← Eesti

2-14-52858/47

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-52858 Tsiviilasi OS hagi VS vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. detsembri 2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OS apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1962 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OS (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Šablonin Kostja: VS (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Kolga Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Harju Maakohtu
  4. detsembri 2014 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
  5. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  6. Jätta kõikide kohtuastmete menetluskulud hageja OS kanda.
  7. Võtta asja juurde OS poolt teises apellatsioonimenetluses esitatud tõend: OS konto väljavõte Swedbank AS-s.
  8. Võtta asja juurde VS poolt teises apellatsioonimenetluses esitatud järgmised tõendid: Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo otsus nr 1305203 VS täieliku töövõimetuse kohta, Äriregistri väljavõte ettevõtja VS registrist kustutamise kohta, Sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroo 08.02.2016 otsus nr 2003330 VS-le töövõimetuspensioni määramise kohta, VS konto väljavõte Swedbank AS-s.
  9. Jätta asja juurde võtmata VS esitatud väljavõte kinnistusraamatust kinnistu registriosaga nr XXXXXXXX kohta. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  10. OS esitas 03.06.2014 Harju Maakohtule hagi VS vastu elatise suurusega 218 eurot kuus väljamõistmiseks kuni 30.04.2018 ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist elatise 2616 euro väljamõistmiseks.
  11. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1989.a abielu. Poolte 1995.a sündinud ühisel pojal on sünnitrauma tagajärjel 100% töövõimetus ja sügav mahajäämus psühhomotoorses arengus. Poeg vajab pidevalt kõrvalabi. Kuna kostja lapse kasvatamises ei osale, on hageja sunnitud hoolitsema invaliidist lapse eest üksi. Laps vajab pidevat kõrvalabi ja toetust kõigis igapäevastes tegevustes, kuna tal puudub liikumisfunktsioon ning ta kontakteerub üksnes häälitsuste kaudu. Poeg on 100% töövõimetu ja hageja hoolitseb tema eest ka pärast poja täisealiseks saamist.
  12. Pärast poja sündimist halvenesid oluliselt abikaasade suhted ja hageja oli sunnitud ööpäev läbi üksi lapse eest hoolitsema ning teda kasvatama. Kostja lahkus pere juurest kaks aastat enne abielu lahutamist ja lõpetas pere ülalpidamise. Hageja ei ole moraalsete kannatuste tõttu suutnud pärast seda tööle asuda. Harju Maakohus lahutas poolte abielu 19.10.2010 otsusega. Selle tagajärjel halvenes hageja tervis veelgi.
  13. Sotsiaalkindlustusameti 04.06.2013 otsusega nr 986256 tuvastati hagejal kuni 30.04.2018 töövõime kaotus 50%. Alates 2014.a aprillist on hageja töövõimetuspension 148,98 eurot kuus. Hageja on pärast poja täisealiseks saamist Harju Maakohtu 06.08.2013 määrusega määratud poja eestkostjaks ja lisaks saab ta poja hooldaja kohustuste täitmise eest toetust 25,60 eurot kuus. Hageja sissetulek kokku on 174,58 eurot kuus.
  14. Hageja vajaduste rahuldamiseks kulub keskmiselt 392,49 eurot kuus, sh toidule 190 eurot, garderoobile 55 eurot, kommunaalteenustele 75 eurot, sideteenustele 17,49 eurot, ravimikulu 45 eurot, majapidamistarvetele 10 eurot. Terviseseisundi tõttu ei suuda hageja ise rohkem sissetulekut hankida.
  15. Menetluse kestel esitas hageja lisatõendid, millest nähtub, et ta on alates 2009.a osaliselt töövõimetu. Kostja vastuväited 2
  16. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja abivajadus ei ole tõendatud. Töövõimetus 50% ulatuses võimaldab hagejal leida osalise tööajaga töö.
  17. Abielu lahutamisel jäi hagejale 3-toaline korter koos sisustusega turuväärtusega 100 000 eurot ning ehted, muud väärtesemed ja hoiused. Hagejal on võimalik saada sissetulekut korteri vahetamisega väiksema vastu või üürile andmisega. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt oli tal 15.05.2014 seisuga 12 353,73 eurot, mis võrreldes kostja pangakonto seisuga on 68 korda suurem. Kostjale kuulub ½ kaasomandist väärtusega 32 000-35 000 eurot. Kostjal on diagnoositud nimme ja lülivaheketaste haigusseisund radikulopaatia. Kostja ülalpidamisel on poolte ühine laps ja kostja ema, kes vajab erihooldust. Kostja sai 2013.a ettevõtlusest tulu 2844 eurot, millest maksustatav tulu on 1695,60 eurot. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
  18. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  19. Vaidlust ei ole selles, et poolte abielu sõlmiti 03.09.1989 ja lahutati Harju Maakohtu 19.10.2010 otsusega; poolte ühine poeg elab hagejaga; poja ülalpidamiseks maksis kostja 13.05.2009 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel elatist 3700 krooni kuus kuni tema täiealiseks saamiseni; Harju Maakohtu 06.08.2013 kohtumäärusega seati poja üle eestkoste ja eestkostjaks määrati hageja ning Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2014 kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja elatis poja kasuks 240 eurot kuus alates 04.02.2014 eluaegselt.
