← Eesti

1-16-4754/20

1-16-4754 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-4754 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu kokkuleppemenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdistatav Sven-Eerik Toomis (ik 37604240280, viibib Tallinna Vanglas), apellatsioon väljamõistetud menetluskulude ja tsiviilhagide peale
  2. juuni 2016 otsus RESOLUTSIOON Jätta Sven-Eerik Toomise apellatsioon Harju Maakohtu
  3. juuni 2016 otsuse peale menetluskulude ja tsiviilhagide vaidlustamises läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 22.06.2016 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistati S.E. Toomis süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 - § 25 lg 2; § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ning KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5 ja 8 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1, § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 sätteid kohaldades 6 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 14.12.
  5. Kohtuotsusega mõisteti S.-E. Toomiselt välja menetluskulud kogusummas 1507 eurot, mille ta kohustub hüvitama kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Samuti kohustub ta hüvitama tsiviilhagid: ASile L 1085,40 eurot, A OÜle 2700 eurot ja TR-le 351,65 eurot.
  6. Harju Maakohtu 22.06.2016 otsuse peale esitas S.-E. Toomis määruskaebusena pealkirjastatud dokumendi, milles selgitab, et pole rahul kohtukulude ja hagidega, taotledes kohtukulude ja hagide tasumisest vabastamist üheks aastaks, kuna tal puudub hetkel töökoht ning tema sissetulek sõltub üksnes tema lähedastest. Määruskaebuse esitaja märgib ka, et on niigi suures võlgnevuses ja tema võlgnevustega tegeleb riigi õigusabi korras määratud advokaat. Ta avaldab arvamust, et olles süüdimõistetud, on tal võimalik ehk Tartu Vanglas leida töökoht, kuigi ka siis on tal ilmvõimatu maksta talt väljamõistetud summat, sest inimesel, kes töötab pesulas või koristajana, on sissetulek 70-125 eurot kuus, millest 50% läheb hagide katteks, 20% vabanemisfondi ja 30% kauplusest ostude sooritamiseks ning omatarbeks. Seega soovib ta 1 1-16-4754 kõnealuse summa poole võrra vähendamist selliselt, et ühe aasta pärast peaks ta maksma ühe aasta jooksul 750 eurot enne, kui kohtutäitur oma protsendid sinna lisab. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt ei saa KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel, s.o KrMS-i
  8. peatüki
  9. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. S.-E. Toomise apellatsioonist ei nähtu ühegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolu esinemist. Nimelt taotleb S.-E. Toomis talt väljamõistetud menetluskulude ja hagide hüvitamise võimaldamist ühe aasta pärast. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on kokkuleppes kokku lepitud asjaoludega, mida S.-E. Toomisel ei ole pärast maakohtu otsuse tegemist võimalik enam vaidlustada. Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.3 asunud seisukohale, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises. Kokkuleppe eseme osaks on KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt ka tsiviilhagi. 14.06.2016 on prokuröri, süüdistatav S.-E. Toomise ja kaitsja M. Allikmäe vahel sõlmitud kokkuleppes muuhulgas märgitud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb sundraha 1075 eurot ja menetluskulude (kaitsjatasu kohtueelses menetluses 216 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses osalemise eest) väljamõistmine ning need kulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Samuti on detailselt välja toodud kuritegudega tekitatud kahju laad ja suurus (kd III tl 28-31). Seega oli juba kokkuleppe sõlmimisel süüdistatav teadlik nii sellest, milline karistus talle mõistetakse kui ka sellest, et tal tuleb asuda menetluskulusid hüvitama koheselt kohtuotsuse jõustumise järgselt ning seda igakuiste maksetena. Kokkuleppe on nii süüdistatav, tema kaitsja kui ka prokurör allkirjastanud ning ka kohtuistungil on süüdistatav ja tema kaitsja aga ka prokurör jäänud kokkuleppe juurde. Nagu eelpool kohus märkis, on menetluskulud kokkuleppe esemesse kuuluvad küsimused ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude suuruse ja selle tasumise osatamisega. Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Seega tuleb süüdistatava apellatsiooni pidada ainetuks.
  10. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27).
  11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatav S.-E. Toomise apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.