← Eesti

1-13-9877/25

Obsah (6)§ 76§ 121§ 65§ 69§ 75§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. augustil 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-9877 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Koh

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , määras: Jätta Raivo Taats vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Raivo Taatsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Raivo Taats tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 31.01.2014 otsusega

§ 121järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Vastavalt

§ 65

lg 2 suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 29.08.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 6 kuud vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga ulatuses 1090 tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75lg 1 p 1-6 sätetele.

Kohtuotsus jõustus 08.02.

  1. Seejärel Raivo Taats ei täitnud kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajakava, jäi tal tegemata 884 töötundi. Pärnu Maakohtu 21.12.2012 määrusega pöörati täitmisele Raivo Taatsile Pärnu Maakohtu 31.01.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta 2 kuud 22 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 06.01.
  2. 1

(6)Karistuse kandmise algus 18.01.2016 ja lõpp 10.04.
  1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.08.
  2. Raivo Taats andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl. 53). Kinnipidamisasutusest Raivo Taatsi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on distsiplinaarkorras karistatud üldtunnustatud viisakusreeglite eiramise eest, mille eest talle määrati karistuseks 5 ööpäeva kartserisse paigutamist. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Isik on 9 korda kriminaalkorras karistatud ning kõik varasemad kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega (sealhulgas röövimisega). Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Ta töötab alates 09.04.2016 vanglas majandustöödel koristajana. Vabanemisel soovib isik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on süüdimõistetu elukaaslasele kuuluva kolmetoalise korteriga. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Isik on õppinud xx koolis, xxx koolis ning xxx. Ta omandas põhihariduse Rummu Vanglas. Vangistuses on õppinud ka ehituse erialal. Vangistusele eelnevalt töötas ta mitteametlikult. Vanglas töötab koristajana. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Seisuga 29.07.2016 on TÄITISE andmetel isikul tasumata nõudeid summas 6109,57 eurot. Lähedasteks on ema, elukaaslane ning 3 õde ja vend, kellega on head suhted. Vanglast vabanemisel toetavad materiaalselt elukaaslane ning ema. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Isikul on probleemid alkoholi tarvitamisega ning motivatsioon loobuda alkoholi kuritarvitamisest on väga madal. Isikul on diagnoositud krooniline haigus ning psühhiaatrilised probleemid. Iseloomulik on vägivaldne käitumine. On esinenud tahtlikku vägivalla kasutamist nii konfliktide lahendamisel kui ka enesevalitsuse kaotamist, mis viib vägivallani. Impulsiivsus avaldub eelkõige alkoholijoobes olles. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 58%. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument, mis kehtib kuni 11.12.
  3. Viru Vangla ei toeta Raivo Taatsi tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetava lähedasteks ema, 3 õde, vend ja elukaaslane. Suhted sugulastega on head ja toetavad. Isikul on varasemast kooselust 2 tütart, neist üks on täiskasvanud ning teise suhtes täidab vanemakohustusi. Tal on kindel elukoht aadressil xxx. Korteris elav elukaaslane on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Elukoht vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Isik on varem töötanud mitteametlikult, tegi põllutöid ja töötas kuivatis. Ametlikult on ta töötanud traktori remondilukksepana, katlakütjana, transporttöölisena, xxx-s metsatöölisena ja xxx-s ehitusel. Vangistuse ajal töötas isik ettevõttes xxx puidust lillekastide valmistajana. Isikul on võlgasid, mille tasumine ei ole kindel. Isikule on kahel korral määratud kohtu poolt üldkasuliku töö tunde, kuid neid ei ole ta suutnud sooritada. Prokuröri kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 29.07.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla Raivo Taatsi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgin järgnevat. Isikut on korduvalt karistatud nii tingimisi, kui ka reaalse vangistusega. Vanglas viibib ta
  4. korda. Korduv karistatus näitab, et isik varasemast karistusest järeldusi teinud ei ole. Tema suhtes varem kohaldatud karistused ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ei ole täitnud

§ 56

lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Raivo Taats on viimati tunnistatud süüdi 31. jaanuaril 2014.a. Pärnu Maakohtu poolt kuriteos

§ 121järgi ja karistatud vangistusega üks

(1)aasta.