  20. 20.10.2009 otsusega nr 557973 tuvastati hagejal osaline töövõimetus töövõime kaotusega 40%, põhjus üldhaigestumine, püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 16.10.2009 ja püsiva töövõimetuse kestus üks aasta; 15.09.2010 otsusega nr 659168 tuvastati hagejal osaline töövõimetus töövõime kaotusega 60%, põhjus üldhaigestumine, püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 24.08.2010, püsiva töövõimetuse kestus üks aasta; 15.06.2011 otsusega nr 755872 tuvastati hagejal osaline töövõimetus töövõime kaotusega 60%, põhjus üldhaigestumine, püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 27.04.2011, püsiva töövõimetuse kestus kaks aastat ja 04.06.2013 otsusega nr 986256 tuvastati hagejal osaline töövõimetus töövõime kaotusega 50%, põhjus üldhaigestumine, püsiva töövõimetuse kestus viis aastat.
  21. Abielu lahutamise ajaks oli hagejal tuvastatud osaline töövõimetus töövõime kaotusega 60%, põhjus üldhaigestumine, püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 24.08.2010 ja püsiva töövõimetuse kestus üks aasta. Alla 100%-ise töövõime kaotuse korral eeldatakse, et inimene peaks allesjäänud töövõime osas osaajaga töötama. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt ei ole elatise saamise kriteeriumiks töövõimetus, vaid reaalne abivajadus.
  22. Poolte abielu lõppemise ajaks ei olnud nende ühisvara veel jagatud. Harju Maakohus kinnitas 30.11.2010 määrusega poolte abikaasade ühisvara jagamise kompromissi, mille kohaselt jagasid pooled kogu poolte ühisvara koguväärtuses 800 000 krooni. Hagejale jäi koos sisustusega korteriomand Tallinnas, väärtusega 700 000 krooni ja hõbedase ristiga hõbekett. Kostjale jäi sõiduauto väärtusega 100 000 krooni. Hageja kohustus kostjale maksma rahalise hüvitise 200 000 krooni. Kinnistusraamatu väljavõttest ei nähtu, et korteriomand oleks koormatud hüpoteegiga panga kasuks. Seega oli hagejal piisavalt raha, et kostjale hüvitist maksta. Sellest tulenevalt ei ole tõendatud, et hageja oli abielu lahutamise ajal abivajav isik.
  23. Kuna hagejal ei olnud abielu lahutamise ajal abivajadust, ei tule hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, milline on poolte varaline ja tervislik seisund pärast abielu lahutamist. 3 Apellatsioonkaebus
  24. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
  25. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja terviseseisundist tulenev abivajadus tekkis abielu kestel (Sotsiaalkindlustusameti 20.10.2009 otsus nr 557973 (töövõime kaotus 40%) ja 15.09.2010 otsus nr 6591168 (töövõime kaotus 60%)). Lahutatud abikaasa ülapidamise alus tuleneb tema abivajaduse olemasolust ja astest.
  26. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja seati 06.08.2013 määrusega (2-13-31688) eestkostjaks 100% invaliidile, kes on väga raskes seisundis ja kellele hageja on kohustatud tagama ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve. Seetõttu ei ole hagejal võimalik oma allesjäänud töövõime osas osaajaga töötada ja täiendavat sissetulekut hankida ning ta vajab oma kulude katteks rahalist abi.
  27. Väär on kohtu väide, et alla 100% töövõime kaotuse korral eeldatakse, et inimene peaks allesjäänud töövõime osas osaajaga töötama. Kohus jättis piisaval määral välja selgitamata hageja eestkostjakohustuste ulatuse ja ei kohustanud hagejat esitama sellekohaseid tõendeid.
  28. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal ei olnud abielu lahutamise ajal abivajadust, kuna tal oli rahalisi vahendeid kostjale enamsaadud ühisvara eest kohtu poolt määratud hüvitise maksmiseks. Maakohus ei uurinud rahaliste vahendite päritolu ega küsinud tõendeid raha olemasolu kohta ühisvara jagamise ajal. Ei ole selge, millisele asjaolule või millistele tõenditele maakohus tugines. Tegelikult sai hageja kostjale hüvitise tasumiseks raha oma emalt. Vastus apellatsioonkaebusele
  29. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
  30. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.05.2015 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis selle põhjendusi. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis kohus hageja kanda.
