Obsah (5)

§ 121§ 44§ 45§ 108§ 109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1315 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna Vangla 31.03.2015 käskkirja nr

§ 121lg 2 punkti 1 alusel (tl 38).

1. Kaebaja vaidlustas kaebuse tagastamise määruse määruskaebekorras ning Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.09.2015 määrusega (tl 70–72) Tallinna Halduskohtu 01.07.2015 määruse osas, millega tagastati kaebus Tallinna Vangla 31.03.2015 käskkirja nr 35 punkti 1.13 tühistamise nõudes. Muus osas muutis ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need enda omadega. Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2015 määrus jõustus 25.11.2015, mil Riigikohus jättis kaebaja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2015 määrusele menetlusse võtmata (tl 87).
2. Tallinna Halduskohus võttis 11.01.2016 määrusega kaebuse Tallinna Vangla 31.03.2015 käskkirja nr 35 punkti 1.13 osalise (kodukorra punkti 8.7.5 kehtetuks tunnistamise osas) tühistamise nõudes menetlusse (tl 91–93).
3. Kaebaja on tänaseks Tallinna Vanglast vabanenud (tl 107 pöördel, tl 118).
4. Kuigi kaebeõiguse olemasolule tuleb üldjuhul anda hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga, ei ole käesolevas asjas esitatud nõuet asjaolude muutumise tõttu kohtul võimalik enam rahuldada (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-82-13, p 8, ja seal viidatud lahendid). Kohus leiab, et kaebus tuleb läbi vaatamata jätta. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 151 lg 2 punkti 1 kohaselt võib halduskohus kaebuse läbi vaatamata jätta, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 punktis 1 sätestatakse, et kohus võib kaebuse tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

§ 44

lõike 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebeõiguse aluseks asjaolu, et vaidlustatav toiming või haldusakt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebeõigus puudub ilmselgelt juhul, kui haldusakt või toiming, mille peale isik kaevata soovib, ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjust asja sisuliseks läbivaatamiseks, sõltumata sellest, et kaebuse esitamise ajal võis Tallinna Vangla 31.03.2015 käskkirja nr 35 punkt 1.13 ning sellega ka vangla muudetud kodukord kaebaja õigusi rikkuda. Kohtumenetluse ajal on asjaolud muutunud. Kaebaja on Tallinna Vanglast vabanenud ning talle ei avalda enam mõju vangla kodukorraga reguleeritu. Kaevatava käskkirja ruumiline kehtivusala piirneb Tallinna Vanglaga. Kaebaja ei kanna enam karistust Tallinna Vanglas, seega ei saa kaevatav käskkiri tema õigusi enam rikkuda. Kaebajal ei saa enam olla õigust esitada Tallinna Vangla vastu tühistamisnõuet. Kohus ei pea võimalikuks ka tuvastamisnõude esitamist.

§ 45

lõike 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine iseenesest ei muuda kaebaja jaoks mitte midagi. Toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlusega ei saa halduskohtusse pöörduda üksnes selleks, et haldusorgani tegevuse õigusvastasuses veenduda. Kohtule ei nähtu, Tallinna Vangla käskkirja (millega kinnitati Tallinna Vangla kodukorra p 1.13) osaline õigusvastasuse tuvastamine oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-24-10, p 20). 8. Eeltoodu tõttu jätab kohus A.E.u kaebuse läbi vaatamata. 2 9.

§ 108

lõike 4 kohaselt kannab kaebaja kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole vastuses kaebusele menetluskulude väljamõistmist taotlenud, vaid on palunud kaebaja kanda jätta kaeba enda menetluskulud (tl 108). Poolte menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad seega nende enda kanda (

§ 109lg 1 lause 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Aili Maasik Kohtunik 3