§ 65lg 2 kohaselt suurendati karistust Pärnu Maakohtu poolt 29. augustil 2012.a. mõistetud kuue

(6)kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus üks
(1)aasta ja kuus
(6)kuud, milline asendati 1090 tunni üldkasuliku tööga. Viimase tegemise tähtajaks määrati kaks aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Raivo Taats mõisteti süüdi „selles, et ta 23. juunil 2013.a. kella 03:40 paiku 2
(6)alkoholijoobes olles Rapla maakonnas Märjamaa vallas Valgu asulas sisenes lukustamata ukse kaudu korterisse, kus lõi kaasa võetud puidust lauajalaga voodis maganud E. A-st kaks korda vastu pead ja ühe korra vastu paremat kätt. Seejärel lõi lärmi peale ärganud V. A-st ühe korra kaikaga vastu pead. Oma tegevusega põhjustas Raivo Taats V. A-le 7 cm pikkuse lahtise peahaava ja E. A-le 6 cm pikkuse haava otsmikule ja 3 cm pikkuse haava paremale kulmule“. Süüdimõistetu ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale eelmainitud kohtuotsusega ja Pärnu Maakohtu 21.09.2015 kohtumäärusega (millega jäeti täitmisele pööramata üldkasuliku tööga asendatud vangistus) antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, jättes üldkasulikku töö õigeaegselt tegemata. Mõjuvaid põhjuseid selleks temal ei olnud. Pärnu Maakohtu 21.12.2015 kohtumäärusega asendati üldkasulik töö 884 tegemata tunni ulatuses vangistusega. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Raivo Taatsi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom (mh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et Raivo Taatsi puhul on üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul vastavalt 41 % ja 58%, mis ei ole madal risk. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on isik kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Varasemalt kinnipeetaval oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Mitmed kuriteod on alkoholijoobes toime pandud. Raivo Taatsil võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Olulist tähtsust omab seejuures asjaolu, et toimiku materjalidest nähtuvalt on kinnipeetaval ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on vähetõenäoline, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole Raivo Taatsile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse tagamiseks ja tervise kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Raivo Taatsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Raivo Taats selgitas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda enne tähtaega ja oleks nõus tegelema oma probleemiga- alkoholi tarvitamine. Kohtu põhjendused 3
(6)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Raivo Taats tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu omab põhiharidust ning on õppinud ta ka ehituse erialal. Enne kinnipidamist töötas ta mitteametlikult, tegi põllutöid ja töötas kuivatis. Ametlikult töötas ta traktori remondilukksepana, katlakütjana, transporttöölisena, ehitusettevõtetes xxx OÜ metsatöölisena ja xxx OÜ üldehitusel. Karistusregistri andmetel on karistatud üheksandal korral ja käesoleval hetkel on tal 5 kehtivat kriminaalkaristust. Isik on korduvalt karistatud kehalise väärtkohtlemise eest, õigusemõistmises osaleja vastu vägivalla kasutamise ning grupi poolt toimepandud relvastatud röövimise eest. Vangistuses viibib neljandat korda. Isikul on 2 kehtivat väärteokaristust väheväärtusliku asja varguse ja ühistranspordiseaduse sätete rikkumise eest. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust selle eest, et ta 23.06.2013 kella 03.40 paiku, olles alkoholijoobes, sisenes xxx maakonnas xxx vallas xxx asulas lukustamata ukse kaudu maja nr 47 korterisse 13, kus lõi kaasa võetud puidust lauajalaga voodis maganud xx xx kaks korda vastu pead ja ühe korra vastu paremat kätt. Seejärel lõi lärmi peale ärganud xx xx ühe korra kaikaga vastu pead. Oma tegevusega põhjustas Raivo Taats xx xx 7 cm pikkuse lahtise peahaava ja xx xx 6 cm pikkuse haava otsmikule ja 3 cm pikkuse haava paremale kulmule, st pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Isikule mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga ulatuses 1090 tundi täitmistähtaega 2 aastat. Kuna Raivo Taats ei täitnud üldkasuliku töö tegemise ajakava, pöörati Pärnu Maakohtu 21.12.2012 määrusega täitmisele Raivo Taatsile Pärnu Maakohtu 31.01.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta 2 kuud 22 päeva vangistust. Vanglas on isikul 1 kehtiv distsiplinaarkaristus (üldtunnustatud viisakusreeglite eiramise eest). Samas tuleb positiivseks lugeda, et vanglas on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“. Ta töötab vanglas majandustöödel koristajana alates 09.04.

