lg 2 p 2,
lg 1 ja
lg 1-§ 25 lg 2 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav Denis Gagen Kaitsja Viibimiskoht: Viru Vangla; isikukood: 38606233733; Vene Föderatsiooni kodanik; põhiharidus; emakeel: vene keel; ei tööta. Kriminaalkorras karistatud ühel korral: - 02.10.2009 Viru Maakohtu poolt
Tõkend- vahistamine alates 25.10.2014. Tatjana Golovanova Kohtuistungi toimumise aeg 28.04.2015, 28-29.09.2015, 06.10.2015, 24.11.2015 RESOLUTSIOON Tunnistada Denis Gagen süüdi
(alates 01.01.2015
Tunnistada Denis Gagen süüdi
(alates 01.01.2015
Tunnistada Denis Gagen süüdi
lg 2 järgi (süüdistuses
- § 25 lg 2 1 1-15-3051 järgi kvalifitseeritud episood) ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Vastavalt
lg-le 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 25.10.2014.
lg 1 alusel kohaldada Denis Gagenile lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga tähtajaga 6 (kuus) aastat. Denis Gagenile valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Asitõendid: Kriminaaltoimikus olev CD-plaat jätta kriminaaltoimikusse. Mõista Denis Gagenilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi tegemise eest 110 (ükssada kümme) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud 624 (kuussada kakskümmend neli) eurot. Kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot jätta riigi kanda. Määrata, et Denis Gagenil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 1667 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700002665, ning selgitus „Denis Gagen, 1-15-3051, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 22.01.2016. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast (st 21.01.2016), mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. 2 1-15-3051 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Maakohtu seisukoht süüdistuse osas 1.
järgi on Denis Gagenile esitatud süüdistus selles, et ta lõi 25.10.2014.a ajavahemikul 12.30-13.30 Narvas, aadressil xxx asuvas korteris enda endisele elukaaslasele ning nende ühise lapse emale xx vähemalt viis korda rusikaga pea piirkonda, tekitades Xxxile füüsilist valu ja põhjustades tervisekahjustuse – nina ja huule verejooksu. 1.1 2014.a kehtinud
kohaselt oli karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Alates 01.01.2015 näeb
lg 1 ette karistuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Lõike 2 kohaselt on kvalifitseerivaks tunnuseks teo toimepanek lähi- või sõltuvussuhtes. 1.2 Kannatanu on kõnealuse sündmuse kohta andnud ütluseid (28.09.2015 protokoll), et süüdistuses märgitud kuupäeval elas ta Narvas, Xxx asuvas korteris koos oma lapse Xxxiga (sündinud xxx). 25.10.2014 lõuna paiku tuli endine elukaaslane ja lapse isa Denis Gagen tema juurde last tooma. Gagen läks tualetti ning sealt väljudes ütles, et tal on paha olla ja hakkas kannatanut peksma, lüües umbes viis korda rusikaga kannatanule vastu pead ja nägu. Kannatanu tundis nende löökide tulemusel valu ning tal tekkis ninast verejooks. Kas tal ka huul katki oli, seda kannatanu ei mäleta. Sealjuures Gagen ei öelnud ega põhjendanud kuidagi, miks ta kannatanut lööb. Kui Gagen oli veidi rahunenud ja eemaldus, jooksis kannatanu rõdule ning helistas oma tuttavale Xxxile ning kutsus viimast endale appi. Ta viskas rõdult korteri võtmed alla, et Xxx saaks nende abil korterisse tulla. 1.3 Kannatanu ütlustega haakuvad Xxxi ütlused (28.09.2015 protokoll), milles ta kinnitab samuti, et Xxx helistas talle ja kutsus teda enda juurde ja samas oli kuulda, et ta nutab. Kohale jõudes oli Gagen Xxxi korteris, ka nende laps oli kodus. Xxxil tuli huulest verd. 1.4 Kannatanu löömist on tunnistanud ka Denis Gagen ise öeldes ülekuulamisel (06.10.2015 protokoll), et läks kõnealusel päeval kannatanu juurde. Ta jõi seal kaks viskikokteili ning tal hakkas paha. Seejärel tekkis tal kannatanuga tüli ning ta lõi kaks korda kannatanut näo piirkonda. Hiljem nentis Gagen, et võis kannatanut ka viis korda lüüa. Samuti tunnistab Gagen, et nägi kuidas tema löökide tulemusel hakkas kannatanul ninast ja huulest verd jooksma. 1.5 Kõik eelkäsitletud tõendid kinnitavad üheselt, et Gagen oli süüdistuses märgitud ajal kannatanu korteris ning kasutas kannatanu suhtes vägivalda - lõi teda korduvalt rusikaga pea piirkonda. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et ta tundis löökide tagajärjel valu. Kõikide isikute ütlustest nähtuvalt põhjustasid Gageni löögid kannatanul ka tervisekahjustuse, st verejooksu ninast ja huulest. Toime pandud vägivallaakti laadist järeldub üheselt, et tegemist oli tahtliku teoga. Lüües korduvalt kannatanut rusikaga peapiirkonda, sai süüdistatav väga hästi aru, et põhjustab sellega kannatanule valu ning võimalik et ka tervisekahjustusi. Seega valu tekitamise osas oli süüdistataval vähemalt otsene tahtlus ning tervisekahjustuse põhjustamise osas vähemalt kaudne tahtlus. 1.6 Eelnevast lähtuvalt on Gageni tegevuses tuvastatud
