2. aastal. Tunnistab probleemi ning on valmis tegelema. Vangistuse alguses sai metadooni asendusravi. Peale seda on kinnipeetav paigutatud rehabilitatsiooni osakonda, kus aktiivselt tegeleb oma probleemiga. Osales xxxx tugigrupis, kus käsitletakse narkootikumide kuritarvitamise ja suhete teemasid. Organiseeris vanglas sõltlaste tugirühma, kus kinnipeetavad tegelevad sõltuvusprobleemidega ning kohtuvad regulaarselt. Kinnipeetav on selle rühma läbiviija suhtub sellesse väga tõsiselt ja kohusetundlikult. Peale vabanemist soovib asuda xxxx, kus talle on koht broneeritud. Impulsiivsus peegeldub selles, et isik rikub seadust hetketuju ajal ja kordab oma vigu (korduvad vargused), sest ei suuda varasematest kogemustest õppida. Probleemide äratundmisvõime on kehv, ei lahendanud oma probleeme sihipäraselt. Vältis probleemidega tegelemist narkootikume tarvitades. Korduvad kuriteod viitavad sellele, et isik ei suutnud arvestada teiste arvamustega. Ametnikega suheldes on positiivselt meelestatud ja valmis koostööks. On rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. Mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 66%, mis on kõrge risk ja vägivaldse kuriteo eest 24%, mis on keskmine risk. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest toetab vangla Valeri Bazunovi karistusjärgset käitumiskontrolli ning teeb ettepaneku määrata isikule käitumiskontroll pikkusega 6 kuud ning käitumiskontrolli ajaks kohustada teda täitma

§ 75lg 2 p-des 2, 2¹ sätestatud lisakohustusi.

Maakohtu istung 25.08.2016 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et karistusjärgne käitumiskontroll on mõttetu, kuna ta on nagunii keskuses, kus ei saa midagi toime panna. Rehabilitatsioonikeskuses viibimise minimaalne aeg on üks aasta, kui psühholoogid ja sotsiaaltöötajad arvavad, et isik vajab rohkem aega, siis saab veel aasta olla. On valmis olema seal kasvõi 3 aastat, et saavutada endale seatud eesmärgid. Varem ei ole püüdnud narkoprobleemidest vabaneda. Sillamäe rehabilitatsioonikeskuses olemise ajal saab töövõimetuspensioni umbes 200 eurot. Korter xxxx on isikul veel alles ja ta saab sinna hiljem elama minna. Prokuratuuri seisukoht Prokurör Sigrid Nurm leidis, et vangla taotlus on põhjendatud ja isiku suhtes tuleks kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Seaduses toodud eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud. Rehabilitatsioonikeskuses viibimine on isiku vaba tahe, kedagi ei hoita seal sunniviisilisest ja ta võib vabalt sealt lahkuda. Arvestades, et isikul puudub sissetulek, et end ära elatada, ta on toime pannud raskeid kuritegusid, tema puhul esineb oht, et tema tutvumisringkond vabanemisel on selline, et tarvitavad narkootikume, on risk, et ta võib alustada uuesti narkootikumide tarvitamist. Eelnevad kuriteod on tingitud narkootikumide tarvitamisest, röövimised on toime pandud narkouimas. Prokurör teeb ettepaneku määrata karistusjärgne käitumiskontroll seaduses ettenähtud miinimumajaks 12 kuuks. Lisaks kohaldada

§ 75

lg 2 tulenevaid nõudeid, mitte tarvitada alkoholi, narkootikume, mitte neid omama ja osalema sotsiaalprogrammis. Kuna keskusese olemine on isiku vaba tahe, ei saa panna talle kohustust seal aasta aega olla. Kui ta peaks sealt lahkuma, siis tulenevalt kontrollnõuetest peab ta oma uue elukoha avaldama kriminaalhooldajale. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Valeri Bazunovi suhtes on põhjendatud.

