← Eesti

1-15-10482/19

Obsah (12)§ 114§ 199§ 65§ 68§ 113§ 115§ 16§ 28§ 32§ 56§ 4§ 218

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik (eesistuja) Rahvakohtunikud Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Asja läbivaatamise kuupäev Kriminaalasi

§ 114

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Oleg Balabanov isikukood 37809032231, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, emakeel - vene keel, elukoht enne vahistamist xxx, enne vahistamist töötas firmas xxx, kannab vangistust Viru Vanglas, kriminaalkorras karistatud - 21.10.2015 Viru Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 9, § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aastase vangistusega, karistuse kandmise algus 21.10.2015 Deniss Matvejev Juhindudes Kr

MS § 306; § 309 lg 1,3; § 311; § 313; § 315; § 318 lg 1; § 319 lg 1,2 kohus OTSUSTAS: 1. Süüdi tunnistada Oleg Balabanov kuriteo toimepanemises

§ 114lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.

2.

§ 65

lg 1 alusel liita mõistetud karistusele 21.10.2015 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust ning mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 6.07.2015 kuni 12.11.2015 s.o. 4 (neli) kuud ja 6 (kuus) päeva karistusaja hulka ning mõista Oleg Balabanov’ile lõplikuks karistuseks 10 (kümme) aastat 7 (seitse) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

  1. Karistuse kandmise algust arvestada alates 13.11.
  3. Kohaldada Oleg Balabanovi suhtes tõkend – vahistamine- alates antud kohtuotsuse kuulutamisest kuni selle jõustumiseni. 1

(16)
  1. VÕS § 1043 alusel rahuldada Jõhvi Vallavalitsuse tsiviilhagi ning mõista Oleg Balabanovilt Jõhvi Vallavalitsuse kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot (a/a xxx SEB).
  2. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 mõista Oleg Balabanov’ilt riigituludesse välja menetluskulud: 1075 eurot sundraha 343 eurot surnu ekspertiisi kulud summas 61 eurot Oleg Balabanov isiku ekspertiisi kulud 633,90 ja 633,90 eurot Oleg Balabanov kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisi kulud 2394 eurot ja 144 eurot DNA-ekspertiiside kulud 663 eurot sõrmejäljeekspertiisi kulud 314 eurot jäljeekspertiisi kulud 42,72+48+108,48 eurot kaitsjatasu eeluurimisel 631,20+109,44+803,04 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses. Kokku 8004,68 eurot (kaheksa tuhat neli eurot ja 68 senti).
  3. Oleg Balabanov’il tasuda menetluskulud kokku 8004,68 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99916700061091 ning selgitus „Oleg Balabanov 1-15-10482 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  4. Asitõendid: Oleg Balabanovi mobiiltelefon (hoiul PPA Ida prefektuuris) – tagastada Oleg Balabanov’ile peale kohtuotsuse jõustumist. Saku õlleklaas - hoiul Ida Prefektuuris, akt nr 3821, Xxx Xxx riided ja jalatsid - hoiul Ida Prefektuuris, akt nr 3734, Oleg Balabanovi riided ja jalatsid, DNA-karbid lehtedega, DVD-plaat - hoiul Ida Prefektuuris, akt nr 3804, Oleg Balabanovi kehalt ja küünevallidelt võetud DNA-proovid, A.Xxx küüntelt võetud proovid, akt nr 3867 suitsukonid laiba taskust (11 tk), apteegi kviitung, kilekott, bussipilet, ld-suitsukoni, puidust käepideme tükid (akt nr 3731) – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. Salvestused AS xxx turvakaameratest mälupulgal ja AS xxx turvakaameratest CD-R plaadil – jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 9.09.
  5. 2
(16)Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 20.09.2016 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. SÜÜDISTUS 1. Oleg Balabanov`it süüdistatakse selles, et tema, 06.07.2015 ajavahemikul kell 22.0422.51 aadressil Xxx tn 6, Jõhvi asuva hoone lähedal, õuealateel, peksis rusikate ja jalgadega kannatanu Xxx Xxxt pea ja keha piirkonda. Samal ajal lõi Oleg Balabanov kannatanu Xxx Xxxt parema õlavarre, näo, käe ja kaela piirkonda ca 68 korda terariistaga, mille teraosa laius on mitte rohkem kui 0,9cm ja pikkus mitte vähem kui 15cm. Oma tegevusega tekitas Oleg Balabanov Xxx Xxx´le rohked, haavakanalite kulul kaelalihaseid ja veresooni ning söögitoru seina vigastavad, torke-lõikehaavad paremal pool kaelal, hulgalised haavad paremal õlavarrel, näol ning haava vasakul labakäel. Samuti tekitas Oleg Balabanov Xxx Xxxle rohked verevalumid, marrastused näol ja peas, verevalumid pea pehmetes kudedes, peaajupõrutuse, verevalumid ajukelmete all. Saadud vigastuste tagajärjel saabus sündmuskohal Xxx Xxx surm (ca 3-7 minuti jooksul pärast rohkete kaela tungivate haavade saamist). Tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist arvestades põhjustas Oleg Balabanov Xxx Xxxle teadlikult suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi, samuti tekitas kannatanule põhjendamatult jõhkraid vigastusi, millega väljendas Oleg Balabanov põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Seega pani Oleg Balabanov toime tapmise, tehes seda julmal ja piinaval viisil, so mõrva ehk

§ 114lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2. Prokurör leidis, et Oleg Balabanov’i süü on tõendatud ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 114lg 1 p 1 järgi.

  1. Ei saa rääkida provotseeritud tapmisest, kuna see eeldab kannatanupoolset õigusvastast käitumist ja toimepanijal tugeva hingelise erutuse seisundi olemasolu. Süüdistatava enda ütlused seda ei kinnita. O. Balabanov kinnitas, et ignoreeris solvamist kannatanu poolt kuni viimane võttis tal õlast kinni.
  2. Samuti on täidetud sellised mõrva tunnused nagu tapmine piinaval viisil. Kannatanule tekitati 68 haava terariistaga. Eksperdiarvamuse järgi kõik vigastused olid elupuhused. Vigastuste arvukus ja iseloom – paiknemine peamiselt näo ja kaela piirkonnas, viitavad, et süüdistatav põhjustas kannatanule suurt valu.
  3. O. Balabanov’i süüd raskendab asjaolu, et kuriteo toimepanemise ajal oli ta alkoholijoobe seisundis ning ta lahkus sündmuskohalt kannatanule abi andmata ja abi kutsumata. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Sellisena ei saa lugeda O. Balabanov’i puhtsüdamliku kahetsust, kuna tema ütlused on olnud vastuolulised ning oma ütlustes üritas ta pigem näidata oma süüd väiksemana.
  4. Süüdistatav Oleg Balabanov tunnistas oma süüd täielikult. Selgitas, et tal oli kaasas puidust käepidemega metallist ora. Leidis selle juhuslikult üles raudtee juurest. Kannatanu terariistaga löömist kui sellist ta ei mäleta. Mäletab kuidas algas rüselus tema ja kannatanu vahel, mille käigus lõi ta kannatanut korduvalt rusikatega vastu nägu. Peale seda mäletab, et selle puidust käepidemega metallist ora viskas ta ära sündmuskoha lähedal. 3

