KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-2287 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär Ingrid Koddo Prokurör Ave Arnim (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Priit Pesur tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 29.08.2016 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Priit Pesur, isikukood: 38006090340, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Priit Pesur talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Priit Pesur tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. Priit Pesur on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.03.2014 kohtuotsusega KarS § 274 lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud 5 päeva. Karistuse kandmise algus 20.03.2014 ja lõpp 25.11.
- 1
(4)Priit Pesur andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 21). Kinnipidamisasutusest Priit Pesur kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema ja venna juurde xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. xxx keeldus nõusoleku andmisest elektroonilise valve paigaldamiseks antud aadressile. Kinnipeetaval on algharistus. Isik töötas enne vangistust xxx. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Tasumata nõudeid on 9848,95 eurot. Vangistuses on töötanud majandustöödel ja tootmistööl. Läbinud sotsiaalprogrammid xxx treeningu. Lähedasteks on ema, 4 õde ja 3 venda. Isikul on 3 last. Vabaduses tarvitas alkoholi, on proovinud narkootikume. Pani toime kuriteod alkoholijoobes. On kriminaalkorras karistatud 5 korda. Viimane kuritegu toime pandud vanglas. Soodusteguriks on kriminaalne suhtlusringkond, majandusliku kasu saamise eesmärk. Katseajal pani toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 49%. Vangla ei toeta Priit Pesuri ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav asuda peale vabanemist elama ema juurde aadressile xxx-toalise sotsiaalkorteriga, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Ema ja vend on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Vallavanem keeldus nõusoleku andmisest elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Isikul on kriminaalkorras karistatud sõpru/tuttavaid, kellega koos pandi toime ka kuritegusid. Isik on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldusel olles pani toime raske kuriteo ja rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Priit Pesur taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Priit Pesur tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 5 korral kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 2. Vabanemisel puudub tal nii elukoht kui ka töökoht. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Viimane kuritegu 2
(4)on toime pandud vangistuses. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et karistus oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Ta pani katseajal toime raske isikuvastase kuriteo. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga ning osalenud sotsiaalprogrammides xxx. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda ema juurde aadressile xxx. Ema andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Samas on tegu sotsiaalkorteriga ning xxx andnud oma nõusolekut elektroonilise valve seadme paigaldamiseks nimetatud aadressile. Seega ei ole Priit Pesuril võimalik vabaneda elektroonilise valvega nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul garanteeritud töökoht. Isiku lähivõrgustik koosneb emast, 4 õest ja 3 vennast, samuti on tal 3 last. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime raske isikuvastase kuriteo), korduvaid karistusi, käitumist vanglas ja elukoha puudumist, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla võimalik ega õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 5 korda kriminaalkorras karistatud, pannud uue kuriteo toime nii kriminaalhooldusel kui ka vanglas viibides, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid. Suureks ohuteguriks on alkoholi tarvitamine, kriminaalne suhtlusringkond ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Peamiseks põhjuseks elektroonilise valve alla vabastamata jätmisel on elukoha puudumine, kuna xxx ei andnud oma nõusolekut elektroonilise valve seadme paigaldamiseks aadressile xxx Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemisel peab olema isikul kindel elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukohaga olemasoluga. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et korduv kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Samas nähtub Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses töötanud ning osalenud sotsiaalprogrammides. Seega leiab kohus, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 25.11.2018, ärakandmiseks on veel üle 2 aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse 3
(4)eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, omandada töökogemust ja osaleda sotsiaalprogrammides. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Priit Pesur temale Harju Maakohtu 20.03.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)