  31. Riigikohus tühistas 13.01.2015 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  32. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  33. Hageja nõuab lahutatud abikaasalt ülalpidamist. Hagiavalduse kohaselt on tema abivajadus tingitud tema terviseseisundist ning asjaolust, et ta hooldab poolte ühist täiskasvanud poega, kes vajab oma puude tõttu ööpäevaringselt järelevalvet ja kõrvalabi.
  34. Perekonnaseaduse (PKS) § 73 lg 1 esimene lause sätestab, et kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Seadus ei 4 sätesta lahutatud abikaasa õigust nõuda ülalpidamist ka juhul, kui ta hooldab lahutatud abikaasade ühist täisealist puudega last. Seetõttu ei ole asjakohased ka sellekohased apellatsioonkaebuse väited ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
  35. PKS § 73 lg 1 kohaselt tuleb ülalpidamisnõude lahendamisel tuvastada lahutatud abikaasa abivajadus, s.o võimetus ise oma sissetuleku ja vara arvel end ülal pidada. See eeldab lahutatud abikaasa vajaduste ja sissetulekute tuvastamist, samuti tuleb arvesse võtta temale kuuluvat muud vara, mille arvel oleks võimalik end elatada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, mille kohaselt tõendab abivajaduse puudumist see, et hageja maksis ühisvara jagamisel kostjale hüvitist 200 000 krooni. Hageja on koos apellatsioonkaebusega esitanud tõenditena oma ema GF 21.12.2010 avalduse pangale ja 21.12.2010 ning 22.12.2010 maksekorraldused, millega on tõendatud, et hageja sai kostjale rahalise hüvitise maksmiseks vahendid oma emalt. Seega ei saa ainuüksi kostjale 200 000 krooni tasumisest järeldada hageja abivajaduse puudumist.
  36. Maakohus ei teinud kindlaks hageja vajadusi ega seda, kas nende rahuldamiseks piisab hageja sissetulekust ja muust varast. Vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-le 1 tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised keskmised vajadused 392,49 eurot (sealhulgas kulutused toidule 190 eurot, garderoobikuludele 55 eurot, kommunaalteenustele 75 eurot, sideteenustele 17,49 eurot, ravimitele 45 eurot ja majapidamistarvetele 10 eurot). Kostja on vastu vaielnud toidule, garderoobile ja ravimitele tehtavatele kulutuste suurusele. Lisaks leiab kostja, et kommunaalteenuste kulud tuleb jagada pooleks, kuna koos hagejaga elab korteris ning tarbib kommunaalteenuseid ka poolte ühine laps. Ringkonnakohus leiab, et kommunaalteenustele tehtavate kulutuste jagamine kahega on põhjendatud, kuna korteris elab kaks inimest. Ringkonnakohus ei pea kogu ulatuses põhjendatuks ka garderoobikaupadele tehtavaid kulutusi, kuna hageja ei ole sellises ulatuses riietele ja jalatsitele tehtavate kulutuste vajaduse olemasolu põhjendanud. Igakuised kulutused toidule 190 eurot ja ravimitele 45 eurot ei ole samas ülepaisutatud ja neid võib pidada mõistlikuks. Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus põhjendatuks igakuised kulutused toidule 190 eurot, garderoobikuludele 30 eurot, kommunaalteenustele 37,50 eurot, sideteenustele 17,49 eurot, ravimitele 45 eurot ja majapidamistarvetele summas 10 eurot. Seega on hageja keskmised igakuised vajadused 329,99 eurot.
  37. Hageja igakuine sissetulek on 174,58 eurot, millest töövõimetuspension on 148,98 eurot ja hooldajatoetus 25,60 eurot. Maakohtu menetluses esitatud konto väljavõtte kohaselt oli seisuga 22.10.2014 kontol rahal 12 244,84 eurot (I kd lk 187). Hageja selgitas maakohtus, et kontol on tema säästud ja tema ema antud toetused, samuti kantakse sellele kontole ka poja pension, elatis ja sotsiaaltoetus (I kd lk 141-142). Teises apellatsioonimenetluses esitas hageja ringkonnakohtule samuti oma arvelduskonto väljavõtte, mille ringkonnakohus võttis asja juurde. Konto väljavõtte kohaselt oli hageja kontol seisuga 31.12.2015 raha 16 286,97 eurot (II kd lk 169). Teises apellatsioonimenetluses selgitas hageja kohtu nõudel esmalt seda, et ta katab igakuised vajadused oma sissetulekust ja ema abiga (II kd lk 88). Täiendavas vastuses selgitas hageja, et kontole kantud summad koosnevad hageja pensionist ja hooldajatoetusest, poja elatisrahast ja hageja ema toetustest. Kontol olevast rahast kuulub hageja väitel pojale 3000 eurot ja hageja emale 9000 eurot, mida hageja võib kasutada oma tarbeks ainult ema nõusolekul ja raha on ette nähtud juhuks, kui emaga midagi juhtub (II kd lk 113-114). 4286,97 euro osas hageja raha kuuluvust ei selgitanud.