§-s 121 sätestatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused so tahtlik teise inimese löömine ja tervise kahjustamine. 3 1-15-3051 1.7 Nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustest nähtuvalt olid nad varasemalt elukaaslased ning neil on ühine laps. Seega on tegemist lähisuhtes olevate isikutega ning alates 01.01.2015 tuleks Gageni käitumine kvalifitseerida
2. Lisaks eelnevale süüdistatakse Gagenit
järgi selles, et viibides 25.10.2014.a ajavahemikul 12.30-14.00 Narvas, aadressil Xxx asuvas korteris, ähvardas ta Xxxit noaga, ning tegi nuga käes hoides järsu liigutuse Xxxi suunas, mille tulemusena tundis Xxx ohtu enda tervisele ja põgenes korterist ning Denis Gagen järgnes talle nuga käes hoides kuni Xxx oli väljunud korterist. Xxxil oli alus karta ähvarduse täideviimist, kuna Denis Gagen oli vahetult enne tema ähvardamist löönud korduvalt Xxxile rusikaga pea piirkonda ja Xxx nägi Xxxi näol verd. Samuti tema, viibides 25.10.2014.a kella 14.00 paiku Narvas aadressil Xxx asuva maja trepikojas korterite x ja x välisuste juures ähvardas korteri nr x ukse avanud Xxx noaga, käskis Xxxl sulgeda uks ning liikus nuga käes hoides Xxx suunas, mille tulemusena tundis Xxx ohtu enda tervisele ja ta sulges end Narvas aadressil Xxx asuvasse korterisse. Xxxl oli alus karta temale tervisekahjustuse tekitamist, kuna Denis Gageni kõrval seisis veriste riietega Xxx. 2.1 Xxx on kõnealuste sündmuste kohta öelnud, et kui ta Xxxi palvel tema juurde läks ning nägi seal nutvat Xxx, siis ütles Gagenile, et korja oma asjad kokku ja lähme välja. Gageni reageeringut kirjeldas kannatanu järgnevalt: Ta tõusis diivanilt püsti, kui ma ütlesin, et lähme õue. Ta tõusis diivanilt püsti ja läks kööki ja võttis noa ja ähvardas mind. Kuna ma olen arg, siis jooksin minema. Jooksin trepikotta ja kui ta pani ukse kinni, siis Xxx samuti jooksis trepimademele. Gagen võttis noa köögist kraanikausi kõrvalt. Ta ei teinud küll otseselt mingit liigutust noaga, kuid tegi nuga käes järsu sammu tema suunas. Oma sõnul tajus kannatanu seda ähvardusena ja kartis oma tervise pärast ning seetõttu jooksiski korterist välja. 2.2. Xxxi ütlused haakuvad Xxxi ütlustega selles osas, et Gagen tõusis diivanilt püsti ja läks Xxxile koridori järgi. Xxx on lisaks öelnud, et mõlemad väljusid korterist. Xxx üritas seejärel seest poolt ust sulgeda, kuid ei õnnestunud, kuna Gagen tuli tagasi ja lükkas ta ukse juurest eemale. Seejuures jooksis Xxx ise korterist välja Noa osas on aga Xxxi ütlused vastuolulised. Kohtus ütles ta esmalt, et Gagenil ei olnud midagi käes. Kuid kohtueelses menetluses on ta öelnud, et Gagenil oli käes nuga. Vastuolu selgitades ütles Xxx, et võib-olla siis ikkagi oli nuga käes, ta ei mäleta enam täpselt. Jälgides kohtuistungil kannatanu käitumist eelnimetatud vastuolude selgitamisel jäi kohtul mulje, et ta soovis anda ütluseid, mis vähendaks Gagenile etteheidetavate ähvarduste ja tapmiskatse raskust või välistaks need süüdistused. Nii on ta näiteks öelnud ka seda, et korterist väljudes ta ise appi ei hüüdnud. Samas on see aga vastuolus Xxx ütlustega (29.09.2015 protokoll), kes oma sõnul läks koridoris toimuvat vaatama üksnes seetõttu, et kuulis lärmi ja appihüüdeid. Ka kõik sündmuskohale saabunud politseiametnikud on ütlustes öelnud, et Xxx oli koridoris olles hüsteerias. 2.3 Fakti, et korterist Xxxi järel väljudes oli Gagenil käes nuga, kinnitab ka Xxx, kes on öelnud, et Kuulsin, et minu korteri ukse vastu oli keegi müksanud. Vaatasin ukse silmast ja nägin oma naabrinaist. Tema kõrval seisis noormees. Tema käes oli nuga. Naisterahval oli riiete peal verd ja ta karjus appi. Ma avasin ukse. Pakkusin talle minu juurde sisse tulla aga ta ei tulnud. Xxx ütluste tõepärasust kinnitab tõik, et ka politsei väljakutsumisel ütles Xxx, et naabrid ründavad teineteist koridoris nugadega (1kd, tl 10-17). Seega on kohtu hinnangul tõepärane Xxxi versioon, et Gagen võttis köögist noa selleks, et teda korterist välja ajada. Xxxi ja Xxx ütlused kinnitavad omakorda, et Gagen läks noaga ka trepikotta Xxxile järgi. 4 1-15-3051 Xxx on ülekuulamisel märkinud ka seda, et kui ta korteri ukse avas, jäi ta ise korterisse, noaga meesterahvas (kes on saalis viibiv süüdistatav) oli temast umbes kahe meetri kaugusel. Süüdistatav ütles talle, et pane uks kinni ja hakkas noaga tema poole liikuma. Ta hoidis lihtsalt nuga käes. Võimalik, et tera oli põranda suunas. Kuna ta tundis noaga läheneva süüdistatava tegevuse tõttu hirmu, siis sulges ukse ja helistas seejärel politseisse. 2.4 Ka Gagen ise on tunnistanud, et võttis köögist noa ja läks sellega Xxxi suunas. Süüdistatava sõnul Meie vahel toimus väike vestlus. Sergei ütles mulle, et pane riidesse ja lahku korterist. Peale seda võtsin köögist kööginoa ja tegin Sergeile ettepaneku väljuda sellest korterist… Ma ei vehkinud selle noaga tema ees aga oli näha, et mul oli käes nuga. Samuti on Gagen tunnistanud, et läks noaga trepikotta Xxxile ja Xxxile järgi. Kuid oma sõnul ta trepkojas noaga ei vehkinud ega ähvardanud. Mõne aja pärast ilmus uksele naabrinaine, kes palus skandaal lõpetada. Gagen palus tal mitte sekkuda ja sulgeda uks. Naabrile ta ei lähenenud, kuid sel hetkel oli tal käsi vertikaalses asendis ja nuga oli käes. 2.5 Kuni 31.12.2014 kehtinud
ja käesoleval ajal kehtiva
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo tunnusteks on esiteks ähvardamistegu ning teiseks alus karta ähvarduse täideviimist. 2.6 Ähvardamistegu võib olla nii verbaalne ähvardus kui ka konkludentne väljendus. Kõnealusel juhul on süüdistuse esemeks just viimane. Ebatavalises situatsioonis (st ei ole tavapärane, et isikud, kel pole just parasjagu söögivalmistamist käsil, kõnnivad trepikojas või korteris ringi kööginuga käes) nuga käes hoides kannatanute suunas liikumist ning sealjuures neile teatud käitumisaktide sooritamise nõudmiste esitamist tuleb käsitleda tegevusena, millest igale kõrvaltvaatajale ja ka nõudmiste adressaadiks olevatele isikutele jääb mulje, et süüdistatav kavatseb kannatanuid noaga lüüa, kui viimased tema korraldusi ei täida. Teise inimese noaga löömise tagajärjeks on igal juhul tervisekahjustus, halvemal juhul ka surm. Seega peab taolist ähvardust käsitlema tervisekahjustuse tekitamise või tapmisega ähvardamisena
2.7 Antud juhul on punktis 1 tuvastatud, et enne väidetavaid ähvardustegusid lõi Gagen korduvalt Xxxi ning selle tagajärjel oli Xxxi nägu verine. Nii Xxx kui ka Xxx nägid Gageni kõrval verise näoga Xxxi vahetult enne seda, kui Gagen neile noaga lähenes. Sealjuures oli Xxx teadlik ka sellest, et vigastused tekitas just Gagen. Xxx telefonikõnest politseile nähtub, et ka Xxx eeldas sel hetkel, et Xxxil olevad vigastused on tekitatud Gageniga toimunud tüli käigus. Nähes verise näoga naisterahva kõrval süüdistatavat, kes hoiab käes nuga ning liigub sellega koos kannatanute suunas öeldes Xxxile, et ta lahkuks korterist ning Xxxle, et ta ei sekkuks ja sulgeks korteri ukse, on ilmne, et kannatanud tundsid taolises olukorras ohtu oma tervisele ning neil oli alust karta ähvarduste täideviimist. Seda enam, et mõlemad kannatanud on öelnud ka seda, et neil jäi mulje, et Gagen oli kõnealuste sündmuste ajal joobes. Mis omakorda andis neile alust arvata, et Gagen võib käituda ettearvamatult ja agressiivselt. On üldteada, et joobes inimesed võivad tavapärasest kergemini muutuda vägivaldseks. Eelnevast tulenevalt on usutavad mõlema kannatanu ütlused, et nad tajusid süüdistatava tegevust reaalse ähvardusena. Taoliseks järelduseks annab eelkõige alust kannatanute käitumises väljendunud ohutunne, millest ajendatuna nad täitsid Gageni esitatud nõudmised, st Xxx jooksis korterist välja ning Xxx sulges oma korteri ukse ega sekkunud rohkem Gageni ja Xxxi vahelisse tülisse. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul tuvastatud Gageni tegevuses
(alates 01.01.2015
5 1-15-3051 2.8 Ka Gagen ise pidi väga hästi mõistma, et kannatanutel on põhjust karta tema ähvarduste täideviimist. Gagen võttis demonstratiivselt Xxxi nähes köögist noa üksnes selleks, et saavutada seeläbi Xxxi korterist väljumine. Ta liikus noaga Vassijevi suunas ning nõudis samal ajal, et Xxx korterist lahkus. Seega ilmselgelt oli tema käitumise eesmärk noaga tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise abil saavutada kannatanu lahkumine korterist. Ka Xxx ähvardamisel mõistis Gagen, et astudes tema ja Xxxi vahelisse tülisse sekkunud naabrile lähemale samal ajal nuga käes hoides ja nõudes, et naaber ukse sulgeks ja ei sekkuks, kasutab ta oma eesmärgi saavutamiseks noaga ähvardamist. Nimetatust lähtuvalt on kohus seisukohal, et Gagen tegutses kannatanute ähvardamisel kavatsetult. 2.9 Kõike eelnevat kokkuvõttes leiab kohus, et Gageni tegevuses on tuvastatud
(alates 01.01.2015
lg 1) tunnused, st kavatsetult korduv tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, kui kannatanutel on olnud alust karta ähvarduste täideviimist. 3. Kuivõrd Xxxile tervisekahjustuste tekitamisega ning tapmisega ähvardamise ning Xxxi tapmiskatse süüdistuse tehiolud on osaliselt kattuvad peab kohus mõistlikuks hinnata vastavaid süüdistuse punkte koos. 3.1
järgi süüdistatakse Denis Gagenit selles, et viibides 25.10.2014.a Narvas, aadressil Xxx asuvas lukustatud korteris, ähvardas ajavahemikul 14.10-14.55 korteris viibinud üheaastase Xxxi aknast alla visata ja lapsega rõdult alla hüpata. Kuna korter paikneb viiendal korrusel, pidi Denis Gagen pidama võimalikuks, et üheaastane laps saanuks viiendalt korruselt kukkudes surmavaid kehavigastusi. Kuivõrd Denis Gagen oli eelnevalt tekitanud kehavigastusi korteris viibinud Xxxile, siis oli alust karta ähvarduse täideviimist. 3.2
