) § 9 lg 1 võib pankrotiavalduse esitada võlgnik ise, põhistades oma maksejõuetuse (
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (
Kohus möönab, et avaldaja vangistuses viibimine ei välista tema maksejõuetust ega pankrotiavalduse esitamise võimalust, kuid käesoleval juhul ei ole võimalik avaldusega taotletud eesmärki saavutada. 4.
Kohus keeldub pankrotiavalduse menetlusse võtmast muuhulgas, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata kui avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Pankrotiseaduse (
) § 2 sätestab pankrotimenetluse eesmärgid. Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel
ettenähtud korras. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest
sätestatud korras (
5. Tulenevalt maakohtule esitatud avaldusest on A. B.i eesmärk pankrotimenetluse kaudu jõuda kohustustest vabastamise menetluseni ja selle tulemusena vabaneda kohustustest, ennekõike kriminaalasjas nr 1-14-4047 laiendatud konfiskeerimise käigus riigituludesse väljamõistetud 59 615 eurost (muud kohustused riigi ees on kokku ca 1 170, 87 eurot, so trahvid, sundrahad jms; eraõiguslike juriidiliste isikute ees ca 300 eurot). Kohus selgitab, et kooskõlas
lg 2 ei vabaneks võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse tulemusena õigusvastaselt tahtlikult (s.t kuriteoga) tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Avaldaja mõisteti kriminaalasjas nr 1-14-4047 süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Kohtulahend on jõustunud. Kohus mõistis A. B.ilt KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamisena välja 59 615 eurot, so summa, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva ära tarvitatud vara väärusele (vt Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2015 määruse p-d 2; 27). Riigikohus on märkinud, et juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13 p 11). Eeltoodust tulenevalt ei saavuta avaldaja pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetlusega oma eesmärki. Küll aga kaasneks menetluse läbiviimisega kulu riigile (pankrotivara puudub) 2 Kohus selgitab, et kuigi konfiskeerimine on käsitatav mittekaristusliku mõjutusvahendina (materiaalõiguslikud alused KarS § 83-852 ), on konfiskeerimise toime lõppastmes vaadeldav materiaalõiguslikus mõttes karistusena, tuginedes muuhulgas isiku süüle ja rajanedes sarnaselt karistuse mõistmisega individuaalse vastutuse põhimõttele ( vt Riigikohtu otsus 3-1-1-37-07 p 21.1-21.3) Konfiskeerimise asendamise (KarS § 84) eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Süütegude toimepanek ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Kriminaalasjas 1-14-4047 tuvastati, et A. B. omandas süütegudega vara ning tarvitas ära kriminaaltulu. Otsusega konfiskeerimise asendamisena väljamõistetu vastab süütegudega omandatud vara väärtusele. Väited, et tegelikkuses kuulusid rahalised vahendid kellelegi kolmandale isikule ja avaldaja need tagastas, ei ole käesoleval juhul asjakohased. Pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses ei hinda kohus teises kohtuasjas tuvastatud asjaolusid. Võlgniku kohustus(t)e aluseks on võlgniku enda õigusvastase tegevus, mistõttu ei saa kohus läbi pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse vabastada isikut kriminaalasjas jõustunud otsusega väljamõistetu hüvitamise kohustusest. 6. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna avaldus on perspektiivitu ja avaldaja eesmärki ei ole võimalik eespool toodud põhjendustel saavutada, jätab kohus ka riigiõigusabi taotluse rahuldamata. 7. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 150 lg 1 p 2 tagastab kohus avaldaja vastavasisulise avalduse alusel tasutud riigilõivu 10 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.