(16)
  1. Kaitsja esitas kahte alternatiivset kaitseversiooni.
  2. Esimese kaitseversiooni järgi rajaneb süüdistus lubamatutele tõenditele. Eeluurimises kogutud tõendid on ebaseaduslikud, kuna mõrva süüteokoosseisu tunnuste tuvastamisel pidi kohtueelne menetleja (uurija) kaasama menetlusse kaitsjat (KrMS § 45 lg 2 p 3). Kuna seda polnud tehtud, uurimistoiminguid tehti kaitsja osavõtuta ja kaitsja astus menetlusse vaid O. Balabanov’ile mõrva kahtlustuse esitamisel ja tema mõrvas kahtlustatavana ülekuulamisel, kõik menetlustoimingud, mis tehti peale 7.07.2015 uurijale eksperdi poolt kehavigastuste iseloomust teada andmisest on lubamatud. Kaitsja seisukohalt pidi uurija aru saama, et kannatanul eksperdi poolt tuvastatud kehavigastuste iseloom ja arvukus viitavad sellele, et kahtlustatava teod tuleb kvalifitseerida mitte

§ 113vaid § 114 järgi.

Viimane aga näeb sanktsioonina ette eluaegse vangistuse, mille puhul on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik. Kaitsja arvates tähendab see, et kaitsja pidi osa võtma igast uurimistoimingust, mis tehti peale mõrva tunnuste uurijale teada saamist. Eelkõige puudutab see sündmuskoha täiendavat vaatlust, mille käigus avastati puidust käepideme. Aga ka DNAekspertiise, kuna need rajanevad selle täiendava sündmuskoha vaatluse käigus avastatud lubamatule asitõendile. Samuti lubamatu on kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiis, kuna ka selle ekspertiisi tegemisse pidi olema kaitsja kaasatud. Kaitsja seisukohalt kinnitab seda ka kohtupraktika, nimelt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-1-

  1. Kaitsja arvates kõik need ebaseaduslikud ja lubamatud tõendid, mis saadi kaitsja osavõtuta tuleb tõendite hulgast välja jätta. Süüdistatava kohtus antud ütlusi ei saa tõendina kasutada, kuna kohus ei selgitanud enne ülekuulamise algust O. Balavanov’ile tema õigust mitte anda ütlusi iseenda vastu. Seega süüdistus ei esitanud ühtegi seaduslikku ja lubatavat tõendit, mistõttu O. Balabanov tuleb õigeks mõista tema süü tõendamatuse tõttu.
  2. Teise kaitseversiooni järgi on tegemist provotseeritud tapmisega ning O. Balabanov’i teod tuleb kvalifitseerida

§ 115järgi.

Tunnistajad on kinnitanud, et kannatanu oli kehaehituselt tugev noormees, kellele oli iseloomulik teiste suhtes häiriv käitumine, ta sageli otsis tüli. Ta solvas süüdistatavat sõnaga „kukk“, mis on varem vanglakaristust kandnud O. Balabanov’i puhul eriti solvav. Provotseerituna ja solvatuna kannatanu poolt pani O. Balabanov toime selle kuriteo.

  1. Kaitsja arvates on lubamatu prokuröri viide varasemalt tapmiste toimepanemisele O. Balabanov’i poolt. Eesti kohtu otsus ja sellega mõistetud karistus on praeguseks aegunud. Venemaal väidetavalt toime pandud tapmise kohta puudub täpne info ehk ei ole Vene kohtu lahendit selle kohta.
  2. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta O. Balabanovi puhtsüdamliku kahetsust. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus leiab, et Oleg Balabanov’ile süüks arvatud tegu on leidnud tõendamist kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 114lg 1 p 1 järgi.

Süüteokoosseis 13. Mõrv on tapmise raskem ehk kvalifitseeritud koosseis, mille järgi kvalifitseeritakse tapmine juhul kui esineb üks või mitu

§ 114p 1-7 loetletud asjaoludest. Tapmine on materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on suvalise 4