- § 25 lg 2 järgi süüdistatakse Denis Gagenit selles, et peale seda, kui oli löönud Xxxi, sulges 25.10.2014.a ajavahemikul 12.30-14.00 seestpoolt Narvas aadressil Xxx asuva korteri välisukse ning korterisse jäi Denis Gagen ning tema ja Xxxi poeg, xxx.a sündinud Xxx. Kui sündmuskohale saabunud politseiametnikud üritasid 25.10.2014.a kella 14.15 paiku siseneda korterisse, kus viibisid Denis Gagen ning Xxx, keeldus Denis Gagen ust avamast ja ähvardas korteris viibinud üheaastase Xxxi aknast alla visata ja lapsega rõdult alla hüpata. Korteri uks avati kohale kutsutud päästeametnike poolt ning korterisse sisenenud politseiametnikke nähes jooksis Denis Gagen üheaastast Xxxit süles hoides korteri rõdule, astus seal aknalauale hoides ühe käega last ja teisega avatud rõduakna raamist ning üritas koos Xxxiga avatud viienda korruse aknast välja hüpata, kuid tal ei õnnestunud oma tegu lõpule viia enda tahtest sõltumata, sest kohalejõudnud politseiametnikul õnnestus haarata Denis Gagenist kinni ning ta aknalt koos Xxxiga tagasi korterisse tõmmata. Kuna Narvas aadressil Xxx asuv korter paikneb viiendal korrusel, pidi Denis Gagen pidama võimalikuks, et üheaastane laps saanuks viiendalt korruselt kukkudes surmavaid kehavigastusi. 3.3 Vaidlust ei ole selles, et Denis Gagen lukustas end koos Xxxiga süüdistuses nimetatud ajal Xxx asuvasse korterisse (mis paikneb viiendal korrusel) ning keeldus nii Xxxile kui ka politseiametnikele ust avamast. Nimetatud asjaolusid kinnitavad kõik kohtus üle kuulatud tunnistajad ning kannatanud ja ka Gagen ise. Xxx ütlustega ning telefonikõne stenogrammiga on tõendatud, et politsei kutsus kohale Xxxi naaber, Xxx. Kõik ülekuulatud politseiametnikud (Xxx, Xxx, Xxx ja Xxx) on öelnud, et nende kohale saabudes oli trepikojas ukse taga olnud Xxx hüsteerias. Sama kinnitab ka Xxx kõne politseile. 3.4 Esimeses patrullis sündmuskohale jõudnud politseiametnik Xxx, kes ühtlasi pidas ka süüdistatavaga läbirääkimisi, andis ütluseid (29.09.2015 protokoll), et väljakutse tuli kella 6 1-15-3051 14.10 ajal ning Xxxuga koos kohale jõudes oli trepikojas hüsteerias naisterahvas, kes karjus ja seletas neile, et korteris on kas endine või praegune elukaaslane koos lapsega. Neil oli tüli, naine läks välja, mees pani ukse kinni ja jäi lapsega korterisse ning enam teda korterisse ei lasknud. Mees oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Naine ütles, et mees on väga ohtlik, agressiivne ja võib lapsega midagi teha. Tunnistajale tundus, et naisterahvas oli alkoholijoobes. Seejärel püüdis tunnistaja ise ust avada, aga ei õnnestunud. Ta suhtles meesterahvaga läbi ukse ja püüdis veenda teda ust avama. Seepeale mees solvas politseinike ning ütles, et ei lase kedagi korterisse ning tekitab lapsele kahjustusi, lubades muu hulgas lapse aknast välja visata ja ise koos lapsega rõdult alla hüpata. Läbi ukse oli kuulda ka lapse nuttu. Kuna mees ust ei avanud, siis kutsus tunnistaja kohale päästeametnikud, kes lõikasid ukse koos raamidega eest ära. Seejärel sisenesid politseiametnikud korterisse. Esimesena tunnistaja ise, siis Xxx ja seejärel teised ametnikud, kes olid ka vahepeal kohale tulnud. Korterisse sisenedes tunnistaja nägi, et süüdistatav jookseb rõdu poole ja last ta samal ajal korteris ei näinud. Tunnistaja järgnes Gagenile rõdule ning sinna jõudes oli Gagen rõdul, ühe käega hoidis süles last ja teisega hoidis kinni aknaraamist, üks jalg oli maas ja teine jalg oli tõstetud üles aknaraami juurde ning ta püüdis aknast välja hüpata. Sel hetkel ei olnud Gagen veel jõudnud aknast välja küünitada. Tunnistaja võttis tal kaelast kinni ja tõmbas Gageni rõdule tagasi. Sel ajal jõudis rõdule ka Xxx, kes võttis Gageni käest ära nutva lapse. Nad pidasid Gageni kinni, panid tal käed raudu. Gagen oli füüsiliselt rahulik, kuid karjus midagi. Kinnipidamise hetkel olid Gagenil jalas vaid aluspüksid või lühikesed püksid, ülakeha oli paljas. Tunnistajale tundus, et Gagen oli joobeseisundis, võimalik, et nii narko- kui ka alkoholijoobes. Ta karjus koguaeg, jutt oli ebaadekvaatne. Tunnistaja ja kannatanute väidet, et Gagen oli sündmuste ajal joobes, kinnitavad ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt tuvastati Gagenil 25.10.2014 kell 14.59 joove 0,61 mg/l (1kd, tl 1) ning lisaks sellele tuvastati Gageni organismis ka narkootilisi aineid (1kd, tl 9). 3.5 Xxxi kirjeldatud sündmuste käiku kinnitab ka temaga koos sündmuskohale saabunud politseiametnik Xxx (29.09.2015 protokoll). Kuid kehva vene keele oskuse tõttu ei saanud ta ise toimunud jutuajamiste sisust kogu ulatuses aru ning seetõttu on ta osaliselt asjaosaliste vestluste sisust teadlik Xxxi vahendusel. Xxxu kinnitusel nägi ta sündmuskohal olnud hüsteerilise naisterahva kehal ka verd. Gageniga toimunud vestlust ta täpselt ei mäleta, kuid võis olla, et läbirääkimiste ajal ta ähvardas lapsega aknast alla hüpata, kui nad korterisse sisenevad. Sellest sai ta ise aru. 3.6 Tunnistaja Xxxi sõnul (29.09.2015 protokoll) jõudis tema sündmuskohale teises patrullis, Xxx ja Xxx olid juba kohal. Ka tema ütlustes kajastuv sündmuste käik haakub Xxxi ja Xxxu poolt esitatuga. Muu hulgas ütles tunnistaja ülekuulamisel, et Läbi ukse kuulsin, kuidas mees ütles, et las mendid lähevad ära muidu teen midagi halba. Ja teisel pool, vist tema neiu või abikaasa palus uks lahti teha, et ma võtan ainult lapse. Ta karjus, et las mendid lähevad ära…. Ta väga palju rääkis. Kasutas halbu sõnu. Ma ei oska öelda, kelle suhtes need olid. Ta oli väga närviline ja äkiline. … Ta ütles [naisele], et kui nad siit praegu ära ei lähe, siis ma ei tea, mida teen, aga ma teen midagi halba. Las mendid lähevad ära, siis me sinuga räägime. Ukse taga olnud naine nuttis samal ajal ja palus uks lahti teha. Tunnistaja ei mäleta, kas ta lapse nuttu kuulis või mitte. Koridoris oli lärm, nii süüdistatav kui naine karjusid ning tunnistaja ei olnud ise vahetult ukse juures. 3.7 Ka hiljem sündmuskohale ilmunud tunnistaja Xxx (endise nimega Xxx) kinnitab oma ütlustes (06.10.2015 protokoll), et ukse taga olnud hüsteeriline naisterahvas kartis väga oma lapse pärast, kes oli koos süüdistatavaga korteris. Mees oli enne naist peksnud. Naise näol oli näha verd. 7 1-15-3051 3.8 Kannatanu Xxxi ütlused ukse taga toimunu osas on osaliselt kattuvad politseiametnike ja Xxx ütlustega. Kuid ta on eitanud seda, et Gagen oleks läbi ukse ähvardanud lapsele midagi halba teha. Samuti on nii Xxx kui Xxx öelnud, et lapse nuttu ei olnud trepikotta kuulda. Ka ei räägi Xxx midagi sellest, et ta oleks hüsteerias olnud ja ukse taga karjunud. Viimane fakt on aga kõikide ülejäänud ülekuulatud isikute ütlustega ning politsei väljakutse kõne stenogrammiga üheselt kinnitust leidnud. 3.9 Fakt, et korterisse koos Gageniga jäänud väikelapse ema oli trepikojas tugevas ärritusseisundis, karjus ja palus, et politseiametnikud ukse lahti teeks, kinnitab kohtu hinnangul politseiametnike ütluseid selles osas, et kogu olustik (ärritunud, karjuv ning verine lapse ema, lapse nutt) ja Gageni käitumine (joobes olek, ebaadekvaatne jutt ja karjumine, ähvardamine) andis selgelt põhjust arvata, et korteris oleva väikelapse tervis ja elu on ohus. Siinkohal ei saa jätta märkimata, et kuivõrd korteris olev laps oli sündmuste ajal vaid pooleteise aastane, siis oli kõigi jaoks ilmne, et laps ise ei saa enda heaks midagi teha ning on täielikult sõltuv täiskasvanutest. Seda enam on ohtlik olukord, kus ainus juuresviibiv täiskasvanu on joobeseisundis ja käitub ohtlikult ja agressiivselt ning täiesti vastutustundetult – peksab lapse ema (seda lapse juuresolekul), ajab teisi isikuid noaga taga ja ähvardab noaga naabrit, karjub politseiametnike peale ning ähvardab neid, sulgeb lapse endaga koos korterisse ja keeldub last lapse emale andmast. Kui lapse ema poleks antud hetkel ohtu tajunud ning leidnud, et laps on koos isaga turvaliselt korteris, siis puudunuks tal ka igasugune põhjus tugevaks ärrituseks ja karjumiseks. Taolisel juhul ei oleks ta kindlasti lasknud ka politsei- ja päästeametnikel oma elukohaks oleva korteri ust eest ära lõigata. Ka politseiametnikud poleks võtnud tarvitusele nii äärmuslikke teiste isikute vara kahjustavaid meetmeid, kui nad poleks tajunud tugevat ja reaalset ohtu lapse tervisele ja elule ning arvanud, et vastasel juhul võib oht ka realiseeruda. Samadel põhjendustel pole kohtul põhjust kahelda ka tunnistajate Xxxi, Xxxu ja Xxxi ütlustes, millest järeldub, et end koos lapsega korterisse sulgenud Gagen ähvardas lapse tervist kahjustada ning lapse aknast välja visata nõudes sealjuures, et politseiametnikud läheksid ära. Taolise ähvarduse esitamist kinnitab ka tõik, et kui politseinikud korterisse sisenesid, jooksis Gagen rõdule avatud akna juurde mitte üksi vaid koos lapsega. See fakt näitab veelkord, et Gagen soovis oma eesmärki (kättemaksta lapse emale, teda hirmutada ja sundida politseiametnikke lahkuma) saavutada kasutades ära korteris viibivat last. Ka Gagen ise on tegelikult öelnud, et ta haaras lapse rõdule avatud akna juurde kaasa just selleks, et hirmutada seeläbi politseiametnikke ning sundida neid temast eemale hoiduma. Taolist käitumisakti tuleb lugeda konkludentseks ähvarduseks, mida iga kõrvalseisja tajub ähvardusena visata laps aknast alla. Kuivõrd Gagen ise on tunnistanud konkludentselt lapse aknast väljaviskamisega ähvardamist, on kohus seisukohal, et politseiametnike ütlused eelnevalt samasisulise verbaalse ähvarduse esitamise kohta, on igati usutavad ning kooskõlas muude tuvastatud asjaoludega. 3.10 Süüdistatav on kõnealuste sündmuste kohta öelnud, et peale seda kui Xxx ja Xxx tüli käigus korterist väljusid, läks Gagen korterisse tagasi ja keeldus neile ust avamast. Ta tahtis neile anda natuke õpetust ja hoida neid trepimademel. Hiljem oleks ta Xxx sisse lasknud, kuid siis tulid politseinikud ja ka neile keeldus ta ust avamast. Kogu politseiametnikega toimunud vestlust ta ei mäleta, kuid lapse aknast väljaviskamisega ta ei ähvardanud. Lootis lahendada olukorda ilma politsei sekkumiseta ja samuti tundis ta muret narkootikumide jääkide pärast oma organismis. Kui politseinikud ukse maha lõhkusid võttis ta diivanilt lapse ja läks rõdule. Ta tegi rõdul olles aknast välja hüppamist imiteerivaid liigutusi. Taolist tegevust põhjendas ta järgnevalt: Ma tahtsin sellega venitada minu kinnipidamist. Panin vasaku jala kanna rõdu betoonalale. Ma tahtsin, et politseinikud reageeriksid minu liigutusele. Kui nad ei 8 1-15-3051 reageerinud millegagi, nad hakkasid liikuma minu suunas ja vahistasid mu…. Ma hüppasin koha peal üles ja ühe jalaga toetusin betoontalale. Ma arvan, et politseinikud oleksid võinud kuidagi reageerida sellele. Gagen on öelnud, et politseinikud tulid talle kohe rõdule järgi ja esimene neist võttis tal kaelast kinni ja surus ta maha, teine võttis lapse. Tal ei olnud soovi ise aknasta alla hüpata või last alla visata. 3.11 Kõike eelnevalt toodut arvestades on kohtu hinnangul tõendatud, et koos oma lapsega korteris olles ähvardas Gagen korteriukse taga olnud isikuid (Xxxi, Xxxit ja politseiametnikke), öeldes neile, et viskab Xxxi aknast välja. Hiljem kordas ta sama ähvardust konkludentse käitumisega tehes politseiametnike nähes liigutusi, mis viitavad soovile hüpata koos lapsega rõduaknast alla. Kuigi Gagen ise verbaalset ähvardamist ei tunnista, on ta samal ajal öelnud, et ei mäleta kogu jutuajamist, mis ukse taga olnud isikutega toimus. Kohtu hinnangul on ülal (eelkõige punktis 3.9) märgitud asjaoludel tuvastatud, et Gagen pani toime nii verbaalse kui ka konkludentse tapmisega ähvardamise. Teise inimese viienda korruse kõrguselt allaviskamisega kaasneb inimese surm. Tõenäosus, et selliselt kõrguselt alla kukkudes võiks inimene ellu jääda on kaduvväike, sõltumata sellest milline on akna olev maapind (st kas muru või betoon vms). Seega peab taolist ähvardust käsitlema tapmisega ähvardamisena
Punktis 3.9 toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et nii Xxxil, Xxxil kui ka politseiametnikel oli alust karta, et Gagen võib oma ähvardused ka täide viia. 3.12 Kohtu hinnangul on Gageni tegevuses tuvastatud ka
Tema enda ütlustest nähtuvalt oligi tema konkludentse ähvarduse eesmärgiks sundida politseiametnike lapse tapmisega ähvardamise abil teda mitte kinni pidama. Tunnistaja Xxxi ütlusest järeldub üheselt, et läbi ukse verbaalselt lapse tapmisega ähvardades soovis Gagen saavutada politseiametnike lahkumist. Samuti on ta ise öelnud, et soovis Xxxile anda õpetust ja seetõttu ei lasknd teda korterisse sisse. Kuivõrd on tuvastatud, et samal ajal ähvardas ta ka lapse tapmisega, siis oli tapmisega ähvardamine pandud toime ka selleks, et Xxxi hirmutada. Seega oli lapse tapmisega ähvardamine konkreetne sihipärane tegevus ning toimepandud kavatsetult. 3.13 Seonduvalt tapmise katse süüdistusega peab kohus vajalikuks märkida, et katse tuvastamisel tuleb esmalt hinnata subjektiivsete tunnuste olemasolu. Ehk teisisõnu, selleks, et heita ette tapmiskatse toimepanekut, peab olema tuvastatud, et Gagen tegutses tahtlusega tappa Xxx. Kohtu hinnangul ei ole aga kohtule esitatud ühtki tõendit, mis tõsikindlalt kinnitaks, et Gagenil taoline tahtlus oli. Ta ise on seda eitanud ning öelnud, et läks koos lapsega rõdule rõduakna juurde ning sooritas seal hüppamist imiteerivaid liigutusi selleks, et politseiametnikke endast eemale hoida. Sellist väidet kinnitavad ka tunnistaja Xxxi ütlused, millest nähtub, et lapse tapmisega ähvardamine oli eelkõige seotud nõudega, et politseinikud lahkuksid. Tapmise tahtluse olemasolu seab kahtluse alla ka tõik, et korteri ukse maha lõhkumine (eest ära lõikamine) pidi võtma aega vähemalt paar minutit. Samas on ilmne, et ukse eest lõikamine ja selleks kasutatavad seadmed pidid tekitama niivõrd tugevat heli, et korteris viibinud Gagenile ei saanud kuidagi jääda märkamata, et päästeametnikud hakkavad ust eest võtma. Sellest pidi ta omakorda saama koheselt, aru, et ukse maha võtmise korral sisenevad politseiametnikud korterisse. Seega reaalse tapmistahtluse olemasolu korral olnuks Gagenil küllaldaselt aega, et minna koos lapsega rõdule ja hüpata sealt üksi või koos lapsega alla. Või siis visata alla üksnes laps. Fakt, et ta seda ukse lõhkumise ajal ei teinud ning liikus koos lapsega rõdule alles siis, kui politseiametnikud juba korterisse sisenesid, viitab kohtu hinnangul siiski sellele, et Gageni 9 1-15-3051 tegevus oli suunatud politseiametnike hirmutamisele ning nende lahkumisele sundimisele, mitte aga Xxxi tapmisele. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Gageni tegevuses ei ole tuvastatud
See aga ei tähenda, et Gagen tuleks igal juhul vastava sätte järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Esmalt tuleb kontrollida, kas süüdistuses kirjeldatud Gageni käitumises ei esine mõne teise kuriteokoosseisu tunnuseid. 3.14 Vastavalt eeltood tuvastatud faktilistele asjaoludele on kohus seisukohal, et Gageni tegevus vastas
