järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Maksim Kink Kohtuistungi toimumise aeg 12.09.2016 Süüdistatav R e n e e VILLEMSON – isikukood 37705090290; Eesti kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidusega; elukoht: XXXX; töökohtXXXXOY; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; tõkend puudub (kahtlustatavana kinni peetud 10.09.2016) Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada R e n e e VILLEMSON
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 6 (kuus) kuud vangistust. 2.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (10.-12.09.2016) ning kandmisele kuulub 5(viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 3.
Villemson 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
MS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigieelarve tuludesse 466,50 eurot (nelisada kuuskümmend kuus eurot ja 50 senti), s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 322,50 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 144 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulud summas 466,50 eurot on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Nordea Bank AB Eesti filiaal EE401700017002872300). Viitenumber on 99916700064108. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (3 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. Süüdistus Renee Villemson juhtis tahtlikult 10.09.2016 kella 12.23 ajal Tallinnas Järvevana teel, Tammsaare tee suunas, mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis (Renee Villemson’i väljahingatavas õhus oli alkoholi 1,07 milligrammi ühe liitri kohta, mõõtetulemuse laiendmääramatus ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,97 mg/l). Sellise käitumisega rikkus R. Villemson liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Renee Villemson pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
MS §-d 2561, 2564 lg 4, 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 175, 179, 180, 238, 306, 311, 313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.