(16)teokirjeldusega koosseis, mis on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud
  1. Süüdistatav O. Balabanov tunnistas oma süüd täielikult. Tema ütluste järgi 6.07.2015 õhtusel ajal peale kella 21.00 läks ta Jõhvis asuva Xxx kasiinosse. Oli seal natuke üle ühe tunni, mängis, jõi õlut. Siis väljus kasiinost ja läks raudtee suunas saekaatri poole, kus ta on töötanud. Raudtee poolt tuli temale vastu kannatanu, kes algul küsis suitsu, siis raha. Süüdistatav on varem kannatanut näinud bussijaama piirkonnas tööle minnes, kuid nad ei olnud omavahel tuttavad. Süüdistataval oli kaasas metallist ora (ca 15 cm pikk, 3-4 mm diiameetriga), mille ta leidis raudtee juurest. Ora oli metallist, käepide oli puidust tehtud. Süüdistatav andis kannatanule suitsu, kuid keeldus raha andmast. Edasi minnes pani süüdistatav tähele, et kannatanu kõnnib tema järel. Kannatanu midagi hõikas süüdistatava suunas, ütles paar solvangut, sh „kazjol“ (venek „kits“). Süüdistatav ei pööranud sellele tähelepanu. Peale raudtee ületamist jooksis kannatanu talle järgi ja haaras õlast sõnadega „kukk, raisk“. Nad hakkasid kaklema. Kukkusid maha. Süüdistatav hakkas kannatanut kätega lööma ja mis toimus pärast seda ei mäleta. Toibuma hakkas kui jõudis tagasi kasiino juurde. Tuli kasiinosse sisse. Käed olid tal verised. Baarmen ütles, et peseks ennast puhtaks. Süüdistatav tegi seda. Jõi veel õlut ja läks tagasi. Võttis kaasa pokaali õluga. Tee peal helistas tuttavale politseinikule Xxx Xxx ja ütles, et leidis laiba üles. Xxx käskis tal helistada hädaabinumbril, mida ta tegigi. Siis tuli kohale politsei.
  2. Süüdistatava ütlusi kinnitab tema puhtsüdamlik ülestunnistus, milles O. Balabanov tunnistab, et 6.07.2015 õhtusel ajal oli ta Jõhvis Xxx kasiinos. Kui ta läks välja tuli tema juurde kodutu, kes hakkas raha küsima, ta ei andnud raha. Kodutu hakkas nõudma, tüli norima. O. Balabanov läks üle raudtee saekaatrisse, mis kuulub Xxx Xxx’le, kus ta (O. Balabanov) vahel riietusruumis ööbis. Kodutu järgnes talle (O. Balabanov’ile) ja nõudis muudkui raha. Seejärel ronis ta (kannatanu) kaklema, ta (O. Balabanov) hakkas vastu lööma, siis olid nad raudtee taga Xxx tänava lähedal. Kuna oli purjus ja ei suutnud end talitseda. Peksis kodutut rusikate ja jalgadega. Kui mõistis, et on ta ära tapnud, helistas komissar Xxx, kes ütles, et kutsuks politseid. Kahetseb tehtu. Politseid kutsus oma telefoninumbrilt xxx (tl 182, tõlge tl 183).
  3. Kohtu arvates riimuvad süüdistatava ütlused ka teiste asjas uuritud tõenditega.
  4. O. Balabanov peeti kahtlustatavana kinni 6.07.2015 kell 23.10 aadressil Xxx 6, Jõhvi (tl 54-56). 7.07.2015 sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab, et 7.07.2015 kell 00.10 avastati Jõhvis Xxx 6 hoone juures raudteest ca 17 meetri kaugusel meesterahva laip. Raudteelt 1 meetri kaugusel avastati „Saku“ klaasist pokaali (tl 1-16).
  5. Sideettevõtjalt saadud andmete 31.10.2015 protokolli kohaselt 6.07.2015 kell 23.02 abonendinumbrilt xxx (Oleg Balabaonovi telefoninumber) helistati abonendinumbrile xx (Xxx Xxxi telefonimuber). Kõne kestvus oli 3 minutit. Seejärel 6.07.2015 kell 23.05 helistati abonendinumbrilt xxx (Oleg Balabanovi telefoninumber) hädaabinumbrile
  6. Kõne kestvus oli 3 minutit. Kõned toimusid EMT masti xxx ja xx masti leviala piirkonnas (tl 156-164).
  7. 9.07.2015 sündmuskoha täiendava vaatlusprotokolli kohaselt Jõhvi, Xxx 6 ja raudtee vahelise rohuala vaatluse käigus avastati raudteelt 20 meetri kaugusel rohu sees pruunikat värvi puidust tükk, mis sarnaneb käepidemele, mis on keskelt mõraga ja poolenisti katki (pooleks läinud) (tl 17-21). 10.07.2015 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt tegemist on puidust käepidemega, mis on vaatluse hetkeks mõranenud ja kaheks tükiks jagunenud. Selle 5
(16)kaks osa moodustavad terviku pikkusega 10cm ja diameetriga 1,8cm. Üks ots on sile, teise otsa sees on ava diameetriga 5mm. O. Balabanovi musta värvi põlvepükste säärte alumine osa on kaetud rohkete veretaoliste pritsmetega. O. Balabanov’i T-särgi alumine osa, õlapiirkond, tagumine osa on kaetud veretaoliste määrdumistega. O. Balabanov’i spordijalatsid on rohkelt kaetud veretaoliste määrdumistega. Parem jalats on määrdunud oluliselt rohkem. O. Balabanov’i mobiiltelefoni ekraani all nupu juures on verekahtlane määrdumine. Tehtud kõnede registris on 6.
  1. (kell) 23.02 kõne „Xxx“ nimelisele isikule ja 6.
  2. (kell) 23.05 kõne hädaabinumbrile
  3. Sündmuskohalt raudtee juures avastatud 0,5 liitrilise „Saku“ õlleklaasi külje peal on näha papilaarkuristiku jäljed (tl 58-73).
  4. 16.10.2015 surnu ekspertiisiakti nr 15E-IDS0028/182 kohaselt kannatanu Xxx Soosaar’e surma põhjuseks olid rohked torke-lõikehaavad kaelal koos kaela väikeste veresoonte ja söögitoru vigastustele järgneva sisemise verejooksuga hingamisteedesse ja mehhaanilise lämbuse arenemisega väljavoolanud verest. Välisvaatluse käigus tuvastati kannatanu paremal pool kaela külgpinnal, alates alalõualuu paremast nurgast ja kõrvanibust alla paiknevad rohked joonekujulised, kohati laatuvad, värtnakujulised, pikkusega 0,6cm kuni 0,9cm, siledate servade ja teravate otstega haavad, umbes 68 tükki kokku 11x13cm suurusel alal. Kohtuarstlikul välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati rohked kaela lihaseid ja veresooni ning söögitoru seina vigastavad torke-lõikehaavad paremal pool kaelal, hulgalised haavad paremal õlavarrel, näol ning haav vasakul labakäel, mis tekkisid torke-lõikevahendi toimel. Rohked verevalumid, marrastused näol ja peas, verevalumid pea pehmetes kududes, peaajupõrutus, verevalumid ajukelmete all tekkisid elupuhuselt kõva tömbi eseme toimel korduvatest inimese sooritatud löökidest rusikate või kängitsetud jalaga. Kõik sedastatud vigastused olid elupuhused ja tekitati üksteise järel väga lühikese ajavahemiku jooksul, mistõttu pole võimalik nende tekitamise järjekorda määrata. Rohked torke-lõikehaavad kaelal, paremal õlavarrel, vasakul labakäel ja näol tekkisid torke-lõikevahendi toimel, milleks võis olla noa tera, kehasse sisenenud teraosa laiusega mitte rohkem kui 0,9 cm ja teraosa pikkusega mitte vähem kui 15 cm. Vigastuste saamise momendil võis kannatanu olla erinevates asendites. Välise verejooksu ajal oli kannatanu horisontaalses asendis ja ei liikunud ringi. Peale rohkete kaela tungivate söögitoru vigastavate haavade saamist võis surm saabuda mehhaanilisest lämbusest hingamisteedesse voolanud verega lühikese ajavahemiku (3-5 minuti jooksul) (tl 22-32).
  5. 15.07.2015 asitõendi vaatlusprotokoll ja õiend kannatanu Xxx Xxx isiklike riiete väljastamise kohta kinnitavad kannatanule tekitatud kehavigastuste arvu, paiknemist ja iseloomu. Nii kannatanul seljas olnud džempri visuaalse vaatluse käigus avastati hulgaliselt verekahtlaseid plekke selja, õlgade, krae ja varrukate piirkondades. Veretesti tulemus oli positiivne, mis kinnitab, et tegemist on vereplekkidega. Džempri ülemises osas – selja, esiosa, krae, õlgade ja varrukate piirkondades on avastatud augud läbimõõduga kuni 2 mm. Džempri esiosa vasakpoolses osas on avastatud 11 auku. Parempoolses osas on avastatud 12 auku. Parempoolsel varrukal on avastatud 4 auku. Seljal üks auk (tl 37-53).
  6. 7.07.2015 indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et O. Balabanov oli 7.07.2015 kell 1.15 seisuga alkoholijoobes.