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Käesoleval juhul kannab Valeri Bazunov karistust Viru Maakohtu 02.05.2014 otsuse alusel, mille kohaselt mõisteti talle muuhulgas karistuseks

§ 200

lg 2 p 4, 8, 9, 10 järgi 4 aastat 6 kuud vangistust, lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Seega, kuna Valeri Bazunovile on mõistetud enam kui 2-aastane vangistus vägivalla kasutamisega seotud kuriteo eest (röövimine), kvalifitseerub Valeri Bazunov

§ 871

lg-s 2 toodud isikuna, kelle suhtes ei kehti eelneva karistatuse nõue tulenevalt

§ 871lg 1 p-st 2.

Seega on täidetud formaalsed käitumiskontrolli kohaldamiseks. eeldused Valeri Bazunovi suhtes karistusjärgse

§ 871

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Valeri Bazunov on varasemalt kriminaalkorras karistatud 8-l korral, vangistuses viibib ta lausa neljandat korda. On varem olnud allutatud kriminaalhooldusele, mille ajal rikkus kontrollnõudeid. Seega ei ole kinnipeetav talle varasemalt mõistetud tingimuslikest ega reaalsetest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on läinud raskemaks, varasemalt varavastased, käesolev kuritegu on röövimine, seega lisandunud vägivalla komponent. Valeri Bazunovil on käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et tema puhul on tegemist isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas olles suutnud alluda korraldustele ning kehtestatud nõudeid järgida. Kohus peab vajalikuks märkida, et vangla iseloomustuse kohaselt omab Valeri Bazunov tasumata rahalisi nõudeid ning vabanedes puudub tal garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel sissetulek. Samas, isik asub esialgu vabanemisel elama xxxx ning tema ema ja lähedased on nõus toetama Valeri Bazunovit nii moraalselt kui materiaalselt. Kuna isik on sooritanud varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis võib sissetuleku puudumine olla riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Samuti on kuriteod toime pandud grupis, millest nähtub, et isiku tutvusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega kinnipeetav enda sõnul enam ei suhtle. Grupis kuritegude toimepanemine viitab sellele, et isik võib olla teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetaval on diagnoositud ka narkosõltuvus, millest ta soovib vabaneda ja millest vabanemisega on ta ka aktiivselt tegelenud. Ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis on mõeldud sõltlastele, osalenud xxxx tugigrupis, olnud metadooni asendusravil ning vabanemisel asub xxxx. Kohus on seisukohal, et arvestades isiku varasemat elukäiku ning suutmatust alluda kriminaalhoolduse nõuetele ning hoiduda uute süütegude toimepanemisest, jätkab Valeri Bazunov suure tõenäosusega peale vanglast vabanemist kuritegude toimepanemist. Ka vangla hinnangul on isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 66%, mille näol on tegemist väga kõrge riskiga. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti Valeri Bazunovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Valeri Bazunovi suhtes on põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus on seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli puhul on tegemist olulise isiku liikumise piiramisega, mida tuleks kohaldada ainult erandlikel asjaoludel, kuid arvestades Valeri Bazunovi varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja tema isikut, puudub kohtul igasugune alus arvata, et sellel korral on kinnipeetav võimeline oma senist eluviisi iseseisvalt muutma. Selleks, et maksimaalselt maandada Valeri Bazunovist lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Valeri Bazunovi suhtes

§ 871lg 3 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli 12 kuud.

Tegemist on võimaliku minimaalse ajaga, mis kohtu hinnangul on piisav, et toetada Valeri Bazunovi resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Valeri Bazunovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 8 sätestatud lisakohustusi.

Kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb kohustada Valeri Bazunovit karistusjärgse käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ega narkootilisi aineid. Kuigi kinnipeetav on vangistuses olles läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, tuleks kohtu hinnangul kohustada Valeri Bazunovi karistusjärgse käitumiskontrolli ajal, kriminaalhooldaja äranägemisel, läbima täiendavalt asjakohaseid sotsiaalprogramme.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule.

§ 3314

sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 871; Kr

MS § 4261, 432, 384, 387. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp