← Eesti

2-16-4395/11

Obsah (10)§ 146§ 148§ 150§ 65§ 153§ 171§ 162§ 158§ 165§ 23

2-16-4395 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-16-4395 Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2016, Jõhvi kohtumaja Kohtuasi G. K. pankrotiavaldus Menetlustoiming Pa

) § 65 lg

  1. Aruande kohaselt kuulub võlgnikule korteriomand asukohaga xxx. Pärast seda kui võlgnik võlausaldajate I üldkoosolekul 23.05.2016 andis haldurile üle korteriomandi võtmed, käis halduri poolt volitatud kinnisvaramaakler, varaga tutvumas ning tegi ka korteri seisukorrast fotod. Korter ei vastanud analoogse vara tavapärasele seisukorrale, sest korteriomandilt olid eemaldatud esemed, mis TsÜS § 55 lg 1 alusel loetakse ehitise olulisteks osadeks ning mida ei saa ehitiselt eemaldada ilma, et sellega kahjustatakse ehitise seisukorda. Sellise tegutsemisega võlgnik vähendas (või isegi muutis võimatuks) võlausaldajate nõuete rahuldamise läbi vara müügi. Haldur esititas võlgniku ettekirjutise puuduste kõrvaldamiseks ning palus taastada analoogsele korterile tavapärase normaalse seiuskorra. Võlgnik ettekirjutist ei täitnud.
  2. Pärast võlgniku tegevust on korteriomandi maksimaalseks väärtuseks kuni 500 €. Halduri ja hüpoteegipidaja nõusolekul püüdis maakler koheselt vara müüa, võtta ühendust naabriga, kellel võiks olla huvi võlgniku vara vastu, kuid mingit tulemust see ei andnud. Samal ajal esitas korteriühistu igakuiselt halduskulu arveid (mai-juuli), mille haldur on käesolevaks ajaks tasunud omadest vahenditest, et mitte tekitada massikohustuste võlgnevust. Vältimaks edasiste kulude (s.h. 2

(5)2-16-4395 massikohustuste) tekkimist, peab haldur vajalikuks G. K. pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Võlgnik saab rahalise sissetulekuna ainult sotsiaaltoetust ja pensioni määras, mis ei võimalda rahaliste vahendite arestimist pankrotivarasse. Haldur on pankrotimenetluses kogunud võlausaldajate nõuded, viinud läbi nõuete kaitsmise, kuid ei ole viinud lõpule vara müüki, sest vara väikese väärtuse tõttu, ei kata see pankrotimenetluse kulusid. 4. Võlgnik omab arvelduskontot Swedbank’is. Võlgnikule on pankrotimenetluses laekunud Sotsiaalkindlustusametilt pension ja sotsiaaltoetus. Laekumine ühes kuus ei ületa 430 €, mistõttu rahalisi vahendeid arestitud pankrotimenetluses ei ole. Nõuded kolmandate isikute vastu võlgnikul puuduvad.

§ 146

lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad;

§ 146

lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis -puudub Täiendavat elatist võlgnikule või tema ülalpeetavatele kohus pankrotivara arvelt määranud ei ole.

§ 146

lg 1 p 3 (

§ 148

) massikohustused – 52,17 € Haldur on jooksvate kulude tasumiseks võtnud laenu OÜ-lt Civilex ning pankrotimenetluse lõppemisel raugemise tõttu, taotleb kohtult võlgnikule menetlusabi pankrotimenetluse kulude tasumiseks riigi vahenditest.

§ 146

lg 1 p 4 (

§ 150

) pankrotimenetluse kulud - kinnitamata Haldur taotleb pankrotimenetluse kulude tasumist riigi vahenditest

§ 65lg 11 alusel.

Jaotisi välja makstud ei ole. Pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud jaotusettepanekut. Nõuded on tunnustatud nõuete kaitsmise koosolekul 29.07.2016. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiesemena kuulus pankrotivarasse korteriomand (registriosa nr 570507) asukohaga xxx KohtlaJärve Ahtme linnaosa. Pandiese on müümata pankrotimenetluses. Hüpoteegipidajal on pankrotimenetluse lõppemisel võimalik võõrandada pandieset sundtäitmisel. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Pankrotivara müük pole võimalik, sest selle väärtus ei taga pankrotimenetluse kulude ja massikohustuste tasumist. Kui prognoositavalt on vara väärtus 500 €, siis

§ 153lg 2 kohaselt oleks pankrotimenetluse kuludeks võimalik kasutada 75 €.

Vara väärtusest ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Samuti ei saa välistada, et vara väärtus väheneks müügiprotsessi jooksul veelgi.

  1. Haldur on avaldanud teate lõpparuandega tutvumise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.08.
  2. Kõikidele võlausaldajatele on aruanne esitatud halduri poolt elektrooniliselt. Haldurile vastanud võlausaldajatel puuduvad vastuväited lõpparuandele, kuid kõik võlausaldajad on nõustunud seisukohaga, mitte algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust. Võlgnik on rikkunud tema omandis olnud vara, mis kuulus pankrotivara koosseisu ning oli koormatud hüpoteegiga. Korteriomandi vabastamisel on võlgnik viinud vara seisukorda, mis ei vasta nimetatud vara tavapärasele seisundile. Sellega on võlgnik kahjustanud pankrotivara ja vähendanud selle väärtust, millega takistas võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgniku tegevus vastab

§ 171lg 2 p 4 ja p 5 sätestatud tegevusele.

Haldur palub lõpetada G. K. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri kohustustest. Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasuks 397 € (lisandub käibemaks) ja mõista see välja OÜ Civilex kasuks. Rahaliste vahendite puudumise tõttu anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu tasumiseks. Mitte rahuldada võlgniku avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3

(5)2-16-4395 6. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (

§ 158

lg 1).

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 7. Pankrotihalduri koostatud aruandest nähtub, et võlgnikule kuulub korteriomand asukohaga Altserva 34-1, Kohtla-Järve, mis on müümata ning pankrotivaras rahalised vahendid puuduvad. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.

G. K. sissetulekuks pankrotimenetluse ajal on olnud ainult pension 430 eurot kuus, millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata. Kuna pankrotivara prognoositav väärtus on 500 €, millest oleks

§ 153

lg 2 kohaselt pankrotimenetluse kuludeks võimalik kasutada 75 €, siis ei ole pankrotimenetluses vara, mille arvelt saaks katta kõiki pankrotimenetluse kulusid ja teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. Kohtu arvates ei ole otstarbekas määrata rahasumma maksmist deposiidina massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks, kuna halduri aruandest ilmneb, et kõik võlausaldajad on nõustunud pankrotimenetluse lõpetamisega ning pole tõenäoline, et keegi kolmas isik oleks huvitatud raha maksmisest deposiiti.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Tiia Kalaus tuleb vabastada G. K. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 8. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine Pankrotihaldur ja võlausaldajad on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks jätta algatamata.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus nõustub halduri seisukohaga ja leiab, et käesoleval juhul tuleb kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata, sest võlgnik rikkus tahtlikult

§ 171lgs 2 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Pank

S § 171 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Pankrotihalduri aruandest ja aruandele lisatud fotodest nähtub, et võlgnik on peale kohtuistungit, kus pankrotiavaldus läbi vaadati tahtlikult olulisel määra rikkunud pankrotivarasse kuuluva korteri. Võlgnik on korteri praktiliselt rüüstanud. Korterist on eemaldatud kütteradiaatorid, uksed, santehnika, vann ja isegi wc pott. Võlgniku sellise tegevuse tagajärjel on oluliselt vähenenud korteri väärtus, mis omakorda kahjustab võlausaldajate huve, kuna võlausaldajatel jääb raha saamata. Asjaolu, et võlgnik on peale enda pankroti väljakuulutamist rikkunud pankrotivara vähendades oluliselt selle väärtust, selle asemel, et tagada vara võimalik parim seisukord, mis oleks võimaldanud vähendada võlgnevusi võlausaldajate ees saadud raha arvel, tuleb tõlgendada kui võlgniku tahet vältida oma vara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamist. Seega esineb alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus G. K. (pankrotis) avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. 9. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 397 eurot (lisandub käibemaks) menetlusabi korras ja kanda halduritasu OÜ Civilex arvelduskontole EE312200221055387366. 4

(5)2-16-4395 Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotihalduri tasu ja kulutuste katmiseks. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitisega.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. TsMS § 183 lg 2 viimase lause kohaselt pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 23

lg 3 kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd haldur on korraldanud pankrotimenetluse läbiviimise, võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja G. K. (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule halduri taotlusel ja

§ 65lg 11 ning Ts

MS § 183 lg 2 alusel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 397 eurot, millele lisandub käibemaks OÜ Civilec pangakontole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Tarmo Tina kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.