  7. 1.08.2015 asitõendi vaatlusprotokoll koos päringuga ja vastusega päringule kinnitavad, et 6.07.2015 kell 21.32-21.33 sisenes Jõhvis asuvasse Xxx kasiinosse meesterahvas, kellel on seljas sinine T-särk ja tumedad alla põlve ulatuvad püksid. Tuleb teenindaja leti juurde. Pärast seda liigub kasiinos ringi, võtab õlleklaasi ja suundub mänguautomaatide poole. Kell 22.04 lahkub meesterahvas kasiinost. Sama meesterahvas siseneb taas kasiinosse kell 22.
  8. Vestleb teenindajaga leti juures, kaob kaamera vaateväljast, paari minuti pärast tuleb uuesti leti juurde, võtab õlleklaasi, istub tugitooli. Kell 22.55-22.56 tõuseb meesterahvas püsti, suundub ukse 6
(16)poole ja lahkub kasiinost, käes on tal õlleklaas (tl 74-79, 184). Kasvu ja kehaehituse järgi on videosalvestuses fikseeritud isik visuaalselt sarnane süüdistatavaga. Samuti videosalvestusest nähtavad riided – T-särk ja põlvepüksid on visuaalselt sarnased O. Balavanov’ilt ära võetud ja 10.07.2015 vaadeldud riietega (tl 60-62). Väljavõte Xxx kasiino külastajate nimekirjast kinnitab samuti, et 6.07.2015 registreeris O. Balabanov ennast kasiinos kahel korral, s.o kell 21.33 ja 22.52 (tl 185).
  1. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Xxx Xxx ütlused kinnitavad, et 6.07.2015 õhtusel ajal oli ta oma töökohal Jõhvi Xxx kasiinos. Kella 21.30 ajal tuli talle kliendina tuttav süüdistatav Oleg Balabanov kasiinosse. Tal oli seljas tumesinine T-särk ja põlvepüksid. Süüdistatav tellis õlut, pärast läks kasiinosse, mängis seal umbes pool tundi. Siis tal mingeid vigastusi ei olnud. Pärast lahkus kasiinost. Umbes kell 23.00 tuli tagasi, tellis õlut. Tunnistaja nägi, et süüdistatava käed on kuni küünarnukkideni verised. Tema riided olid ka verised. Ütles, et kakles mingi meesterahvaga. Pesi end puhtaks ja jäi baari õlu jooma. Umbes poole tunni pärast lahkus (istungiprotokolli lk 14-17).
  2. Tunnistaja Xxx Xxx kinnitas oma ütlustes, et tunneb O. Balabanovit mitu aastat, on varem tööalaselt kokku puutunud. Tunnistaja töötab Ida prefektuuris uurijana. Viimati suhtlesid nad 2014 või 2015.a.a. 6.07.2015 peale kella 23.00 helistas O. Balabanov temale ja ütles, et avastas meesterahva laiba tee peal, mis viib kesklinnast üle raudtee Xxx tänava suunas. I. Xxx käskis O. Balabanovile helistada hädaabinumbrile ja ise sõitis Xxx tänavale. O. Balabanov oli seal üksi. Kordas, et leidis selle mehe üles. Kohale tuli politsei, vist oli see valves olev patrullteenistuse juht Xxx Xxx, operatiivgrupp. Tunnistaja ei näinud O. Balabanov’il vigastusi, küll aga nägi verd. Tema koos O. Balabanov’iga läksid politseijaoskonda. Tunnistaja vaatas veretilgad süüdistatava riietel ja ütles O. Balabanov’ile, et sellised veretilgad moodustuvad löökidest ja neid ei ole võimalik saada kokku määrides nt teist inimest ümber pöörates. Hiljem tunnistas O. Balabanov kannatanu tapmise üles.
  3. Tunnistaja Xxx Xxx kinnitas oma ütlustes, et 2015.a suvel töötas O. Balabanov tema firmas (OÜ xxx), oli praktikal töötukassa poolt. Firma tegeleb mööbli valmistamisega ja tsehh asub Jõhvis, Xxx
  4. Tunnistaja kinnitusel käisid kuulujutud, et O. Balabanov on ööbinud seal ning tal oli selleks juurdepääs. xxx kasiino on Xxx 6 lähedal ning kasiinost saab sinna kõige lähemalt üle raudtee, seal on teerada.
  5. Ekspertiisimaterjali võtmise 7.07.2015 protokoll ja ekspertiisiakt nr 15E-GE0936 kinnitavad, et sündmuskohalt leitud õlleklaasilt on avastatud DNA-profiili, mis on kokkulangev süüdistatava DNA-profiiliga. Samuti Oleg Balabanov’i küünevallide pealt, tema riietelt (põlvepüksid ja T-särk) ning jalatsitelt võetud proovid on kokkulangevad kannatanu Xxx Xxx DNA-profiiliga. Puidust käepidemelt võetud proovidest leiti nii süüdistatava kui kannatanu DNA-profiilidega seostatavat bioloogilist materjali (tl 80-88, 89-99). Ekspertiisiakti nr 15E-GE1363 kohaselt osalise DNA-profiiliga proovides tõepärasussuhe on süüdistaja hüpoteesi kasuks (tl 100-104).
  6. Ekspertiisiakti nr 15E-TR0007 kohaselt jõudis ekspert O. Balabanovi riiete ja jalatsite uurimisel verejälgede tekkmehhanismi kindlakstegemisel järeldusele, et süüdistatava T-särgil, pükstel, ühel sokil ja jalatsitel on ülekandumisjälgi, mis on tekkinud kokkupuutel verise pinnaga. Samuti tuvastati süüdistatava T-särgil, pükstel ja jalatsitel verepritsmed, mis on tekkinud õhus laialipihustunud verest vereallikale mõjunud välisjõu toimel (tl 106-128).
  7. Isiku ekspertiisiakti nr 15E-IDI0059 kohaselt esines O. Balabanov’il marrastus vasaku labakäe pihkmisel pinnal ja kaks haavakest parema labakäe sõrme pihkmisel pinnal, mis 7
(16)võisid tekkida ekspertiisimääruses kirjeldatud tingimustel (peksis kannatanut käte ja jalgadega) (tl 150-155). Tõendite lubatavus ja usaldusväärsus
  1. Nii prokurör kui kaitsja on tõstatanud küsimuse asjas uuritud tõendite lubatavuse ja usaldusväärsuse kohta.
  2. Prokuröri seisukohalt süüdistatava O. Balabanov’i ütlused on vastuolulised ning saab tõendina kasutada vaid osas, milles need kattuvad teiste tõenditega. Kohtuliku arutamise käigus tunnistas O. Balabanov oma süüd täielikult, kuid väitis, et mäletab vaid esimesed löögid rusikaga vastu nägu. Ei mäleta kuidas on kannatanut löönud metallist esemega. Sama kinnitas ka eksperdile kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisi tegemisel (ekspertiisiakti lk 15, tl 143, teine ja kolmas rida ülevalt). Samas eeluurimisel 7.07.2015 ütluste olustikuga seostamisel (tl 186-190) andis ütlusi, et „haaras vasaku käega mehe kõrist kinni ja parema käega torkas mitmeid kordi metalloraga meesterahva kaela ja pea piirkonda“. Samuti isiku ekspertiisiaktist nähtuvalt jagas süüdistatav eksperdile selgitusi, et varda- või orataoline, puust käepidemega kuriteovahend oli tal kaasas, lõi kannatanut rusikatega näkku, siis lõi selle vardaga kannatanut (tl 150, tõlge tl 152).
  3. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kannatanu metalloraga kannatanu löömise osas on süüdistatava ütlused vastuolulised ning selles osas ei ole O. Balabanov’i ütlused usaldusväärsed ja tuleb jätta tõendikogumist välja. Muus osas süüdistatava ütlustes vasturääkivusi ei esine, kohtu arvates on need usaldusväärsed ning kohus tugineb neile antud otsust tehes.
  4. Kaitsja ühe kaitseversiooni kohaselt on lubamatud kõik tõendid, mis on saadud peale mõrva kuriteokoosseisu tunnuste uurijale teada saamist, s.o 7.07.2015 ca kell 12.
  5. Tunnistaja Xxx Xxx’i ütlustest (istungiprotokolli lk 11) nähtuvalt teatas ekspert xxx, et kannatanul on rohkem kui 60 haavakanali ja et otsiksid sellist kuriteo riista. Peale seda tehti O. Balabanov’i ütluste olustikuga seostamist. 7.07.2015 O. Balabanov’i ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt ei võtnud kaitsja sellest menetlustoimingust osa (tl 186190). Menetlustoimingut alustati kell 12.20 ja lõpetati 13.
  7. Selles osas nõustub kohus kaitsja seisukohaga ning leiab, et kuigi surnu ekspertiisiakt sai valmis tunduvalt hiljem, s.o 16.10.2015 (tl 22), juba 7.07.2015 O. Balabanov’i ütluste olustikuga seostamisele asumisel oleks kohtueelne menetleja (uurija) pidanud kogutud tõendusteabe (eksperdilt xxx saadud suuline teave vigastuste arvu ja iseloomu kohta) põhjal jaatama julma ja/või piinava teoviisi tuvastatust ning tagama kaitsja osavõtu O. Balabanovi ütluste seostamisest olustikuga. Kaitsja kaasamata jättes rikkus menetleja KrMS § 45 lg 2 p 3 nõudeid ja tõendite kogumise korda oluliselt ning selle menetlustoiminguga (7.07.2015 O. Balabanov’i ütluste olustikuga seostamine – tl 186-190) saadud tõend on lubamatu ja tuleb tõendikogumist välja jätta.