  38. Ringkonnakohus leiab, et ema poolt üle kantud raha laekumisega hageja kontole läks raha tema omandisse. Hageja ei tuginenud varasemas menetluses kordagi asjaolule, et tal ei ole 5 võimalik seda raha enda tarbeks ilma ema nõusolekuta kasutada. Selline väide ei ole ka eluliselt usutav. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks hageja ema kandma raha hageja kontole ja samas keelama selle kasutamise tema nõusolekuta.
  39. Lisaks eeltoodule nähtub hageja konto väljavõttest, et ta on teinud aastaid igakuuliselt 20 euro suurusi ülekandeid hoiusele. Kogunenud hoiuse suuruse kohta hageja ringkonnakohtule teavet ei andnud. Seega ei esitanud hageja oma varalise seisundi kohta lõpuni tõeseid andmeid.
  40. Lahutatud abikaasade puhul kehtib abikaasa enese ülalpidamise põhimõte. Õigus nõuda lahutatud abikaasalt elatist tekib üksnes siis, kui abikaasal ei ole endal sissetulekut või vara, mille arvel end ülal pidada ning ei saa eeldada, et ta enda vajaduste rahuldamiseks ise sissetuleku hangiks, sest ta ei suuda seda oma terviseseisundi tõttu teha. Seejuures sõltub lahutatud abikaasa ülalpidamisõiguse kestus ja ulatus PKS § 72 ja § 73 lg 2 järgi otseselt sellest, kui kaua ja millises ulatuses piirab terviseseisund lahutatud abikaasal sissetuleku hankimist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-13 p 15).
  41. Arvestades asjaolu, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub 329,99 eurot ja tema sissetulek on 174,58 eurot, ei kata sissetulek tema vajadusi. Samas leiab ringkonnakohus, et hageja varaline seisund on piisav tema vajaduste rahuldamiseks, sest tema kontol on selleks raha olemas. Hageja kontol oli eelmise aasta lõpu seisuga 13 286 eurot (9000+4286,97) ja lisaks teadmata suuruses summa hoiusel, mida tal on õigus kasutada enda vajaduste rahuldamiseks ja seetõttu ei vaja ta kostja abi.
  42. Lisaks eeltoodule leiab ringkonnakohus, et hagi ei kuuluks rahuldamisele ka PKS § 76 lg-te 1 ja 2 alusel. PKS § 76 lg 1 kohaselt võib kohus vabastada lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusest, kui elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane muu hulgas siis, kui selleks on muu kaalukas põhjus (§ 76 lg 1 p 5). Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus võib vabastada endise abikaasa ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd see abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma ülalpidamist saama õigustatud abikaasale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Ka juhul, kui ringkonnakohus oleks tuvastanud, et hagejal on tervisest tingitud abivajadus, oleks kostja tulnud vabastada lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusest, sest ringkonnakohtu hinnangul on selleks kaalukas põhjus ja kostja ei ole suuteline hageja ülalpidamise kohustust täitma.
  43. Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo 25.01.2016 otsusega nr 1305203 on tuvastatud, et kostja on täielikult töövõimetu, töövõime kaotuse on 100%, põhjus üldhaigestumine, töövõimetuse tekkimise aeg on 30.12.2015, püsiva töövõimetuse kestus kuni vanaduspensioni eani (II kd lk 95). Sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroo 08.02.2016 otsusega nr 2003330 on kostjale määratud töövõimetuspension suurusega 302,71 eurot kuus. Kostja kui ettevõtja on kustutatud äriregistrist 02.02.2016 II kd lk 96) . Kostja kontol oli seisuga 30.09.2014 raha 142,35 eurot (I kd lk 127) ja seisuga 27.01.2016 10,39 eurot (II kd lk 106). Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2014 otsuse alusel on kostjal kohustus maksta poolte poja ülalpidamiseks eluaegselt elatist 240 eurot kuus.
  44. Kuna kostja sissetuleku suurus on 302,71 eurot kuus, millest tal on kohtuotsusest tulenev kohustus tasuda poja ülalpidamiseks elatist 240 eurot kuus, jääb kostjal kohustuse täitmise järel enda ülalpidamiseks alles 62,71 eurot. Sellest rahast ei ole kostja suuteline hagejale ülalpidamist andma. Menetluskulude jaotus 6
  45. Tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (3-2-1-147-14 p 22). Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.