  1. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub Raivo Taatsile mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Ennetähtaegse vabanemise korral isikul ei ole garanteeritud töökohta. Soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele ja kus ta käesoleval ajal elab. Korterisse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Korteris elav kinnipeetava elukaaslane on valveseadme paigaldamisega nõus. Süüdimõistetul on toetav lähivõrgustik ema ja elukaaslase näol. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna teatud määral maandavad need uue kuriteo toimepanemise riske. Kinnipeetav omab ID kaart, mis kehtib kuni 11.12.
  2. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvalt vägivallaga seotud kuritegude eest karistamist, mille hulgas on ka esimese astme kuritegu, s.o relvastatud röövimine, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul 4

(6)puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, leiab kohus, et vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks seega ebaotstarbekas. Vabaduses jätkas ta samasugust ebaseaduslikku tegevust, mille eest on ta varem kriminaalkorras karistatud, mis näitab eriliselt tema suhtumist paranemise teele. Isegi kinnipidamisasutuses viibimine ei suuda teda õiguskuulekale käitumisele suunata, sest ta pani toime distsiplinaarsüüteo vanglaametniku suhtes. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, mis teatud määral suurendavad need uue kuriteo toimepanemise riske. Ka elektroonilise järelevalve kohaldamine ei ole antud juhul määratlev. Arvestades korduvalt isiku kriminaalkorras karistamist, võib isik edaspidi jätkata kuritegude toime panemist, vaatamata isegi elektroonilise järelevalve olemasolule. Seda enam, et elektrooniline valve ei suudaks kontrollida, mis isik teeb. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegusid on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides ning ka kodust lahkumata ehk elektrooniline järelevalve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul. Kohus rõhutab, et viimase kuriteod olid seostud vägivalla kasutamisega naabri suhtes, samuti on isik kasutanud vägivalda lähedase vastu, elukaaslase suhtes. See näitab, et lähedaste toetus ja koju naasmine ei ole määratlevaks asjaoluks uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. See fakt, et tal on püsiv elukoht, ei mõjuta kohtu hinnangul tulevikus isiku seadusekuulekat käitumist, kuna elukoha olemasolu ei takistatud edasist kuritegelikku tegevust kui ta viibis vabaduses. Seepärast ei ole kohus veendunud, et püsiv elukoht takistaks tal kuidagi uute kuritegude toimepanemist. Lähedaste toetus ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski olulisel määral. Töökoha puudumine, alkoholi tarvitamisega probleemid ja võlgade olemasolu ning kriminaalse taustaga isikute suhtlemine suurendavad veelgi rohkem uue kuriteo toimepanemise riske. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistanud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohus rõhutab, et kõigepealt võtab kohus arvesse isiku toimepandud kuriteo asjaolusid nagu näeb ette

§ 76lg 4.

Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli väga ohtlik. Samuti ei ole isik vabaduses viibides kasutanud võimalust käituda korralikult ega ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi oma elustiili muutmiseks. Vastupidi – vabaduses olles jätkas isik kuritegude toimepanemist. See näitab, et Raivo Taats ei ole huvitatud oma käitumisharjumuste muutmisest, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. See fakt tugevdab kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uue kuriteo. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine peab olema selge erand. Süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid kohus ei näe. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude järjepidev toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.04.2017, s.o pisut vähem kui 1 aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda 5

(6)seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Vaatamata elektroonilise järelevalve kohaldamise võimalusele ja sellega seotud vastavate nõuete täitmisele, arvestades Raivo Taatsi isiksust, ei ole hetkel ka tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ka elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Seda argumenti toetab lisaks asjaolu, et nii on teiste inimeste elu ja tervis paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Raivo Taatsi temale Pärnu Maakohtu 31.01.2014 kohtuotsustega mõistetud ja Pärnu Maakohtu 21.12.2012 määrusega täitmisele pööratud vangistust tingimisi, enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.