lg 5, § 78 p 2 määrata Ahto Aavale katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Ahto Aavat katseajal järgima
lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada Ahto Aavat katseajal järgima
lg 2 p-des 2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vabanemisest; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased, ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata; osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab riske alkoholi tarvitamise valdkonnas. Määrata Ahto Aava kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Ahto Aava tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Ahto Aavale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ahto Aava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 03.04.2013 kohtuotsusega nr 1-13-3076 tunnistati Ahto Aava süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust;
lg 2 p 4,5 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu poolt 28.08.2009 mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 13.-15.07.2011 karistusaja hulka, karistust jäi kanda 1 aasta 7 kuud 27 päeva.
lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 1204 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati Ahto Aava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel kohustati Ahto Aavat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Viru Maakohtu 17.03.2016 kohtumäärusega vähendati
lg 2 alusel Ahto Aavale Viru Maakohtu 03.04.2013 kohtuotsusega nr 1-13-3076 mõistetud liitkaristust ja loeti tema lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati 1084 tunni üldkasuliku tööga. Sama määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus ning pöörati täitmisele Ahto Aavale Viru Maakohtu 03.04.2013 kohtuotsusega mõistetud ümberarvutatud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.03.2016. Ahto Aava on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesolevat karistust kannab ta kehalise väärkohtlemise ning varguse eest, kuritegu on toime pandud tekkinud konflikti käigus. Varasemalt on isikut karistatud varguste, asja omavolilise kasutamise, mootorsõiduki joobes juhtimise ning karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Varasemate kuritegudega võrreldes on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, kuritegude 2 toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Tulenevalt karistuse pikkusest ei ole kinnipeetavale vanglas individuaalset täitmiskava koostatud. Alates 06.06.2016 töötab ta Viru Vanglas majandustöödel koristajana. Käitumine on hea. Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub isik elama aadressile xxxx. Tegemist on 2-korruselise 3 korteriga talumajaga. Kinnipeetava elamispinnaks majas on teisel korrusel asuv 3-toaline ahiküttega korter, mis on käesoleval ajal pärandamisel sugulaste vahel, sugulased on kokku leppinud, et A. Aava võib peale vabanemist antud korteris elada. Kinnipeetav omab põhiharidust. Ta alustas haridusteed xxxx põhikoolis, põhikooli lõpetas xxxx koolis, kuhu suunati õpi- ja käitumisraskuste tõttu. Töötukassa kaudu suunati ta keevitaja kursustele, mille kohta sertifikaat puudub. Isikul ei ole käesoleval ajal konkreetseid plaane hariduse täiendavaks omandamiseks või ametitunnistuse muretsemiseks, kuid sõnades väljendab soovi omandada keskharidus. Ta alustas töötamist talus sulasena, on töötanud ametlikult firmas xxxx ning xxxx firmas xxxx ning xxxx. Täitis’e andmetel on isikul rahalisi nõudeid summas 2920.64 eurot. Ta on käinud juhutööde korras metsatöödel ning on olnud arvel ka Töötukassas. Kinnipeetav on esitanud Viru Vanglale garantiikirja, milles xxxx OÜ juhataja A E garanteerib kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral talle töö firmas xxxx OÜ abielektriku ametikohal katseajaga 3 kuud. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde, vend ja tädi M A. Vend on kriminaalkorras karistatud. Nii ema, õde kui ka tädi elavad xxxx. Tädi sõnul on suhted lähedaste vahel head ja toetavad, õde on käinud ka lühiajalistel kokkusaamistel. A. Aaval olid vabaduses alkoholiprobleemid ning ta omab ka mõningaid kriminaalse taustaga sõpru, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Ka teised kuriteod on sageli toime pandud alkoholijoobes. Vanglas alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, kuid kriminaalne käitumine näitab, et isik kuritarvitas alkoholi ning on alkoholijoobes pannud korduvalt toime kuritegusid ja väärtegusid. Enda sõnul mõistab ta alkoholi tarvitamisega tekkivat kahju nii endale, kui teistele, on motiveeritud ja võimeline enda käitumist muutma. Narkootikumide sõltuvust ei ole isikul diagnoositud, on juhutarvitaja. Ta tarvitas enne vangistust vahel harva kanepit ning on elus proovinud mõned korrad ka amfetamiini. Probleemi enda jaoks isik tarvitamises ei näe, kuna enda sõnul tarvitas väga harva ning õigusrikkumised ei ole seotud narkootikumide hankimise või tarvitamisega. Teda on ühel korral väärteokorras karistatud NPALS-i alusel. Kinnipeetava minapilt on adekvaatne, füüsilist puuet, intellektipuuet või psühhiaatrilisi probleeme ei ole, erikohtlemist ei vaja. Ise hindab oma tervislikku seisundit normaalseks. Isik käitub impulsiivselt, on tegutsenud hetkeemotsioonidest lähtuvalt ning ei ole osanud leida oma probleemidele seaduslikku lahendust. Tavaliselt on läinud kergema vastupanu teed, teinud, mis pähe tuleb. Tegutsedes ei mõtle, mis tema käitumine võib kaasa tuua. Korduvad sarnased kuriteod viitavad kehvale probleemilahendusoskusele. Suhtlemisel vaenulikke hoiakuid ei väljenda, on viisakas ja koostöövalmis, ennast kriminaalse subkultuuriga ei samasta, samas on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Senine eluviis näitab ükskõiksust ja hoolimatust ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Kinnipeetav tunnistab muutuste vajalikkust, saab aru oma süüst ja on valmis muutuma. Usub edusse, ootused on realistlikud, on valmis osalema rehabilitatsiooniprogrammis. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 31%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 36%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist ning teeb ettepaneku määrata talle katseaeg 3 ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma
Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei ole vastu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul allutades ta käitumiskontrollile ja koormates teda
Aaval jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riske. Praeguse seisuga on süüdimõistetu üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. A. Aava vanglas käitumise positiivsed asjaolud - majandustöödel koristajana töötamine, distsiplinaarrikkumiste puudumine jm - viitavad sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Tegu on tema esimese reaalse vangistusega. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 04.11.
) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kohus võtab arvesse, et kuigi tegemist on isikuga, keda on viiel korral kriminaalkorras karistatud, kannab ta hetkel oma esimest vanglakaristust. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud hea, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning alates 06.06.2016 töötab ta majandustöödel koristajana. Kohtu hinnangul saab isiku eeskujulikust käitumisest järeldada, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanedes on isikul olemas elukoht ning tema suhted lähedastega on head ja toetavad, mis omab kohtu hinnangul positiivset mõju kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Lisaks on isikule 4 garanteeritud töökoht xxxx OÜ-s, mis aitab kaasa tema majanduslikule toimetulekule vabaduses. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 31%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 36%. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist koos tema allutamisega käitumiskontrollile toetavad nii vangla kui ka prokuratuur. Kinnipeetaval oli enne vangistust probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada katseajaks Ahto Aavale
lg 2 sätestatud erinevate kohustuste panemisega, sh kohustusega mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Ahto Aava vangistusest tingimisi enne tähtaega, määrates talle
lg 5 alusel katseaeg pikkusega 6 kuud ning allutades ta katseajaks käitumiskontrollile. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seaduserikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Maakohus juhindus
MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.