lg 2 tunnustele – alla kaheksateistaastase isiku vangistamine eesmärgiga sundida tema tapmise ja vangistuses hoidmise ähvardusel kolmandat isikut mingit tegu toime panema. End koos lapsega korterisse sulgemisega ja lapse emale lapsele liigipääsu takistamisega tekitas ta olukorra, kus lapse liikumisvabadus oli piiratud ning ta sai viibida vaid Gageni määratud kohas. Lapse emal, kui lapse seaduslikul esindajal, puudus igasugune võimalus lapse heaolu tagada ja kaitsta. Kuigi algselt oli tema tegevus (st enda koos lapsega korterisse sulgemine ning lapse ema korterisse lapse juurde mittelaskmine) suunatud kättemaksuks Xxxi hirmutamisele, siis politseiametnike saabumisel jätkas ta lapse korterisse sulgemist selleks, et sundida politseiametnikke lahkuma ning teda mitte kinnipidama. 3.15 Hoolimata sellest, et tuvastatud faktilised asjaolud vastavad kohtu hinnangul
lg 2 tunnustele, ei saa kohus Gageni tegevust kõnealuse paragrahvi järgi ümber kvalifitseerida. Süüdistuse faktiliste asjaolude kirjeldus nii
kui ka §113 - § 25 lg 2 järgi sisaldab
tunnuseks olevat vangistamise teo kirjeldust (
kirjeldusest viibides 25.10.2014.a Narvas, aadressil Xxx asuvas lukustatud korteris, ähvardas ajavahemikul 14.1014.55 korteris viibinud üheaastase Xxxi… §113 - § 25 lg 2 teokirjeldusest peale seda, kui oli löönud Xxxi, sulges 25.10.2014.a ajavahemikul 12.30-14.00 seestpoolt Narvas aadressil Xxx asuva korteri välisukse ning korterisse jäi Denis Gagen ning tema ja Xxxi poeg, xxx.a sündinud Xxx. Kui sündmuskohale saabunud politseiametnikud üritasid 25.10.2014.a kella 14.15 paiku siseneda korterisse, kus viibisid Denis Gagen ning Xxx, keeldus Denis Gagen ust avamast…). Samuti on süüdistuses kirjeldatud Gageni poolt toimepandud
Kuid süüdistuses puudub viide
Ehk teisisõnu
kohaselt pantvangi võtmise etteheitmiseks peab süüdistuses kajastuma, keda ja millise teo toimepanemisele soovis süüdistatav lapse vangistamise ja lapse tapmisega ähvardamisega sundida. Kuigi eelnevalt on tuvastatud, et Gagen soovis saavutada lapse endaga koos korteris kinni hoidmisega ja lapse tapmisega ähvardamisega politseiametnike lahkumist, ei ole vastavat teokirjeldust süüdistuse tekstis kajastatud. Tulenevalt KrMS § 268 lg-st 1 ei saa aga kohus süüdistuse piiridest väljuda ning seetõttu on välistatud Gageni tegevuse kvalifitseerimine
3.16 Eelmises punktis märgitu kohaselt on kohus tuvastanud, et Gageni tegevuses on tuvastatud lapse vangistamise tunnuste olemasolu, mis seisnes selles, et ta lukustas end koos lapsega Xxxi kasutuses olnud korterisse ning keeldus ust avamast. Kuigi Denis Gagen elas oma lapsest eraldi oli ta PKS § 84 lg 1 p 2, § 116 ja § 120 lg 1 kohaselt Xxxi isana tema seaduslik esindaja ning omas lapse hooldusõigust. Taoliste õiguste olemasolu ei anna aga alust lukustada last tema alalises elukohas viisil, mis takistab lapsel suhelda emaga, kes on samuti lapse seaduslik esindaja ja hooldusõiguslik isik ning kes tegelikkuses täitis igapäevaselt lapse eest hoolitsemise kohustust. Ülaltuvastatud asjaoludel 10 1-15-3051 kujutas Denis Gagen lapsega koos korteris viibimise ajal lapse elule ja tervisele ohtu ning lukustades sellises situatsioonis lapse endaga koos korterisse, takistas Gagen ühtlasi lapse iseseisvat liikumist temale turvalisse kohta või ohtu mitte kujutavate isikute juurde. Samuti oli takistatud lapse ohutust tagada soovivate isikute ligipääs lapsele. 3.17 Nii nagu varasemalt öeldud vastab taoline tegevus
Sama tegevus vastab ühtlasi
objektiivsetele tunnustele, milleks on seadusliku aluseta teiselt inimeselt vabaduse võtmine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kvalifitseerivaks tunnuseks teo toimepanek noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Kuivõrd Xxx, keda Denis Gagen korteris endaga koos luku taga hoidis, oli sel ajal pooleteiseaastane, vastab Gageni tegevus
Arvestades, et Gagen oli isana teadlik lapse vanusest ning tema enda ütlustest tulenevalt hoidis ta täiesti teadlikult last korteris kinni ega lasknud ei lapse ema ega politseiametnikke lapsele ligi, eesmärgiga maksta Xxxile kätte ning hoida politseiametnikke endast eemal, siis on tema tegevus seadusliku aluseta lapse vabaduse võtmisel pandud toime vähemalt otsese tahtlusega. 3.18 Kuigi tuvastatud faktiliste asjaolude põhjal peaks Gagenile süüdistuses etteheidetav lapse tapmisega ähvaramise ning tapmise katse teokirjelduses sisalduv vangistamise tegu kvalifitseerima ümber
lg 2 järgi, tuleb eelviidatud süüdistuse puuduste tõttu kvalifitseerida Gageni käitumine
(alates 01.01.2015 § 120 lg 1) ja § 136 lg 2 järgi ähvardamise ja ebaseaduslikult vabaduse võtmisena. Karistus 4. Süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku redaktsioon nägi § 120 järgi kvalifitseeritava teo eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Sama sanktsiooni sätestab ka kehtiv
Kuni 31.12.2014 kehtinud
01.01.2015 jõustunud
lg 2 p 2 näeb süüdistuse esemeks oleva teo eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Lähtuvalt
lg-st 2 tuleb Gagenile karistuse mõistmisel lähtuda kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist, kuna see on süüdistatava jaoks soodsam.