  8. Samas ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et samal põhjusel lubamatud on ka kõik teised peale 7.07.2015 kella 12.20 saadud tõendid. Alusetu on kaitse arvamus, et KrMS § 43 lg 2 p 3 sätestatud tingimuste realiseerumisel peab kaitsja alati olema iga menetlustoimingu juures. Seadus seda otseselt ette ei näe. Siinkohal nõustub kohus prokuröriga, et kaitsja osavõtt on sellistel tingimustel kohustuslik kahtlustatava poolt ütluste andmisel, nt kahtlustatavana ülekuulamisel, aga ka kahtlustatava ütluste olustikuga seostamisel ja nt vastastamisel (kuna tõendi sisu on sama – kahtlustatavana ütluste andmine). Seega KrMS § 45 lg 2 esimese lause sõnastus – „kogu kriminaalmenetlusest“ viitab sellele, et nii kohtuliku kui 8
(16)kohtueelse menetluse kestel, s.t olenemata menetluse staadiumist, peab kahtlustatavaga (süüdistatavaga) vahetu osavõtuga seotud menetlustoiminguid teha vaid kaitsja juuresolekul. Teisi menetlustoiminguid (sh eeluurimisel), nt ekspertiise, sündmuskoha või asitõendi vaatlust, võib aga teha kaitsjat kaasamata. Sellist arusaama toetab ka menetluslik põhimõte, et eeluurimises kogutud tõenditega saab kaitsja üldreeglina tutvuda vaid kohtuleelse uurimise lõpuleviimisel.
  1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõik kohtuliku arutamise käigus uuritud tõendid, välja arvatud 7.07.2015 O. Balabanov’i ütluste olustikuga seostamise protokoll, on lubatavad.
  2. Kohtu seisukohalt on tõendina lubatavad ka O. Balabanov’i kohtus antud ütlused. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et kohtuistungi rakendamisel ja süüdistatavale õiguste selgitamisel jättis kohus ilma mõjuva põhjuseta selgitamata ja ette lugemata KrMS § 34 lg 1 p-d 1 ja 2, mis on kahtlemata kahetsusväärne menetluslik minetus ja menetlusõiguse rikkumine. Samas kohtu arvates ei ole tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tõend on lubamatu kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärgi ja seda, kas tõendid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (RKKKo nr 3-1-1-1-15 p 9, 3-1-1-52-09 p 11.1 ja varasemad). O. Balabanov on nii kohtueelse kui kohtuliku menetluse kestel täielikult tunnistanud oma süüd ega kunagi keeldunud ütluste andmisest. Seega puudub alus väita, et kohtuistungi rakendamisel KrMS § 34 lg 1 p-de 1 ja 2 ette lugemise ja ütluste andmisest õiguse selgitamise korral oleks süüdistatav muutnud oma menetluspositsiooni ja keeldunud ütluste andmisest. Seda enam, et kohtuistungil viibis süüdistatava kõrval ka tema kaitsja, kes kahtlemata pidi enne kohtuliku arutamise algust välja selgitama kaitsealuse menetluspositsiooni (sh kas ta soovib ütlusi anda või mitte) ning kooskõlastama temaga kaitsetaktikat. Süüdistatav avaldas soovi ütluste andmiseks ning vastuväiteid selle kohta kaitsepoolelt ei olnud. Ristküsitluses sai kaitsja oma küsimused esitada ning miski ei viidanud ristküsitluse käiguse sellele, et tegelikult ei soovinud O. Balabanov ütlusi anda või et see oleks tulnud kaitsjale üllatusena. Seetõttu leiab kohus, et ka süüdistatava kohtuliku arutamise käigus antud ütlused on tõendina lubatavad. Tuvastatud asjaolud (kokkuvõte)
  3. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav Oleg Balabanov, olles alkoholijoobes, 6.07.2015 süüdistuses märgitud ajavahemikul kell 22.04 kuni kella 22.51, olles Xxx tn 6, Jõhvi asuva hoone lähedal, tekkinud tüli käigus, peksis kannatanut Xxx Xxx rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Samuti lõi Oleg Balabanov kannatanut Xxx Xxxt parema õlavarre, näo, käe ja kaela piirkonda 68 korda terariistaga – metallist oraga puidust käepidemega, mille teraosa laius on mitte rohkem kui 0,9cm ja pikkus mitte vähem kui 15cm, millega tekitas Xxx Xxx’le rohked, haavakanalite kulul kaelalihaseid ja veresooni ning söögitoru seina vigastavad, torke-lõikehaavad paremal pool kaelal, hulgalised haavad paremal õlavarrel, näol ning haava vasakul labakäel. Samuti tekitas Oleg Balabanov Xxx Xxxle rohked verevalumid, marrastused näol ja peas, verevalumid pea pehmetes kudedes, peaajupõrutuse ning verevalumid ajukelmete all. Saadud vigastuste tagajärjel ca 3-5 minuti jooksul pärast rohkete kaela tungivate haavade saamist saabus kannatanu Xxx Xxx surm sündmuskohal. Surnu ekspertiisiaktist nähtuvalt on süüdistatava teod ja selle tagajärjeks saabunud kannatanu Xxx Xxx surm omavahel põhjuslikus seoses.
  4. Seega täidetud on kõik tapmise objektiivse süüteokoosseisu tunnused. Provotseeritud tapmine 9
(16)
  1. Kaitsepoole ühe kaitseversiooni kohaselt on O. Balabanov tegutsenud tugeva hingelise erutuse seisundis, provotseerituna kannatanu solvangutest. Süüdistatava ütluste kohaselt ütles kannatanu temale „kazjol“, „kukk, raisk“ ja haaras teda (O. Balabanov’it) käega õlast kinni.
  2. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Xxx Xxx – Jõhvi sotsiaalmaja majandusjuhataja, kinnitas, et kannatanu Xxx Xxx oli asotsiaalse eluviisiga, oli hulkur, kuritarvitas alkoholi, joobes olles võis käituda ebaadekvaatselt, väljakutsuvalt ning teisi inimesi häirivalt, tülitas kõrvalisi inimesi, käis kogu aeg midagi küsimas inimestelt, mille eest sai vahel peksa, tihti nähti teda bussijaama juures (istungiprotokolli lk 19-20). Samuti kinnitas tunnistaja Xxx Xxx, et kannatanu Xxx Xxx oli talle visuaalselt tuttav, nägi teda tihti parkimisplatsil (kasiino juures), ta oli alati purjus, püüdis autosse ronida või tüdrukutele külge, meesterahvad ajasid teda minema. Kord juhtus see tunnistajaga endaga kui A. Xxx küsis suitsu, siis aga hakkas kätega autosse ronima. Kui A. Xxx aeti minema reageeris ta ebaadekvaatselt, hakkas karjuma, vehkis kätega (istungiprotokolli lk 17). Selles osas riimuvad süüdistatava ütlused tunnistajate G. Xxx ja V. Xxx ütlustega ning kohus peab eluliselt usutavaks ja tõendatuks, et vahetult enne tüli algust solvas kannatanu O. Balabanov’it sõnadega „kazjol“ ja „kukk“ ning haaras temal õlast kinni.
  3. Samas kinnitas süüdistatav oma ütlustes, et ta ignoreeris solvanguid, ei teinud temast (kannatanust) välja, ei tahtnud temaga tegemist teha, läks edasi ning alles siis kui kannatanu nimetas teda „kukeks“ ja haaras õlast kinni hakkasid nad kaklema. Kuigi edasi oma ütlustes selgitas O. Balabanov, et „kazjol“ ja „kukk“ on solvavad väljendid, eriti inimeste puhul, kes on vanglas istunud (ja O. Balabanov on varem vangistust kandnud). Samas süüdistatava enda ütlused näitavad, et kaklus algas alles peale kannatanu poolt õlast kinni haaramist. Kohtu küsimusele – mis juhtuks kui kannatanu jätkaks tema solvamist, kuid kehaliselt ei puutuks, vastas süüdistatav, et ta oleks läinud edasi oma teed pidi saekaatrisse ja keeranud magama. Ta ei tahtnud kannatanut puudutada ja läks tema eest ära. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatav ei tegutsenud tugeva hingelise erutuse seisundis.
  4. Sama kinnitab ka eksperdiarvamus. O. Balabanov’i kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 21/38 kohaselt süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud O. Balabanov’il sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks piiranud või muul viisil oluliselt mõjutanud tema võimet ümbrusest, oma tegude iseloomust ning sotsiaalsest tähendusest arusaamiseks ja sihipäraseks arutlemiseks ning käitumiseks. Kannatanule tekitatud vigastuste rohkus (68 haava), löökide intensiivsus (3-5 minutit) ja iseloom ei pruugi alati viidata tugeva hingelise erutuse seisundile