lg-s 2 sätestatud süüteo eest on karistusena nähtud ühe- kuni viieaastane vangistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Gagenit on varasemalt kriminaalkorras karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest ning teda karistati vangistusega. 4.1 Kuigi
ja § 121 näevad ühe karistuse liigina ette ka rahalise karistuse, ei pea kohus antud juhul võimalikuks seda rakendada. Karistuse liigi valimisel tuleb arvestada, et süüdistatavale heidetakse ette mitme süüteo toimepanemist sh kannatanu kehalist väärkohtlemist ning mitme kannatanu ähvardamist. Ka eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus ei sundinud Gagenit hoiduma edaspidi uute rikkumiste toimepanemisest. Neil asjaoludel leiab kohus, et antud juhul ei ole rahaline karistus piisav täitmaks nii eri- kui üldpreventiivseid karistuse eesmärke. Seetõttu on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. 11 1-15-3051 4.2
järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul võtab kohus kergendava asjaoluna arvesse, et kohtuistungil Gagen tunnistas oma süüd. Karistuse mõistmisel peab arvestama ka seda, et tegemist oli ühe episoodiga, mille raskus on etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis keskmine. Sealjuures arvestab kohus lisaks konkreetsele tekitatud tervisekahjustusele ka muid teo tehiolusid, sh asjaolu, et peksmine oli pandud toime endise elukaaslase suhtes ning süüdistatava ja kannatanu ühise lapse juuresolekul. Viimast tuleb kohut hinnangul pidada eriti taunimisväärseks käitumiseks. Kohus peab kannatanu Xxxi peksmise eest põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks üheaastast vangistust. 4.3
§-s 120 sätestatud süüteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige asjaolu, et tegemist oli lühikese aja jooksul kolme erineva kuriteoepisoodi toimepanemisega. Lisaks sellele ei saa jätta tähelepanuta, et politseiametnike ja oma endise elukaaslase ähvardamisel kasutas Gagen vaid pooleteiseaastast last. Tegude paljusust ja tehiolusid arvestades on kohus seisukohal, et need väärivad maksimaalset karistust ning mõistab Gagenile
4.4
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse osas peab
p-st 4 tulenevalt arvestama raskendava asjaoluna teo toimepanemist pereliikme st oma lapse suhtes. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista Gagenile karistus oluliselt üle keskmise määra, so 4-aastase vangistuse. 4.5 Vastavalt
lg-le 1 kuuluvad eelnevalt nimetatud karistused liitmisele ning kohtu hinnangul tuleb üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks viis aastat vangistust.
lg 1 kohaselt tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda Gageni kinnipidamise aeg 25.10.2014. Gageni suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta muutmata. 4.6
lg 1 sätestab, et mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Denis Gagen on Vene Föderatsiooni kodanik ning tema ütlustest nähtuvalt omab ta Vene Föderatsioonis ka püsivaid kontakte, nt seal töötades. Antud juhul on lisakaristuse kohaldamise kaalumise esmaseks põhjuseks asjaolu, et Denis Gagenit on ka varasemalt karistatud Eesti Vabariigis kuriteo toimepanemise eest, kuid hoolimata selles on ta jätkanud kuritegelikku käitumist ja Eesti Vabariigis kehtiva õiguskorra rikkumist viisil, mis põhjustas kannatusi mitmetele isikutele ning tingib pikaajalise vangistuse mõistmise. Sealjuures ei ole Eestis perekondlike suhete olemasolu mitte kuidagi mõjutanud teda seaduskuulekale käitumisele. Pigem vastupidi. Denis Gagen on oma käitumisega näidanud, et ta võib olla pereliikmete elule ja tervisele ohtlik. Mitmete käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevate tegude objektiks ja vahendiks olid justnimelt Gageni pereliikmed – tema endine elukaaslane ja lapse ema ning alaealine laps. Neil põhjustel ei saa antud juhul lugeda perekondlike sidemete olemasolu aluseks, miks Gagenil peaks olema võimalik Eesti Vabariigis viibida. Eelnevast tulenevalt peab kohus vajalikuks mõista Gagenile lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmise koos kuueaastase sissesõidukeeluga. Asitõendid 12 1-15-3051
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.