§ 115kuriteokoosseisu tähenduses.

Siin tuleb arvestada, et kuriteo toimepanemise ajal viibis O. Balabanov alkoholijoobeseisundis ning käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma tegude võimalike kaugtagajärgede hindamiseks on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused (tl 129-145).

  1. Seega puudub antud juhul O. Balabanov’i puhul selline provotseeritud tapmise kui privilegeeritud kuriteokoosseisu eriline isikutunnus nagu tugeva hingelise erutuse seisund.
  2. Allpool kontrollib kohus, kas esinevad mõrva kuriteokoosseisu tunnustele vastavad kvalifitseerivad tunnused vastavalt

§ 114lg 1 p-le 1, s.o tapmine julmaval ja piinaval viisil.

Tapmine julmal ja piinaval viisil 46. Kehtiva kohtupraktika kohaselt julm viis on kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine. Kohus leidis eelpool tõendatuks, et süüdistatav on 68 10

(16)korda löönud kannatanut temaga kaasas olnud puidust käepidemega metallist oraga (mille laius on mitte rohkem kui 0,9cm ja pikkus mitte vähem kui 15cm) parema õlavarre, näo, käe ja kaela piirkonda, millega tekitas Xxx Xxx’le rohked, haavakanalite kulul kaelalihaseid ja veresooni ning söögitoru seina vigastavad, torke-lõikehaavad paremal pool kaelal, hulgalised haavad paremal õlavarrel, näol ning haava vasakul labakäel. Samuti tekitas Oleg Balabanov Xxx Xxxle rohked verevalumid, marrastused näol ja peas, verevalumid pea pehmetes kudedes, peaajupõrutuse ning verevalumid ajukelmete all. Saadud vigastuste tagajärjel ca 3-5 minuti jooksul pärast rohkete kaela tungivate haavade saamist saabus kannatanu Xxx Xxx surm sündmuskohal.
  1. Eksperdiarvamuse kohaselt olid kõik tekitatud vigastused elupuhused ning kehavigastuste ulatuslikkust ja paiknemist arvestades põhjustas Oleg Balabanov Xxx Xxxle teadlikult suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi, samuti tekitas kannatanule põhjendamatult jõhkraid vigastusi, millega väljendas Oleg Balabanov põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Seega pani Oleg Balabanov toime tapmise, tehes seda julmal ja piinaval viisil.
  2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Oleg Balabanov’i tegude puhul on täidetud

§ 114

lg 1 p 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused ning tema tegude kvalifikatsioon on õige. Tahtlus 49. Subjektiivsest küljest eeldab mõrva süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 50.

§ 16lg-te 1 ja 2 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. 51. Kohus leiab, et O. Balabanov pani talle süüks arvatava kuriteo toime tahtlikult, kuid mitte kavatsetult. Antud asjas tuvastatud asjaolud ei osunda sellele, et süüdistatav oleks seadnud A. Xxx tapmise endale eesmärgiks. Seega tuleb piiritleda, kas süüdistatav on tegutsenud otsese või kaudse tahtlusega. 52.

§ 16

lg-te 3 ja 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 53. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ja soovib või möönab seda. Tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg Tahtluse tuvastamisel tuleb lähtuda tehiolude kogumist, arvestades tekitatud tervisekahjustuste arvu, laadi ja paiknemist kohal, relva (torkevõi löögiriista) kasutamist, samuti süüdlase käitumist pärast ründe lõppu ja ründe lõpetamise asjaolusid (RKKKo nr 3-1-1-80-02), (

-i kommenteeritud väljaanne, 2009, lk 362, 363, p 4.3., 4.4.2). 11

(16)
  1. Süüdistatav on 68 korda löönud kannatanut temaga kaasas olnud puidust käepidemega metallist oraga (mille laius on mitte rohkem kui 0,9cm ja pikkus mitte vähem kui 15cm) parema õlavarre, näo, käe ja kaela piirkonda, millega tekitas Xxx Xxx’le rohked, haavakanalite kulul kaelalihaseid ja veresooni ning söögitoru seina vigastavad, torkelõikehaavad paremal pool kaelal, hulgalised haavad paremal õlavarrel, näol ning haava vasakul labakäel. Seega teadis süüdistatav O. Balabanov, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ja soovis seda.
  2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et O. Balabanov pani kannatanu A. Xxx tapmise otsese tahtlusega. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud
  3. Kohus ei tuvasta õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ning keegi pooltest ei tuginenud sellele asja arutamise käigus. 57.

§ 28

lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

§ 28

lg 2 kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Seega jaguneb hädakaitse esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele).

  1. Pooled ei tuginenud antud asjas sellele ning kohus ei tuvasta, et süüdistatav oleks tegutsenud hädakaitseseisundis. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vahetult enne tüli tekkimist ja kakluse algust on kannatanu süüdistatavat solvanud. Samas pole tuvastatud, et kannatanu oleks süüdistatavat ähvardanud või õigusvastaselt rünnanud. Kohtu arvates ei saa selliseks ründeks pidada kannatanu poolt süüdistatava õlast käega kinni haaramist.
  2. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 21/38 nähtuvalt O. Balabanov’il ei esine ning ei ole esinenud ka varasemalt psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistulikkus“, „nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“. O. Balabanov’il praegu esinev xxx ei põhjusta takistusi ega piiranguid ümbrusest ja oma tegude sotsiaalsest tähendusest arusaamiseks, sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks, ei takista tal oma käitumise juhtimist (sh osalemist menetlustoimingutel) ning ei ole takistuseks tema viibimisele tugevalt kontrollitud keskkonnas. Süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal oli süüdistatav alkohoolse intoksikatsiooni seisundis, kuid tal ei esinenud ja ei esine ka praegu psüühikahäireid, ei olnud takistusi ega piiranguid ümbrusest ja oma tegude sotsiaalsest tähendusest arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma tegude võimalike kaugtagajärgede hindamiseks on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud O. Balabanov’il sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks piiranud või muul viisil oluliselt mõjutanud tema võimet ümbrusest, oma tegude iseloomust ning sotsiaalsest tähendusest arusaamiseks ja sihipäraseks arutlemiseks ning käitumiseks (tl 129-145). 60.

§ 32

lg 1 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja 12

(16)puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. O. Balabanov on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS 61.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 62.

§ 114

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

§ 4

lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastane või eluaegne vangistus.

  1. Kohus osaliselt nõustub prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi osas ning leiab, et O. Balabanov’it tuleb karistada tähtajalise reaalse vangistusega.
  2. Karistuse määra osas märgib kohus, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19) (RKKKo nr 3-11-58-13, p 7-8).

  1. O. Balabanov’i süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud.
  2. Kohus ei tuvasta O. Balabanov’i karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse süü tunnistamist ja kahetsust. Siinkohal ei nõustu kohus prokuröri arvamusega, et süüdistatava kahetsus ei olnud siiras ning oma ütlustes püüdis O. Balabanov näidata oma süüd väiksemana. O. Balabanov on kogu kohtuliku arutamise kestel täielikult tunnistanud oma süüd ja korduvalt väljendanud kahetsust. Kohtu arvates oli see kahetsus siiras. Kohtu seisukohalt näitab kahetsust ka O. Balabanov’i käitumine pärast kuriteo toimepanemist. Kuigi koheselt pärast kannatanu tapmist lahkus süüdistatav sündmuskohalt, ei läinud ta pakku, vaid lühikese aja möödudes tuli sündmuskohale tagasi ja helistas hädaabinumbrile. Seetõttu ei nõustu kohus prokuröriga selles, et O. Balabanov’i alkoholijoobes olek ning sündmuskohalt lahkumine kannatanule abi andmata, raskendab tema süüd.
  3. Karistusregistri väljavõte kohaselt on O. Balabanov kahel korral väärteomenetluse korras karistatud. Andmeid teiste karistuste kohta on arhiveeritud (tl 161). Prokurör on viidanud sellele, et O. Balabanov on varem tapmise eest süüdi mõistetud nii Eestis kui Venemaal, kuid selles osas nõustub kohus kaitsja seisukohaga, et varasemad kriminaalkaristused (välja arvatud viimase 21.10.2015 Viru Maakohtu otsuse järgi) on aegunud ja arhiveeritud ning praeguseks on O. Balabanov’il üks kehtiv kriminaalkaristus (21.10.2015 Viru Maakohtu otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 9 ja § 209 lg 2 p 1 järgi, s.o süstemaatilise varguse ja kelmuse eest) ja kaks kehtivat väärteokaristust – Ida prefektuuri otsusega 29.05.2015

§ 218

lg 1 järgi määratud rahatrahv 20 eurot ning Ida prefektuuri 14.01.2015 otsusega määratud 16eurotne rahatrahv LS § 259 lg 1 alusel. Sel alusel loeb kohus asjasse mittepuutuvaks tõendiks 13

(16)prokuröri esitatud Kohtla-Järve Linnakohtu 12.02.1996 otsuse (tl 164-169) ning jätab selle tõendikogumist välja. Samuti nõustub kohus kaitsja arvamusega, et justiitsministri käskkirjana vormistatud otsus O. Balabanov’i Vene Föderatsioonile välja andmise kohta (tl 200-201) ei ole küllaldane tõendama asjaolu, et O. Balabanov oleks Venemaal toime pandud tapmises süüdi tunnistatud. Vene Föderatsiooni kohtu lahend ei olnud tõendina esitatud ning ainuüksi O. Balabanov’i Venemaale välja andmine ei ole piisav tõendamaks, et hiljem tunnistati O. Balabanov Venemaal tapmises süüdi. Seega ka ülalmainitud justiitsministri käskkiri ei puuduta antud juhul tõendamiseseme asjaolusid ning kohus jätab seda asjasse mittepuutuvat dokumenti tõendikogumist välja. 68. Eeltoodu alusel leiab kohus, et O. Balabanovi süü raskus on alla keskmist ning arvestades karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendavate asjaolude (süü ülestunnistus ja kahetsus) esinemist tuleb süüdistatavat O. Balabanov’it karistada vangistusega alla

§ 114

lg 1 p 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, mõistes temale karistuseks 10-aastane vangistus. Siinkohal võtab kohus arvesse ka kuriteo toimepanemise viisi ja kannatanule tekitatud vigastuste rohkust, kuid kohtu seisukohalt neelduvad need asjaolud mõrva koosseisu sanktsiooni (tapmise kui vähemohtliku koosseisu sanktsiooniga võrreldes) kõrgemas alammääras. 69.

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Antud asjas on O. Balabanov viibinud vahi all tema kinnipidamisest 6.07.2015 (tl 55, 196) kuni 12.11.2015 (tl 170) ning praegu kannab Viru Maakohtu 21.10.2015 otsusega mõistetud vangistust

§ 199lg 2 p 9 ja § 209 lg 2 p 1 järgi (tl 172).

Seega eelvangistuses viibitud aeg alates 6.07.2015 kuni 12.11.2015 s.o. 4 kuud ja 6 päeva tuleb lugeda karistusaja hulka ning mõista Oleg Balabanov’ile lõplikuks karistuseks 10 aastat 7 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates 13.11.

  1. Menetluskulud
  2. KrMS § 306 lg 1 p 14 sätestab, et kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  3. Toimiku materjalidest nähtub, et O. Balabanov’ile riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud järgmised summad: kohtueelses menetluses 48 eurot (tl 202), 42,72 eurot (tl 203), 108,48 eurot (tl 204) ning kohtulikus menetluses 631,20+109,44+803,04 eurot. Kokku riigi õigusabi osutamisega seotud kulud moodustavad 1742,88 eurot.
  4. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud.
  5. Käesolevas asjas on ekspertiisikulud järgmised: surnu ekspertiis 343 eurot (tl 36); DNAekspertiis 2394 eurot (tl 99); DNA-ekspertiis 114 eurot (tl 105); jäljeekspertiis 314 eurot (tl 128); kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis 633,90 eurot (tl 146); kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis 633,90 eurot (tl 148); isiku kohtuarstlik ekspertiis 61 eurot (tl 155); sõrmejäljeekspertiis 663 eurot (tl 206). 14

(16)
  1. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.
  2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
  3. Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele O. Balabanov’ilt. Kuigi menetluskulude summa on suur, võib O. Balabanov menetluskulusid hüvidata vangistuses tööd tehes ja siis peale karistuse ärakandmist. Kohus ei tuvasta alust O. Balabanov’i menetluskulude kandmisest vabastamiseks.
  4. KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid
  5. KrMS § 126 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
  6. Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt. Oleg Balabanovi mobiiltelefon (hoiul PPA Ida prefektuuris) – tagastada Oleg Balabanov’ile peale kohtuotsuse jõustumist. Saku õlleklaas - hoiul Ida Prefektuuris, akt nr 3821 (tl 192), Xxx Xxx riided ja jalatsid - hoiul Ida Prefektuuris, akt nr 3734 (tl 193), Oleg Balabanovi riided ja jalatsid, DNA-karbid lehtedega, DVD-plaat - hoiul Ida Prefektuuris, akt nr 3804 (tl 194), Oleg Balabanovi kehalt ja küünevallidelt võetud DNA-proovid, A.Xxx küüntelt võetud proovid, akt nr 3867 (tl 195), suitsukonid laiba taskust (11 tk), apteegi kviitung, kilekott, bussipilet, ld-suitsukoni, puidust käepideme tükid (hoiul Ida prefektuuris, akt nr 3731 – tl 191) - hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. Salvestused AS Xxx xxx Eesti turvakaameratest mälupulgal ja xxx turvakaameratest CD-R plaadil – jätta kriminaaltoimiku juurde. Tõkend
  7. Kohus leiab, et O. Balabanov’i suhtes tuleb kohaldada tõkendina vahistamine kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni. O. Balabanov on varem kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistatud ning võib jätkata kuritegude toimepanemist või praegu kantavast vangistusest vabastamise korral pakku minna. Kohtuotsuse jõustumisel ja vangistuse kandmisele asumisel tõkend tühistada. 15
(16)Tsiviilhagi
  1. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.
  2. Jõhvi vallavalitsus on esitanud tsiviilhagi summas 90 eurot (kohtutoimiku lk 6), millest nähtuvalt kandis vallavalitsus nimetatud summas varalist kahju seoses kannatanu Xxx Xxx matustega. Tsiviilhagi põhjendatust kinnitavad esitatud dokumentaalsed tõendid, s.o Jõhvi Matusebüroo OÜ 21.07.2015 arve nr 210715, millest nähtuvalt kannatanu Xxx Xxx tuhastamise, surnukuuri teenuste, laibaveo, transpordi ja dokumentide vormistamise eest esitati Jõhvi vallavalitsusele arvet summas 340 eurot (tl 177). See kulu on Jõhvi vallavalitsuse poolt nimetatud summas kantud, mida kinnitab 28.07.2015 maksekorraldus nr 8033 (tl 179). Kuna sotsiaalkindlustusameti 3.08.2015 otsusega nr 11 määrati Jõhvi vallavalitsusele matusetoetus suuruses 250 eurot (tl 178).
  3. Kannatanu Jõhvi vallavalitsuse esindaja xx xx (volikiri tl 180) jäi kohtuistungil tsiviilhagi juurde ning kinnitas, et vallavalitsus maksis 340 eurot tavandimajale, kuid sai 250 eurot tagasi sotsiaalkindlustusametilt, mistõttu hagi esitatakse vaid summas 90 eurot.
  4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 129 lg 2 matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad.
  6. O. Balabanov võttis kohtuliku arutamise käigus tsiviilhagi õigeks ning kohus rahuldab hagi süüdistatava õigeksvõtu alusel ja tuginedes VÕS § 127 lg 1, § 129 lg 1, 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p
  7. Kannatanu tsiviilhagis avaldatud kahjusumma 90 eurot tuleb mõista süüdistatavalt O. Balabanov’ilt kannatanu Jõhvi vallavalitsuse kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik (eesistuja) /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Kool Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Kuusik Rahvakohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.